A Mi hagi LUKUABISERVICE OÜ vastu hüvitise 882,49 euro nõudes 882,49 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: (töötaja): A M (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja (tööandja): LUKUABISERVICE OÜ (registrikood 14530753), asukoht Paavli 5/3, Tallinn Kostja seaduslik esindaja: I V (isikukood xxx); e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt A Mi kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis (ühe kuu keskmine töötasu) summas 882,49 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja LUKUABISERVICE OÜ kanda.
4.Jätta hageja menetluskulud nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.
HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja A Mi (töötaja) hagi LUKUABISERVICE OÜ (tööandja) vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 882,49 euro (ühe kuu keskmise töötasu) nõudes (tl 14-18; 19-20).
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja A M 22.05.2022 töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr xxx avalduse LUKUABISERVICE OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes. Avaldaja esitas täiendava avalduse 10.08.2022 LUKUABISERVICE OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamise ja hüvitise nõudes. Hageja ja kostja vahel oli 15.09.2020 sõlmitud tööleping, mille alusel töötas hageja kostja juures lukumeistri ametikohal töötasuga 1000 eurot kuus. Kuna tööandja ei maksnud hagejale töötasu 2022 aprilli kuu eest edastas töötaja 18.05.2022 tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks 18.05.2022 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 punkti 1 ja 2 alusel. Seoses poolte vahel lepinguliste suhete lõppemisega pidi tööandja töötajale välja maksma lõpparve, kuid tööandja maksis välja töötasu, aga mitte
puhkusehüvitist. Tööandja selgitab, et ei ole kasutamata puhkuse hüvitist töötajale tasunud, kuna töötaja on esitanud 18.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja aga tugineb tööandja poolt 20.05.2022 esitatud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele. Tööandja leiab, et seni, kuni ei ole selge, kumb töölepingu ülesütlemine on kehtiv, ei pea tööandja õigeks puhkusehüvitist välja maksta. Alles siis, kui selles küsimuses on saabunud õigusselgus, on tööandja valmis selle tasu töötajale välja maksma. Hageja palub kohtul tööandjalt LUKUABISERVICE OÜ-lt hageja A Mi kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 882,49 eurot (tl 14-18).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (tl 22-27). Kostja vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna. Töötajal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, mistõttu on töötaja ülesütlemine tühine. Lisaks on töölepingu ülesütlemine töötaja poolt vastuolus hea usu põhimõttega. Kooskõlas töövaidluskomisjonile esitatud dokumentaalsete tõenditega on tööandja esitanud vastava ülesütlemisavalduse ja avalduse töötaja ülesütlemise tühiseks tuvastamiseks õigeaegselt. Tööandja 20.05.2022 ülesütlemisavalduse järgi TLS § 88 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda. Tööandja ütleb töölepingu üles töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul on töötaja rikkunud oma töölepingulisi lukkseppa kohustusi, jättes korduvalt ja tööandja hoiatustest hoolimata tööle ilmumata ja eiranud tööandja seaduslikku korraldust (TLS § 88 lg 1 p 3); asudes temale kuuluva tööandja konkureeriva äriühingu kaudu kahjustama tööandja ärihuve, luues tööandjaga identse veebilehe ja domeeniaadressi tema kontrolli alla kuuluva äriühingu kontaktidega ja põhjustades seeläbi tööandja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5); loonud tööandjale kahju tekkimise ohu seeläbi, et tegutseb enda kontrollitava äriühingu kaudu identse veebilehe ja domeeniaadressi abil vähendama tööandja võimalike tellimuste arvel (kliendi vargus) (TLS § 88 lg 1 p 7); asudes tööandjat süüdistama alusetudes tegudes, väljendanud oma käitumisega tööandajas usalduse puudumist ning avaldanud selget soovi töösuhte lõpetamiseks (TLS § 88 lg 1 p 5).
4.Tööandja ütles töölepingu üles ilma etteteatamiseta, kuna pooltevahelise usalduse puudumist arvestades ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist võimalikku erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandja loeb töösuhte lõppemise kuupäeva 20.05.2022 seisuga.
5.Lisaks on töötaja 04.04.2022 LUKUABISERVICE OÜ arveldusarvelt nr xxx pangakaardiga nr xxx võtnud välja 600 eurot ning ei ole nimetatud raha tööandjale tagastanud ega andnud tööandjale mistahes selgitused, mistõttu töötaja nimetatud tegevuse näol on tegemist tööandjale õigusvastaselt tekitatud kahjuga. 11.05.2022 esitas LUKUABISERVICE OÜ juhatuse liige suulise noomituse seoses töö korralduslike küsimuste täitmisega ning hoiatas töötajat vallandamisega. Samuti tegutses töötaja tema kontrollitavate äriühingute kaudu identse veebilehtede ja domeeniaadresside abil (nt xxx), vähendades tööandja võimalike tellimuste arvel (kliendi vargus).
6.Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on tühine, tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.05.2022 (tl 2-4, 22-27).
Menetluse käik
7.Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 13.10.2022 töövaidlusasjas nr xxx otsuse, millega rahuldas avaldaja (töötaja) A Mi avalduse LUKUABISERVICE OÜ (tööandja) vastu osaliselt (tl 16-18). TVK otsustas: 1) lugeda LUKUABISERVICE OÜ ja A Mi vahel 15.09.2020 sõlmitud tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 1, 2 alusel üles öelduks 18.05.2022; 2) välja mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt A Mi kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 882,49 eurot (tl 16-18).
8.TVK 13.10.2022 otsuse töövaidlusasjas nr xxx vaidlustas kohtus kostja (tööandja) (tl 2-4).
9.Hageja (töötaja) esitas hagi Harju Maakohtusse 23.02.2023 (tl 14-15).
10.24.04.2023 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohus selgitas, et menetleb tsiviilasja lihtmenetluses TsMS § 405 kohaselt (tl 19-20).
11.07.04.2024 tegi kohus pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt kompromissettepaneku, et kostja tasub hagejale 500 eurot ning poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (tl 34). Hageja nõustus 08.04.2024 kohtu kompromissettepanekuga (tl 35). Kostja teatas 09.04.2024, et ei nõustu kohtu kompromissettepanekuga (tl 38-39).
12.11.04.2024 toimus tsiviilasjas kohtuistung, kuhu ei ilmunud kostja esindaja (tl 42).
13.15.05.2024 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse ning määras pooltele erinevad menetlustähtajad menetlusdokumentide esitamiseks (tl 43). Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord
14.Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-17856 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
16.Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
17.TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
18.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
22.Hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
23.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.