2-20-5099 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus V A ja Narva linn, Pähklimäe tn 2 korteriühistu vastu kahju nõudes
Menetluse liik
Hagita menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
16.09.2023, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder Puudutatud isik I: V A (isikukood XXX; elukoht: XXX) lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin, e-post [email protected] Puudutatud isik II: Narva linn, Pähklimäe tn 2 korteriühistu (registrikood 80158614), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
1.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus V A ja Narva linn, Pähklimäe tn 2 korteriühistu vastu kahju nõudes rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX Avaldaja ja korteriomanik A M sõlmisid korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 506506260. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 12.01.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 12.01.2014 XXX korteris veekahju. Koos avaldusega esitas kindlustusvõtja avaldajale fotod, mis on tehtud uputuse toimumise ajal. Fotodelt on näha veekahju intensiivsus. Avaldaja vaatas 14.01.2014 kahjustada saanud nr XXX üle ning koostas vara ülevaatuse akti ja skeemi. Akti kohaselt on kahjustada saanud köök, esik, WC ning tuba. Korteri nr XXX remondiks koostas B OÜ hinnapakkumise 6348,22 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid kahju hüvitamise osas läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju 3204,83 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju kahes osas - 2954,83 eurot ja 250 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik I on korteriomandi XXX omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 04.02.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 21.02.2014. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja esitas nõude nii V A kui alternatiivselt ka korteriühistu kaudu teistele korteriomanikele. V A korteris purunes kaasomandis olev korteri sisendkraan. Kui kohus leiab, et V A kahju eest ei vastuta, siis võivad kahju eest olla vastutavad teised korteriomanikud, kelle vastu saab nõude esitada korteriühistu kaudu. Kahjustada saanud korteriomanikule tulenes kahju kaasomandist (purunenud korteri sisendkraanist). Avaldaja palub puudutatud isikult I või alternatiivselt puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista kahju 3204,83 eurot (põhinõue), viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.01.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja menetluskulud ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
29.aprilli 2023 seisukohas leiab avaldaja, et nõue puudutatud isiku I osas ei ole aegunud, kuna antud juhul TsÜS § 150 lg 1 ei kohaldu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus 12.01.2014. Seega kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja 2(7)
2-20-5099 asjaõigusseadus. Kuna rikutud kohustuse kaitse eesmärk hõlmab ka kohustust mitte kahjustada teist korteriomanikku (kaasomanikku), siis järelikult põhineb korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue antud juhul seadusjärgsel võlasuhtel. Avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
16.septembril 2023. a kohtuistungil selgitas avaldaja, et tegemist on kaasomandis oleva kraaniga, mis lõhkes, seega kahjunõude eeldused on kõik täidetud. 18. juuni 2024. a seisukohas leiab avaldaja, et puudutatud isiku II osas ei ole nõue aegunud. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale. Kuna aegumise tähtaja arvestus algas 22.02.2014, siis nõude esitamise päeval 31.01.2023 ei olnud aegumise tähtaja algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud. Puudutatud isiku I seisukoht
2.Puudutatud isik I leiab, et nõue on aegunud ning taotleb vaheotsuse tegemist. Puudutatud isik I leiab, et möödunud on kolmeaastane aegumistähtaeg. Seisukoha kohaselt ei ole vaidlust kahju juhtumi osas, kuid kahju ära hoidmiseks tegi puudutatud isik endast kõik oleneva. Samas kui korteriühistu ei võimaldanud pääseda keldrisse, et peakraani sulgeda, mis oleks kahju ära hoidnud. Korteriühistu on keldrisse pääsu lukustatud.
16.septembri 2023 kohtuistungil jäi puudutatud isik I aegumise ja kirjalikus vastuses toodud seisukoha juurde. Puudutatud isiku II seisukoht
3.Puudutatud isik II leiab, et nõue on aegunud ning palub teha aegumise osas vaheotsus. Avaldaja nõue korteriühistu vastu ei tulene kindlustuslepingust. Ka korteriomaniku võimalik kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust. Avaldaja on VÕS § 173 ja § 492 lg 1 järgi eeldatavasti omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni korteriühistu vastu (Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 14). Korteriühistu arvamusel puudub avaldajal nõue korteriühistu vastu. Samuti ei nõustu korteriühistu avaldaja seisukohaga, et avaldaja ehk kindlustusvõtja nõue, sh korteriühistu vastu, tuleneb seadusest. Käesoleval juhul ei ole tegemist seadusest tuleneva nõudega, seega ei ole avaldaja viide TsÜS §-le 149 asjakohane. Korteriühistu palub TsMS § 449 lg 3 alusel teha vaheotsus aegumise kohaldamise kohta avaldaja nõudele korteriühistu vastu, millega jätta avaldaja avaldus korteriühistu vastu rahuldamata aegumise tõttu ning jätta korteriühistu menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse ka eriomandile tekkinud kahju hüvitamise 3(7)
2-20-5099 nõuded, mille esitab kindlustusandja, kui talle on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-19561, p 14).
6.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale kuuluv nõue puudutatud isiku vastu avaldaja hüvitatud kahju ulatuses. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.
7.TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
9.Asja materjalide kohaselt sõlmisid avaldaja kindlustusandjana ja XXX omanik A Mkindlustusvõtjana kindlustuslepingu (poliis nr 506506260 01.07.2013; dtl 34-37). 12.01.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 12.01.2014 XXX korteris kahjujuhtum (dtl 38). Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr XXX üle 14.01.2014 ja koostas ehitise (vara) ülevaatuse akti ning korteri skeemi (dtl 39-100). Kahjustatud korteri nr XXX remondi eelkalkulatsiooni tegi B OÜ (tl 9-10). Korteriomanikule hüvitati kahju kahes osas 2954,83 eurot (maksekorraldus nr 909688) (dtl 13) ja 250 eurot (maksekorraldus nr 909678) (dtl 14). Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
10.Avaldaja esitas kahjunõude nii korteri omaniku kui ka korteriühistu vastu. Avaldaja hinnangul kui kohus tuvastab, et korteri omanik kahju eest ei vastuta ja kahju sai alguse hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, tuleb esitada kahjunõue korteriühistule.
11.Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15)
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 12.01.2014 oli veeleke XXX korteris ja korter sai selle tagajärjel kahjustada.
14.Puudutatud isik I leiab, et ühestki avaldaja esitatud tõendist ei tulene, et kahju eest vastutab tema. Puudutatud isik II leiab, et asjas on tõendatud, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus korteriomandi eriomandi (korteriomandi omanik on V A) piirest, seega tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et V A rikkus oma kohustust. Viidatud põhjusel leiab korteriühistu, et teised korteriomanikud ja korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud ega vastuta seega tekkinud kahju eest. Kuna korteriomanikud/korteriühistu ei ole kohustust rikkunud, puudub 4(7)
2-20-5099 vajadus analüüsida põhjuslikku seost. Puudutatud isikud esitasid muuhulgas nõude aegumise vastuväite.
15.Kohus kontrollib, kas avaldaja nõue võib olla aegunud.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-s 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
17.Puudutatud isikud tuginevad aegumise vastuväite esitamisel TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat; samuti on TsÜS § 150 lg 1 aluselkahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
18.Avaldaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist lepingust tulenevate nõuetega, millele saaks kohaldada TsÜS § 146 lg 1. Nõude esitamise aluseks ei ole kindlustusleping, mille nõude aegumistähtaeg on kolm 3 aastat (VÕS § 475 lg 1). Kindlustusleping on sõlmitud kahju saaja ja avaldaja vahel. Vaidlust ei ole, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja leiab, et nõudele kohaldub TsÜS § 149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
19.Kohus nõustub sellega, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust. Kindlustusleping oli sõlmitud kindlustusandja ja korteriomaniku vahel. Ka korteriomaniku võimalik kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust.
20.Kohus leiab, et kindlustusandja on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14) korteriühistu vastu. Kindlustusvõtja nõue läks avaldajale üle vastavalt VÕS § 492 lg 1.
21.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja (korteriomaniku) nõue puudutatud isiku (korteriühistu) vastu tuleneb seadusest. Kohus on seisukohal, et korteriomaniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet korteriühistu vastu saab kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel.
22.Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine.
23.Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja A M on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-6-17 p 11).
5(7)
2-20-5099
24.Nõude üleminekuna VÕS § 492 lg 1 alusel omandas kindlustusandja avaldaja (kindlustusvõtja) korteriomaniku õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg.
25.Puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajale ei ole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega.
26.TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
27.Vaidlust ei ole selles, et leke XXX korteris toimus 12.01.2014. Samal päeval esitas kindlustusvõtja (korteriomanik) kindlustusandjale (avaldajale) kahjuteate. Kahju hüvitati 30.01.2014. Seega kooskõlas VÕS § 492 lg-ga 1 ja TsÜS § 147 lg-tetes 1 ja 2 sätestatuga hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 30.01.2014. Järelikult vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 30.01.2017. Avaldus on kohtule esitatud 03.04.2020. ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Seega on avaldaja nõue puudutatud isikute vastu aegunud ja avaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
28.Avaldaja märgib õigesti, et KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu.
29.Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (st korteriomanik korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega seonduvalt sh korrashoiukohustust KrtS § 31 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 12 lg 2 kohaselt ning korteriühistu korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise kohustust, sh korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont jne KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel) saab kahju nõuda ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649 p 18). Avaldaja tugines oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg-le 1 ja § 34 lg-le 2 ning VÕS §-le 115.
30.Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajale kahju tekkimist vältida (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12). Kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks on eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud. Kuigi kahju hüvitamise eeldused oleks käesoleval juhul täidetud, tuleb avaldus jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või 6(7)
2-20-5099 osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
32.Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
33.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
34.Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.