Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja TM (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Puudutatud isik Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu (registrikood 80476969), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Jätta Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebus läbi vaatamata osas, millega ta vaidlustas avalduse rahuldamata jätmise (Harju Maakohtu 02.04.2024 määruse resolutsiooni punkt 1).
3.Jätta Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu määruskaebus rahuldamata osas, millega ta vaidlustas menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise ja vastavas osas jätta Harju Maakohtu 02.04.2024 määrus muutmata.
6.Välja mõista Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistult TM kasuks 576,45 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-11131 Edasikaebamise kord Määruse peale (v.a määruse resolutsiooni punkti 1) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TM (avaldaja) esitas 06.08.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sarapuu 7 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama: kõik puudutatud isikule Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu nr 24-IE-01 alusel (pea- ja alltöövõtu) teenuse osutajate poolt tehtud tööde eest esitatud arved (nõue I); kõik Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu nr 24-IE-01 alusel (pea- ja alltöövõtu) koostatud ja poolte allkirjastatud tööde vastuvõtu aktid (nõue II); kõik puudutatud isiku poolt Estlanda OÜ-ga 12.07.2022 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud tööde (pea- ja alltöövõtu) eest maksete tegemist tõendavad dokumendid (maksekorraldused, kviitungid jms) (nõue III). Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige, kes on puudutatud isikule teinud 16.05.2023, 10.06.2023 ja 31.07.2023 kohtuvälised päringud. Korteriühistu nõutud dokumente ega teavet ei esitanud. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, leides, et avaldus kohtule on esitatud ennatlikult. Avalduse esitamise ajaks ei olnud möödunud avaldaja viimasest, 31.07.2023 teabenõudest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-s 3 sätestatud neljanädalane tähtaeg. Oma 04.12.2023 seisukohas avaldas puudutatud isik, et kõik avaldaja nõutud dokumendid on avaldajale esitatud 07.11.2023 koos kutsega korteriomanike 15.11.2023 üldkoosolekule korteriühistu veebisaidi www.koduke.ee kaudu. Teistkordselt saadeti dokumendid avaldaja lepingulise esindaja e-postile [email protected] 28.11.2023. Mitmeid avaldaja nõutud dokumente ei ole puudutatud isikul kunagi olemas olnud ja neid ei saa puudutatud isik esitada. Menetluse käik maakohtus
3.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 10.10.2023.
4.Oma 27.11.2023 määrusega jättis maakohus puudutatud isiku 02.11.2023 taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et taotluse lahendamise ajaks ei ole kohut teavitatud, et avaldaja poolt nõutud dokumendid ja teave oleks määruse tegemise ajaks avaldajale esitatud, ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole mõistlik asja menetlemisest keelduda ja teha avaldajale ettepanekut uue avalduse esitamiseks, kuivõrd tema õiguskaitsevajadus on jätkuvalt olemas. Maakohtu määrus
2-23-11131
5.Maakohus jättis 02.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2162 eurot ja viivise.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldus kohtusse pöördumiseks tähtaegne, kuna avalduse lahendamise ajaks oli KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaeg saabunud. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude I, kuna avaldaja seisukohtadest nähtus, et puudutatud isik on kohtumenetluse ajal nõutud arved avaldajale esitanud. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude II, kuna puudutatud isik kinnitas, et tal on olemas ainult 31.01.2023 üleandmise akt akende paigalduse osas ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole puudutatud isik täiendavalt vormistanud. Avaldaja ei tõendanud, et nõutavad dokumendid oleksid olemas. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude III, kuna avaldaja seisukohtadest nähtus, et puudutatud isik on kohtumenetluse ajal nõutud maksete tegemist tõendavad dokumendid (maksekorraldused, kviitungid jms) avaldajale esitanud. Kohus ei kohusta puudutatud isikut esitama dokumente, mis on avaldajale juba tutvumiseks esitatud. Maakohus selgitas, et menetluse kestel esitatud täiendavate dokumentide väljastamise nõudeid ei saa kohus lahendada, kuna selles osas on läbimata kohtueelne menetlus.
7.Menetluskulud oli maakohtu hinnangul õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kes õigustamatult dokumentidega tutvumise võimaldamisest mõistlikul viisil keeldus ja kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas. Puudutatud isik jättis avaldaja kohtueelsetele päringutele vastamata ning avaldaja sai enamikule nõutud dokumentidele juurdepääsu ja tutvumise võimaluse alles kohtumenetluse ajal. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide osas selgus samuti alles kohtus, et neid ei ole koostatud. Kui puudutatud isik oleks kohtueelselt avaldajaga suhelnud ja selle teabe talle andnud, puudunuks avaldajal vajadus nõudega kohtusse pöörduda.
8.Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus oli põhjendatud rahuldada osaliselt. Põhjendatud ja vajalik kulu oli riigilõiv 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu määra 70 eurot (lisandub käibemaks) ja 120 eurot (lisandub käibemaks) pidas maakohus põhjendatuks. Osaliselt ei olnud õigusabikulud kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja seetõttu luges maakohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulud kokku 2112 eurot. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 02.04.2024 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Maakohus oleks pidanud avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätma läbi vaatamata. Avalduse esitamise lubatavuse eelduseid ja avaldusele esitatavaid nõudeid tuleb kohtul kontrollida avalduse esitamise päeva seisuga, mitte menetlusse võtmise otsustamisel. Avaldaja varjas kohtu eest asjaolu, et puudutatud isiku vastusest tulenevalt oli avaldaja 06.08.2023 teadlik, et puudutatud isik ei keeldu dokumentide esitamisest, vaid puudutatud isikul puudus viimane tööde vastuvõtu akt. Avaldajal puudus alus kohtu poole pöördumiseks vähemalt kuni 28.08.2023. Arvestades, et avaldaja nõudis kõiki dokumente, mis on seotud 12.07.2022 töövõtulepinguga ja viimane osa töödest oli vastu võetud ja tasutud alles oktoobris 2023, oli puudutatud isikul võimalus esitada avaldajale korraga kõik nõutavad dokumendid alates novembrist. Puudutatud isik ei ole keeldunud esitamast avaldajale nõutavaid dokumente ja kõik puudutatud isikul olemasolevad dokumendid esitati avaldajale kohtuväliselt 07.11.2023 ja täiendavalt saadeti avaldaja lepingulisele esindajale 28.11.2023.
2-23-11131
11.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on ebaõiglane, kuna puudutatud isik ei ole keeldunud esitamast avaldajale nõutavaid dokumente. Dokumentide esitamisega viivitamine oli objektiivselt põhjendatud, kuna tööd ja tööde puuduste kõrvaldamine võttis tunduvalt rohkem aega, võrreldes esialgselt määratud tähtajaga. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõutud ja puudutatud isikul olemasolevad dokumendid olid avaldajale esitatud kohtuväliselt. Lisaks oli avaldus selle esitamise hetkel ennatlik.
12.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmine oli õiguslikult põhjendatud, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatava määruse resolutiivosa punktide 2-5 osas jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles puudutatud isik vaidlustas avalduse rahuldamata jätmist (vaidlustatava määruse resolutiivosa punkt 1), ning ülejäänud osas jätta rahuldamata.
16.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg 4 kohaselt kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja.
17.Korteriühistu liikme avaldus korteriühistu vastu teabe ja dokumentide saamiseks on hagita asi, mida saab algatada üksnes avalduse alusel ja kohus omal algatusel ei ole õigustatud teabenõude menetlemist algatama. Kuna maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata, siis ei ole puudutatud isikul õigust avalduse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada. Eelnimetatud osas tuleb määruskaebus osas, milles vaidlustatakse avalduse rahuldamata jätmist, TsMS § 664 lg 2 järgi jätta läbi vaatamata.
18.Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega tõendid, millega on soovinud tõendada, et maakohus võttis avalduse ebaõigesti menetlusse. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku esitatud tõendid vastu võtmata, kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb läbi vaatamata osas, milles puudutatud isik vaidlustab avalduse rahuldamata jätmist. Kuna dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu.
2-23-11131
19.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna maakohus leidis, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda on õiglane ja põhjendas oma seisukohta ega ole väljunud kaalumispiiridest, ei ole maakohus rikkunud TsMS § 172 lg-t 1.
20.Puudutatud isik heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt seetõttu, et avaldus oleks tulnud jätta läbi vaatamata ning puudutatud isik esitas dokumendid avaldajale menetluse ajal kohtuväliselt. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et eeldused KrtS § 45 lg-te 1 ja 3 alusel avalduse menetlemiseks olid täidetud. Maakohus on möönnud, et avalduse esitamise tähtaeg võis saabuda kohtumenetluse ajal, kuid arvestades, et puudutatud isik ei olnud avalduse lahendamise ajaks avaldaja nõutud dokumente ega teavet esitanud sõltumata KrtS § 45 lg 3 tähtaja möödumisest, oli avaldajal õiguskaitsevajadus ja menetluslikult oli ökonoomne avaldus sisuliselt läbi vaadata. Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et sisuliselt on käesoleva menetluse põhjustanud puudutatud isiku tegevusetus, mistõttu on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas oluline ka see, et maakohus võttis avaldaja avalduse menetlusse alles pärast KrtS § 45 lg 3 tähtaja saabumist ning sellel ajal oli avaldajal õiguskaitsevajadus olemas. Asja materjalidest nähtuvalt oli teabenõude esitamise ajal valdav enamus avaldaja nõutud teabest ja dokumentidest puudutatud isikul olemas, mistõttu puudus põhjus dokumentide ja teabe esitamisega viivitada kohtumenetluseni. Puudutatud isik ei andnud avaldajale ka teavet, et osaliselt ei ole võimalik teabenõuet täita dokumentide puudumise tõttu.
21.Määruskaebuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku välja toodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Puudutatud isik esitas avaldajale dokumendid alles siis, kui maakohus tegi talle vastava ettepaneku ning jättis rahuldamata taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks. Asjaolu, et avaldajale dokumentide esitamise asemel esitas puudutatud isik esmalt kohtule taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks (kuigi selleks ajaks oli möödunud KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaeg), kinnitab samuti nii avaldaja õiguskaitsevajadust kui ka menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise põhjendatust. Seega on maakohus leidnud põhjendatult, et menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on antud asjas TsMS § 172 lg 1 tähenduses õiglane.
22.Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, kuid menetluskulude kindlaksmääramise osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule puuduvad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.
23.Arvestades, et puudutatud isiku määruskaebus jäi avalduse rahuldamata jätmise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
2-23-11131
25.Avaldaja 10.05.2024 menetluskulude nimekirja järgi kulus avaldaja lepingulisel esindajal maakohtu 02.04.2024 määrusega seonduva õigusliku positsiooni kujundamiseks ja õigusliku olukorra arutamiseks kliendiga 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumiseks, tõendite analüüsimiseks, õigusliku arvamuse kujundamiseks, sh asjakohase kohtupraktika üle vaatamiseks 1,5 tundi, suhtluseks kliendiga 1,25 tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi ja määruskaebuse lõplikuks redigeerimiseks ja esitamiseks 0,25 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 70 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
26.TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja koostanud vastuse määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega. Arvestades eelviidatud dokumentide sisu ja pikkust, on avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kuluks määruskaebusele vastamisel selle õiguslik analüüs, mis hõlmab ka õiguslike aluste ja kohtupraktika analüüsi. Õigusdokumendi koostamise korral on selline tegevus põhjendatud. Samuti on põhjendatud kuluks õigusdokumendi koostamisel suhtlus kliendiga (teabe edastamine, e-kirjavahetus ja nõupidamised), sest kliendi kursis hoidmine tema menetlusega, kliendi tahte väljaselgitamine menetluste edasise käigu osas ning talle tema õiguslike väljavaadete selgitamine on menetlusosalise esindaja kohustuseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjale ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab avaldaja esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Avaldajale tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajale hüvitamisele menetluskulu 576,45 eurot.
27.Avaldaja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt saab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.