Adven Eesti AS hagi Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamise, kasutuseeliste ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
56 735,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Adven Eesti AS (registrikood 10066299), lepinguline esindaja J. A. Kostja: Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75011547), lepingulised esindajad T. R. ja V. V.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 16.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-23-15907 menetlus hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 esitatud kütuse hüvitise nõudes summas 3939,42 eurot seoses hageja loobumisega nõudest.
2.Rahuldada Adven Eesti AS hagi Kose valla vastu.
3.Tunnustada Adven Eesti AS omandiõigust Oru põhikooli katlamajas asuvatele seadmetele: a. katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita) – kogus 3tk; b. ABS pelletimahutid + väljundd 2,2x2,9x2,6m kuni 5,5t – kogus 2 tk; c. etteandetigu Maflex 90 kuni 6m – kogus 2 tk; d. vahemahuti pikendustega Mafa, vahemahuti püksid ja tasemeautomaatika, etteandetigu 3,0m NBE – kogus 3 tk; e. moodulkorsten 300x500mm, kõrgusega 15jm; f. pulber tulekustuti; g. kauglugemisega soojamõõtja.
4.Tunnustada Adven Eesti AS omandiõigust Oru Lasteaia katlamajas asuvatele seadmetele: a. katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita); b. Pelletimahuti 1900x2500x2,4 ruumi, mahuga 3,9t;
2-23-15907 c. etteandetigu kuni 6jm; d. vahemahuti 440l opop; e. vahemahuti tasemenivoo automaatika;
f. korstnaühendused ja ühendusmaterjal, abimaterjal; g. etteandetigu 3,0m NBE; h. pulberkustutid – 2tk; i. kauglugemisega soojamõõtja. Kohustada Kose valda andma kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 nimetatud seadmed Adven Eesti AS-i valdusesse. Mõista Kose vallalt Adven Eesti AS-i kasuks välja kasutuseelised perioodi 01.09.2023 kuni 08.11.2023 eest summas 3450 eurot. Jätta menetluskulud Kose valla kanda. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Kose vallalt Adven Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1540 eurot.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja Adven Eesti AS esitas 09.11.2023 kostja Kose valla vastu Harju Maakohtusse hagi, millega palus tunnustada hageja omandiõigust Harjumaal, Kose vallas, Oru Põhikoolis ja Oru lasteaias asuvatele katlamaja seadmetele ja nõuda need kostja valdusest välja. Samuti nõudis hageja kasutuseelise hüvitisena 3450 eurot ja kütuse hüvitisena 3939,42 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja ja kostja vaheline soojusenergia müügileping nr 06-2013 korraliselt lepingu tähtaja möödumisega 01.09.2023. Soojusenergia müügilepingu sõlmis kostjaga 17.06.2013 AS Pelletiküte. Hageja on AS-i Pelletiküte õigusjärglane, sest viimane võõrandas soojusenergia müügiga tegeleva käitise (ettevõtte) 05.10.2018 hagejale.
4.Lepingu nr 06-2013 kohaselt kohustus soojusenergia müüja (AS Pelletiküte) ehitama omal kulul ümber olemasolevad katlamajad, paigaldama lisaseadmed ja olemasolevad seadmed rekonstrueerima. Seadmete paigaldamine ja ümberehitamine teostati 2013. aasta suvel kostja poolt väljastatud projekteerimistingimuste ja projektide alusel, samuti väljastas kostja vajalikud ehitusload. 5. Lepingus nr 06-2013 leppisid pooled kokku, et lepingu korralisel lõppemisel läheb seadmete omand kostjale üle pärast seda, kui kostja on tasunud investeeringusumma ja investeeringusumma amortisatsiooni vahe ja pooled on vormistanud seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti. Nimetatut ei ole tehtud ning seadmete omanik on hageja.
6.Oru põhikooli katlamajas asuvad järgmised hagejale kuuluvad seadmed: katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita) – kogus 3tk, ABS pelletimahutid + väljund 2,2x2,9x2,6m kuni 5,5t – kogus 2 tk, etteandetigu Maflex 90 kuni 6m – kogus 2 tk, vahemahuti pikendustega Mafa, vahemahuti püksid ja tasemeautomaatika, etteandetigu 3,0m NBE – kogus 3 tk, moodulkorsten
2-23-15907 300x500mm, kõrgusega 15jm, pulbertulekustuti, kauglugemisega soojamõõtja. Oru Lasteaia katlamajas asuvad järgmised hagejale kuuluvad seadmed: katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita), Pelletimahuti 1900x2500x2,4 ruumi, mahuga 3,9t, etteandetigu kuni 6jm, vahemahuti 440l opop, vahemahuti tasemenivoo automaatika, korstnaühendused ja ühendusmaterjal, abimaterjal, etteandetigu 3,0m NBE, pulberkustutid – 2tk, kauglugemisega soojamõõtja.
7.Hageja nõuab alates 01.09.2023 kostjalt kasutuseelistena 50 eurot päevas. Kasutuseelise summa on hageja arvestanud lähtuvalt investeeringu jääkväärtusest 49 346 eurot, milline on jagatud 10 aasta peale ja ööpäevatasuks on hageja seeläbi saanud 24,99 eurot. Ebaseadusliku valdamise ja kasutamise korral on riskid kõrgendatud (puuduvad poolte vahel fikseeritud õigused ja kohustused) ja sel juhul on alusetult saadud kasutuseelise väärtus 50 eurot ööpäevas.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja ei vaidle vastu sellele, et seadmed olid nende paigaldamise ajal ja järgselt hageja õiguseellase AS-i Pelletikütte omandis. Kostja on seisukohal, et vaidlusalused seadmed läksid kostja omandisse hageja ja AS-i Pelletikütte 05.10.2018 notariaalse ettevõtte müügilepingu alusel alates soojatootmise lepingu lõppemisest seisuga 01.09.2023. Hagejal ei ole kostja käsitluses seadmete omandit kunagi tekkinud, vaid seadmete omand jäi hoolimata ettevõtte võõrandamisest AS-le Pelletiküte.
10.Kostja on seisukohal, et omand on temale automaatselt üle läinud, sest puudub soojusenergia müügilepingu punktis 4.1 nimetatud koosseisuline asjaolu, sest puudub valla kinnitus rekonstrueerimisprojektile. Samas selgitab kostja, et kui 2013. aastal oleks AS Pelletiküte seadmeid paigaldanud valla tahte vastaselt, siis oleks vallast mingi signaal antud. Kostja on seisukohal, et lepingu punktis 4.1 nimetatud valla kinnitust ei asenda lepingu täitmine.
11.Lepingu kehtivuse jooksul ei ole kostja tuginenud sellele, et projekti valla poolt ei olnud kinnitatud, sest koolimaja ja lasteaeda oli vaja kütta. Kostja selgitas, et „reaalses elus ei vaadanud keegi lepingut enne kui hakati seda lepingut lõpetama, siis tuligi see punkt sealt välja“ (07.03.2024 istung, ajamärge 00:31:34).
12.Kostja ei eita, et soojusenergia müügilepingu punktis 4.3 nimetatud seadmete üleandmisevastuvõtmise akti ei ole vormistatud, kuid on seisukohal, et seda ei saa kostjale ette heita, sest kui mingi dokument on tegemata, on see kahepoolne eksimus.
13.Kasutuseelise nõude esitamine ei ole juriidiliselt põhjendatud ning see ei arvesta reaalselt kujunenud olukorda, mille kohaselt toimub kostja poolt vara kasutus hageja poolt esitatud lepingute alusel. Kostja on seisukohal, et põhimõtteliselt on välistatud kasutuseelise küsimusele tähelepanu pööramine. Kasutuseelise nõude summalisele kujunemisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Loobumise vastuvõtmine
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2-23-15907
15.Hageja loobus 07.03.2024 kohtuistungil hagi resolutsiooni punktis 4 esitatud nõudest, st kütuse hüvitamise nõudest 3939,42 eurot, sest kostja täitis nõude menetluse kestel. Kostja loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
16.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada loobutud nõude osas menetlus. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi lahendamine
17.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja põhjendab seda järgmiselt.
18.Kohus tuvastab järgmised asjaolud:
18.1.AS Pelletiküte müüjana ja Kose vald ostjana sõlmisid 17.06.2013 soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 (dtl 13-19):
18.1.1.soojusenergia müügilepingu punktis 4.1 leppisid pooled kokku, et vajalikud rekonstrueerimistööd müüja (AS Pelletiküte) kasutusse antavates katlamajades, seadmete paigaldamine ja ümberehitamine teostatakse vastavalt Kose Vallavalitsuse poolt kinnitatud rekonstrueerimisprojekti tingimustele;
18.1.2.soojusenergia müügilepingu punktis 4.2 leppisid pooled kokku, et müüja (AS Pelletiküte) poolt paigaldatud seadmed koos nende paigaldus- ja ehitustöödega kuuluvad lepingu kehtivuse ajal müüjale ning seadmed ei ole ostjale (Kose vald) kuuluva kinnistu või selle oluliste osade päraldised ega kinnistu ja ehitiste olulised osad ega muutu nendeks mistahes ajahetkel lepingu kehtivusaja jooksul;
18.1.3.soojusenergia müügilepingu punktis 4.3 leppisid pooled kokku, et lepingu korralisel lõppemisel lepingu punktis 12.1 sätestatud tähtaja möödumisel läheb seadmete omandiõigus üle ostjale peale investeeringusumma, millest on maha arvatud investeeringusumma amortisatsioon, tasumist ostja poolt ja seadmete omandiõiguse üleminek vormistatakse eraldi üleandmisvastuvõtmise aktiga pärast seda, kui ostja on täitnud müüja ees kõik lepingust tulenevad kohustused. Investeeringusumma amortisatsiooni arvestab lepingu alusel müüja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja raamatupidamisnõuetele;
18.2.Pooled ei vaidle (07.03.2024 istung, ajamärge 00:03:01 kuni 00:04:42), et Oru põhikooli katlamajas asuvad järgmised seadmed: katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita) – kogus 3tk, ABS pelletimahutid + väljundid 2,2x2,9x2,6m kuni 5,5t – kogus 2 tk, etteandetigu Maflex 90 kuni 6m – kogus 2 tk, vahemahuti pikendustega Mafa, vahemahuti püksid ja tasemeautomaatika, etteandetigu 3,0m NBE – kogus 3 tk, moodulkorsten 300x500mm, kõrgusega 15jm, pulbertulekustuti, kauglugemisega soojamõõtja ja Oru Lasteaia katlamaja seadmed: katel WOODY 80kW+põleti (ilma mahutita), Pelletimahuti 1900x2500x2,4 ruumi, mahuga 3,9t, etteandetigu kuni 6jm, vahemahuti 440l opop, vahemahuti tasemenivoo automaatika,
18.3.Kose vald on kinnitanud projekteerimistingimused nii Oru Põhikooli katlamaja rekonstrueerimisele (dtl 20) kui ka Oru Lasteaia katlamaja rekonstrueerimisele (dtl 93) ja väljastanud vastavad ehitusload (dtl 95, 99).
18.4.AS Pelletikütte müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 05.08.2018 ettevõtte müügilepingu (dtl 220-234):
18.4.1.mille kohaselt müüs AS Pelletikütte organisatsiooniliselt iseseisva käitise, mis tegeleb soojusenergia tootmise ja müügiga, mh ettevõtte müügilepingu p-s 1.2.2 nimetatud 17.06.2013 soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 alusel ja selles nimetatud katlamajades. Hagejale läks üle kostjaga 17.06.2013 sõlmitud soojusenergia müügileping nr 06-2013 ja kõik sellest tulenevad õigused ja kohustused;
18.4.2.mille punktis 1.4 on AS Pelletikütte kinnitanud, et AS Pelletiküte on seadmed katlamajja paigaldanud omal kulul ja soojusenergia ostja (st Kose vald) on vastavas lepingus kinnitanud, et seadmed kuuluvad AS-ile Pelletiküte ning soojusenergia müügilepingute kohasel täitmisel läheb seadmete omand kokkulepitud perioodi möödudes soojusenergia müüjalt üle ostjale; 18.4.3. mille osapooleks kostja ei ole.
18.5.17.06.2013 soojusenergia müügileping nr 06-2013 lõppes korraliselt tähtaja möödumisega 01.09.2023.
18.6.Mistahes muud lepingut hageja ja kostja peale soojusenergia müügilepingut nr 062013 ei ole sõlmitud (07.03.2024 istung, ajamärge 00:04:42).
18.7.Pooltel puudub vaidlus (07.03.2024 istung, ajamärge 01:10:34), et soojusenergia müügilepingu punktis 4.3 olev mõiste investeeringusumma Oru Põhikooli katlamajas on 76 501,52 eurot ja Oru Lasteaia katlamajas 22 190,18 eurot (dtl 235).
18.8.Soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 punktis 4.3 nimetatud seadmete üleandmisevastuvõtmise akti ei ole pooled vormistanud (07.03.2024 istung, ajamärge 00:16:55).
18.9.Kostja teatas 31.07.2023 kirjaga, et soojusenergia müügileping lõpeb korraliselt 01.09.2023 (dtl 117).
18.10.Hageja esitas 09.08.2023 vastuse, milles kinnitas lepingu korralise lõppemise teate kättesaamist ja teatas, et investeeringusumma moodustab kokku 98 691,70 eurot ning amortisatsiooni on hageja arvestanud 5% aastas. Hageja teatas kooskõlas lepingu punktiga 4.3, et investeeringusumma, millest on maja arvetatud investeeringusumma amortisatsioon, on lepingu lõppemisel 49 345,85 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja teatas, et pärast kostja kinnituse saamist esitab hageja arve ja valmistab ette seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 119).
18.11.Kostja vastas 10.08.2023 kirjaga, et vallavalitsuse majandusosakonna 09.08.2023 koosolekul asuti seisukohale, et lepingu lõpetamisel ei ole vallavalitsusel kohustust
2-23-15907 äriühingule maksta, sest hageja ei olnud esitanud dokumente valla nõusolekust investeeringuid teha (dtl 120).
18.12.Hageja hoiatas kostjat 29.08.2023 vastuses (dtl 131-132), et ebaseadusliku seadmete valdamise ja kasutamise korral rakendab hageja renditasu 50 eurot ööpäevas. Valduse kaitse nõue
19.Hageja nõuab valduse vabastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus peab seega tuvastama, kas hageja on vaidlusaluse asja omanik ja kostja valdab kinnisasja õiguslikul alusel või ilma õigusliku aluseta ehk kas kostja valdus on seaduslik või ebaseaduslik.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 kehtivuse ajal kostjal vaidlusaluste seadmete omandiõigust ei olnud.
21.Kostja on esitanud väite, et seadmete omand läks kostjale üle soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 lõppemise järgselt 01.09.2023. Kostja on menetluses väitnud nii seda, et 01.09.2023 läks omand kostjale üle hagejalt kui ka seda, et 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktist 1.4 tuleneb, et seadmete omandiõigus oli kuni soojaenergia müügilepingu lõpuni AS-il Pelletiküte.
22.Esiteks tuvastab kohus, kas hageja oli vaidlusaluste seadmete omanik soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 korralise lõppemise hetkeks.
22.1.Hageja on tõendanud, et AS Pelletiküte ja hageja sõlmisid 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu, mille kohaselt müüs AS Pelletikütte organisatsiooniliselt iseseisva käitise, mis tegeleb soojusenergia tootmise ja müügiga mh ettevõtte müügilepingu p-s 1.2.2 nimetatud 17.06.2013 soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 alusel ja selles nimetatud katlamajades. Hagejale läks üle 17.06.2013 soojusenergia müügileping nr 06-2013.
22.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega kuulusid AS-i Pelletikütte ettevõttesse kõik seadmed, millised AS Pelletiküte soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 täitmiseks Oru kooli ja Oru lasteaia katlamajadesse paigaldas. Tulenevalt ettevõtte üleminekust läks VÕS § 182 alusel hagejale üle Oru kooli ja Oru lasteaia katlamajja paigaldatud seadmete omand.
22.3.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole esitanud tõendeid vaidlusaluse vara kuulumisest temale, mistõttu ei ole hageja tõendanud, et kostja valdab hagejale kuuluvat asja. Hageja on tõendanud, et temale läks AS-ilt Pelletiküte üle soojusenergia müügileping nr 06-2013 ning ASile Pelletiküte kuulunud soojatootmise käitis. Pooled ei vaidle selle üle, et hagiavalduse p-s 7 toodud nimekirjas toodud seadmed paigaldas AS Pelletiküte, need olid käitise osa ja kuulusid kuni 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu sõlmimiseni AS-ile Pelletiküte.
22.4.Kohus ei nõustu kostja väitega, et 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktist 1.4 tuleneks, et seadmete omandiõigus oli kuni soojaenergia müügilepingu lõpuni AS6
2-23-15907 il Pelletiküte. Kostja seisukoht on otseses vastuolus 05.10.2018 ettevõtte müügilepinguga.
22.5.Ettevõtte müügilepingu punkt 1.4 ei reguleeri omandi üleminekut AS-ilt Pelletiküte hagejale ega omandiõiguse säilimist AS-il Pelletiküte. Lepingu punkt 1.4 kujutab endast poolte kinnitust sellest, millistel tingimustel on AS Pelletiküte sõlminud soojusenergia müügilepingud käitise klientidega. Ebaõige on kostja käsitlus sellest, et 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktist 1.4 tuleneb, et AS Pelletiküte jäi soojatootmise lepingu lõppemiseni seadmete omanikuks. Vastavas lepingupunktis on refereeritud soojusenergia müügilepingute kokkuleppeid, mille kohaselt läheb seadmete omand soojusenergia müügilepingute kohaselt täitmisel üle soojusenergia müüjalt ostjale. Teisisõnu on refereeritud, et seadmete omandiõigus on soojusenergia müüjal kuni soojusenergia müügilepingu lõppemiseni, samuti on refereeritud, et omandiõigus läheb soojusenergia müüjalt ostjale üle vastavas soojusenergia müügilepingus sätestatud tingimustel. 22.6. Ainuüksi 05.10.2018 lepingu grammatilisel tõlgendamisel (VÕS § 29 lg 1) on selge, et ASi Pelletikütte ja hageja tahe oli suunatud soojusenergia müügilepingute sisu refereerimisele ning seda kinnitavad kasutatud mõisted soojusenergia müüja ja ostja, mitte Müüja ja Ostja suure algustähega nagu defineeritud ettevõtte müügilepingus.
22.7.Kostja väide, et ettevõtte müügilepingu punkt 1.4 ei anna võimalust lepingu lõppemisel omandiõiguse üleminekuks hagejale (15.06.2024 istung, ajamärge 00:49:18), on asjakohatu. Hagejale ei saanudki seadmete omandiõigus soojusenergia müügilepingu lõppemisel üle minna, sest hageja omandiõigus tekkis 05.10.2018, kui hagejast sai AS-i Pelletiküte ettevõtte ülemineku tulemusena soojusenergia müüja asemel kõikides soojusenergia müügilepingutes, sh kostjaga sõlmitud soojusenergia müügilepingus. Kaasuvalt omandas hageja ettevõtte koosseisus seni ASile Pelletiküte kuulunud seadmed.
23.Seega kohus tuvastab, et soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 korralise lõppemise hetkel oli seadmete omanik hageja.
24.Kostja leiab, et temale läks 01.09.2023 seadmete omand üle AS-ilt Pelletiküte. Tsiviilasja menetletakse poolte esitatu alusel (TsMS § 5) ja kostja on selgelt väitnud, et tema sai omandi AS- ilt Pelletiküte, piisab iseenesest kostja omandiõiguse puudumise tuvastamiseks ainuüksi sellest, et kohus on ülal tuvastanud, et AS Pelletiküte ei saanud kostjale omandit üle anda. Nimetatuga on ümber lükatud kostja väide, et kostja on seadmete omanik, kuivõrd kostja ei ole AS-ilt Pelletiküte omandit saanud.
25.Kohus peab siiski vajalikuks kontrollida, kas soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 korralise lõppemisel läks seadmete omand hagejalt üle kostjale.
26.Kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et kuna puudub soojusenergia müügilepingu punkti 4.1 koosesisuline asjaolu ehk kostja kinnitus rekonstrueerimisprojektile ehk nõusolek seadmete paigaldamiseks, siis valla nõusoleku puudumise tõttu lepingu p 4.3 ei rakendu (dtl 564) ja seadmed muutuvad „Seadmeteks“ ainult lepingu p 4.1 koosseisulise asjaolu korral (dtl 701). Seega hindab kohus, kas soojusenergia müügilepingu punkt 4.3 kehtib ning kohaldub hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele.
26.1.Kohus kostja tõlgendusega ei nõustu. Soojusenergia müügilepingu punkti 4.1 kohaselt toimub seadmete paigaldamine ja ümberehitamine vastavalt Kose Vallavalitsuse poolt kinnitatud rekonstrueerimisprojekti tingimustele. Kostja poolt
2-23-15907 lepingu punktile 4.1 omistatud tõlgendus on põhjendamatult kitsendav ning vastuolus hea usu põhimõttega.
26.2.Iseenesest on õige väide, et eraldiseisva kirjaliku rekonstrueerimisprojekti kinnituse olemasolu ei ole hageja tõendanud, ning kostja on väitnud, et sellist kinnitust ei ole vald kunagi koostanud.
26.3.Puudub samas vaidlus, et Kose vald on kinnitanud projekteerimistingimused nii Oru Põhikooli katlamaja rekonstrueerimisele (dtl 20) kui ka Oru Lasteaia katlamaja rekonstrueerimisele (dtl 93) ja väljastanud vastavad ehitusload (dtl 95, 99). Kostja on kinnitanud, et kui vaidlusalused seadmed oleksid katlamajadesse paigaldatud valla tahte vastaselt, oleks vald reageerinud (07.03.2024 kohtuistung, ajamärge 00:29:33), samuti on kostja kinnitanud, et „reaalses elus ei vaadanud keegi lepingut enne kui hakati seda lepingut lõpetama, siis tuligi see punkt sealt välja“ (07.03.2024 kohtuistung, ajamärge 00:31:34). Kostja selgitas, et „kooskõlastust ei küsitud ja peetud vajalikuks ilmselt“ (07.03.2024 kohtuistung, ajamärge 00:37:28).
26.4.VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Pooled mõistsid soojusenergia müügilepingu punkti 4.1 selliselt, et AS Pelletiküte ei tee ehitustöid omavoliliselt. Ehitusõiguse andmisest, paigaldatud seadmete aktsepteerimisest, „reaalses elus lepingu mittevaatamisest“ kuni lepingu tähtaja saabumiseni ning kooskõlastuse vajalikuks mittepidamisest kogumis tuleneb, et pooled mõistsid soojusenergia müügilepingu punkti 4.1 selliselt, et see on AS-i Pelletikütte poolt nõuetekohaselt täidetud ehk seadmete paigaldamine ja ümberehitamine toimus Kose Vallavalitsuse heakskiidul ja vastas valla tahtele. 26.5. Seega on kostja väited sellest, et kooskõlastuse puudumise tõttu ei kohaldu lepingu punkt 4.3, otsitud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, lõike 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Isegi kui jaatada kostja käsitlust, et vallapoolse rekonstrueerimisprojekti kinnituse puudumine tooks kaasa selle, et soojusenergia müügilepingu punkt 4.3 kohaldamisele ei kuulu, oleks lepingu punkti 4.1 kirjeldatud viisil tõlgendamine hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Olukorras, kus pooled on 10 aasta jooksul lepingut mõistnud ja täitnud viisil, et projekteerimistingimuste kirjaliku kinnituse puudumine ei oma mistahes tähendust ja kostja ei ole reaalses elus lepingut vaadanud ega ise kinnitust lepingu kehtivuse ajal vajalikuks pidanud, tooks lepingu lõppemise järgselt kostja tõlgenduse ja käsitlusega nõustumine endaga kaasa hea usu põhimõttest tuleneva vastuvõtmatu ja poolte tegeliku tahtega vastuolus oleva tagajärje.
27.Seega kohus tuvastab, et soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 p 4.3 on kehtiv ja kuulub kohaldamisele.
28.Soojusenergia müügilepingu nr 06-2013 p 4.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu korralisel lõppemisel lepingu punktis 12.1 sätestatud tähtaja möödumisel läheb seadmete omandiõigus üle ostjale peale investeeringusumma, millest on maha arvatud investeeringusumma amortisatsioon, tasumist ostja poolt. Seadmete omandiõiguse üleminek vormistatakse eraldi üleandmis-vastuvõtmise aktiga pärast seda, kui ostja on täitnud müüja ees
2-23-15907 kõik lepingust tulenevad kohustused. Investeeringusumma amortisatsiooni arvestab lepingu alusel müüja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja raamatupidamisnõuetele.
28.1.AÕS § 92 lg 2 kohaselt, kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kostja ei ole tõendanud, et vastav kokkulepe omandi ülemineku kohta hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud. Vaidlus puudub, et omandi üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole vormistatud.
28.2.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et AS Pelletiküte ja hageja kasutasid VÕS § 80 võimalust sõlmida leping kostja kui kolmanda isiku kasuks. Kostja järeldus, justkui tuleneks 05.10.2018 ettevõtte müügilepingust, et seadmete omandi üleminekuks ei ole vaja akti koostada ja lepingu punktis 1.4 esitati juriidiline fakt seadmete omandiõiguse automaatsest üleminekust kostjale, on väär.
28.3.VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Sellist kokkulepet AS-i Pelletikütte ja hageja vahelises 05.10.2018 ettevõtte müügilepingus ei sisaldu, samuti ei tulene see ettevõtte ülemineku kui võlasuhte olemusest. VÕS § 182 tähenduses ei ole tegemist kohustuse täitmisega kolmandale isikule, vaid kostja kui soojusenergia müügilepingus ostja jaoks muutus üksnes lepingut täitev isik ehk soojusenergia müüja. VÕS § 182 lg 2 alusel ei olnud kostja kui teise lepingupoole nõusolekut lepingu üleminekuks vaja.
28.4.Ettevõtte müügilepingu punktist 1.4 ei tulene mistahes juriidilist fakti seadmete omandiõiguse automaatsest üleminekust kostjale. Nagu kohus selgitas ülal otsuse punktis 22.5, on ettevõtte müügilepingu punktis 1.4 refereeritud hagejale üle läinud soojusenergia müügilepingute sisu.
28.5.Ettevõtte üleminekuga AS-ilt Pelletiküte hagejale ei muutunud kostjaga sõlmitud soojusenergia müügileping, sh selle punkt 4.3, mis sätestas detailse korra ja kohustuslikud eeldused kostjale seadmete omandiõiguse üleminekuks. Kostja väited, mille kohaselt sisaldub 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktis 1.4 tahteavaldus kostjale seadmete omandi üleandmiseks, ei rajane tegelikkusel.
28.6.AÕS § 92 regulatsiooniga on selges vastuolus kostja käsitlus, et omandiõigus saab automaatselt üle minna. AÕS § 92 sätestab ühemõtteliselt, et omandi üleandmiseks on vajalik kokkulepe. Kokkulepe eeldab kahe lepingupoole tahteavaldusi. Kohus küsis kostjalt, kus sisaldub kostja tahteavaldus sellise omandi üleandmise kokkuleppe sõlmimiseks hagejaga (või kostja käsitluses AS-iga Pelletiküte). Kostja selgitas, et see sisaldub 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktis 1.4 koostoimes punktiga 1.6.5. Kostja käsitlus on õiguslikult võimatu.
28.7.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu punktides 1.4 ja 1.6.5 (ega üheski teises lepingupunktis) mistahes tahet väljendanud, sest kostja ei ole 05.10.2018 ettevõtte müügilepingu pool. Seega ei sisalda 05.10.2018 ettevõtte müügileping kostja tahteavaldust.
28.8.Kostja on samuti väitnud, et 05.10.2018 ettevõtte müügilepingus sisaldub hageja tahteavaldus seadmete omandiõiguse üleminekuks kostjale. Ka see seisukoht on
2-23-15907 ebaõige. Kohus küsis kostjalt, et juhul, kui 05.10.2018 lepingus sisaldus hageja tahteavaldus kostjale, siis millal on kostja vastava tahteavalduse kätte saanud. Kostja nimetatud küsimusele vastata ei osanud (16.05.2024 istung, ajamärge 00:17:47), kohtu küsimusele sellest, kas tahteavaldus lepingus, mille pooleks kostja ei olnud, oli suunatud kostjale, selgitas kostjas üksnes, et tegemist on tõendiga. Kohus ei tuvasta, et 05.10.2018 ettevõtte müügileping sisaldaks mistahes tahteavaldust, mis oleks suunatud kostjale, kostja poolt kätte saadud ja seeläbi TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks muutunud.
28.9.Kohus tuvastab, et 05.10.2018 ettevõtte müügileping ei ole AÕS § 92 lg2 tähenduses hageja ja kostja kokkulepe omandi üleandmiseks kostjale.
28.10.Ebaõige ja tõenditega ilmselges vastuolus on ka kostja järeldus, et akti ei saanud koostada enne lepingu lõppemist alanud omandiõiguse vaidluse tõttu ning et poolte kirjavahetus ei näita poolte initsiatiivi või huvi akti koostamiseks, millest järeldub, et poolte tahe oli suunatud ainuüksi lepingu korralisele lõppemisele. Hageja on 09.08.2023 (ehk enne 01.09.2023 lepingu korralist lõppemist) esitanud kostjale vastuse, milles kinnitas lepingu korralise lõppemise teate kättesaamist ja teatas, et investeeringusumma moodustab kokku 98 691,70 eurot ning amortisatsiooni on hageja arvestanud 5% aastas. Hageja teatas, et kooskõlas lepingu punktiga 4.3 investeeringusumma, millest on maha arvetatud investeeringusumma amortisatsioon, on lepingu lõppemisel 49 345,85 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja teatas, et pärast kostja kinnituse saamist esitab hageja arve ja valmistab ette seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti. Seega on hageja selgelt väljendanud tahet akt vormistada. Tasumisest ja akti vormistamisest keeldus kostja.
28.11.Kohus ei nõustu kostajaga ka selles, et soojusenergia müügilepingu kohase täitmise all tuleb mõista üksnes soojusenergiaga varustamist ning et lepingu nõuetekohast täitmist tõendab vastastikuste võlgnevuste puudumine. Soojusenergia müügilepingu punktis 4.3 on ammendavalt ja õigusselgelt reguleeritud küsimus seadmete omandiõiguse üleminekust kostjale lepingu korralise lõppemise puhuks ning omandiõiguse üleminekuks on 2 kumulatiivset eeldust – investeeringusumma, millest on maha arvestatud investeeringusumma amortisatsioon, tasumine ja üleandmis-vastuvõtmisakti koostamine. Kumbagi ei ole kostja teinud, mistõttu ei ole saabunud eeldused kostjale omandi üleandmiseks ning AÕS § 92 lg 2 järgset kokkulepet omandiõiguse üleandmiseks hagejalt kostjale ei ole.
29.Vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja on kogu investeeringusumma hagejale tasunud lepingu alusel soojusenergia eest tasutud summadena ja hageja soovib saada seadmete eest kahekordset tasu nii kostjalt kui ka tarbijatelt selgitab kohus järgmist. Soojusenergia müügilepingu punkti 4.3 kohaselt on lepingu korralise lõppemise puhuks selgelt ettenähtud, et investeeringusumma nulli lepingu tähtajal ei amortiseeru ja ei saa vastavalt ka kostja poolt täielikult tasutud olla. Juhul, kui poolte tahe soojusenergia müügilepingu sõlmimisel oleks olnud suunatud sellele, et lepingu 10-aastase tähtaja jooksul on soojusenergia müüjale tasutud summade arvelt tasutud ka kogu investeering, ei oleks pooled kokku leppinud selles, et seadmete omandi üleminekuks kostjale tuleb kostjal enne tasuda soojusenergia müüjale investeeringusumma ja investeeringusumma amortisatsiooni vahe. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et kostjal ei olnud kohustust tasuda investeeringusumma ja investeeringusumma amortisatsiooni vahet. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale 49 345,85 eurot tasunud.
2-23-15907
30.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja ei ole saanud Oru kooli katlamaja ja Oru lasteaia katlamaja seadmete omanikuks ja seadmete omanik on hageja.
31.AÕS § 34 lg 1 sätestab, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus ei ole tuvastanud ning kostja ei ole tuginenud õigusele asja omaniku ehk hageja suhtes vallata.
32.Soojusenergia müügileping lõppes 01.09.2023 ning koos sellega lõppes ka kostja seaduslik alus hagejale kuuluvaid seadmeid vallata. Kuivõrd kostja valdus on ebaseaduslik, on täidetud AÕS §-s 80 sätestatud vindikatsiooninõude primaarne eeldus ehk hagejal on õigus nõuda kostjalt asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, mistõttu rahuldab kohus hagi. Kasutuseeliste nõue
33.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitist perioodil 01.09.2023 kuni 08.11.2023 (69 päeva) ehk summas 3450 eurot (69 x 50 eurot). Kasutuseeliste summa on hageja arvestanud lähtuvalt investeeringu jääkväärtusest 49 346 eurot, milline on 10 aasta peale ja ööpäevatasuks on hageja seeläbi saanud 24,99 eurot. Ebaseadusliku valdamise ja kasutamise korral on riskid kõrgendatud (puuduvad poolte vahel fikseeritud õigused ja kohustused) ja sel juhul on alusetult saadud kasutuseelise väärtus 50 eurot ööpäevas.
34.Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust kasutuseelist nõuda, sest hageja ei ole seadmete omanik. Nõude summa kujunemisele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 35. Hageja nõue on VÕS § 1037 lg 1 järgne väärtuse hüvitamise nõue valduse rikkumise korral. VÕS § 1037 lg 1 järgi on nõude esmaseks eelduseks valdamine ilma omaniku nõusolekuta ehk omaniku õiguste rikkumine.
36.Riigikohus on selgitanud (lahendis 2-16-6563), et kasutuseeliseid on õigus nõuda alates rikkumisest kuni asja tagastamiseni. Kohus on tuvastanud, et hageja on vaidlusaluste seadmete omanik ja oli seda ka 01.09.2023. Kohus tuvastas ka selle, et kostja õigus seadmeid vallata lõppes koos soojusenergia müügilepingu korralise lõppemisega ning alates 01.09.2023 on kostja valdus ebaseaduslik.
37.Hageja teavitas 29.08.2023 kostjat kavatsusest kasutuseeliseid nõuda, st enne, kui kostja asus hageja valdust alates 01.09.2023 rikkuma. Seega on hagejal VÕS § 1037 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid alates 01.09.2023 kuni valduse hagejale üleandmiseni.
38.Hageja esitas nõude perioodi 01.09.2023 kuni 08.11.2023 (st 69 päeva) eest. Hageja soovis oma nõuet 16.05.2024 põhiistungil (eelmenetlus lõppes 05.04.2024, dtl 665) suurendada ning esitada kasutuseeliste nõude alates 09.11.2023. Kohus haginõuet pärast eelmenetluse lõppu suurendada ei lubanud (16.05.2024 istung, ajamärge 00:05:03).
39.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-19-7379 ja seal viidatud praktika).
2-23-15907
40.Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tõendatuks, et kostja rikkumise teel saadu harilik väärtus alates 01.09.2023 on 50 eurot päevas. Kohus rahuldab hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude alates 01.09.2023 kuni 08.11.2023 summas 3450 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul loobus hageja kütuse hüvitamise nõudest põhjusel, et kostja rahuldas nõude. Seega kannab selle nõudega seotud menetluskulud kostja.
42.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
43.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik hageja menetluskulud kostja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
45.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1540 eurot. Tegemist on vajaliku menetluskuluga ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
46.Hageja 27.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulu summas 1852,50 eurot seoses vandeadvokaat Veiko Puolakaineni poolt osutatud õigusteenusega hagiavalduse ettevalmistamisel.
47.Riigikohus on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-80-11 (p 23) selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Lepingulise esindaja tegevus peab olema menetluses nähtav, ehk esindaja peab olema koostanud ja allkirjastanud vastava dokumendi, millega kaasnevalt esindaja kulude hüvitamist nõutakse.
48.Käesoleval juhul ei ole hagiavaldust koostanud ega allkirjastanud vandeadvokaat Veiko Puolakainen. Vandeadvokaat ei ole käesolevas asjas esindajana menetluses osalenud, hageja lepinguliseks esindajaks on hageja töötaja J. A.. Täiendavalt märgib kohus, et õigusteenus menetlusdokumendi koostamiseks ei ole hüvitatav menetluskulu. TsMS §175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-23-15907 Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.