Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 6509,84 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 1(5)
2-20-1301 24.01.2020. a hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat hagejale üle andma 412 447,15 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.01.2019. a teenuse osutamise lepingu, mille alusel avas hageja kostja juures konto, et sellele vastu võtta hageja klientide ja koostööpartnerite makseid. Teenuse osutamise leping hõlmas ka virtuaalvääringu valuutavahetuse teenust. Ajavahemikul 19.02.2019-03.04.2019 teostas hageja maksetehinguid kostja juures avatud virtuaalvääringu kontole 96.4060126 bitcoini (BTC) suuruses summas, millest 95 BTC-d vahetati rahaks 03.04.2019. a ning hageja kontol oli peale bitcoinide rahaks vahetamist 412 447,15 eurot. Kostja vastavuskontrolliametnik nõudis hagejalt täiendavat infot raha päritolu kohta, millele hageja vastas 16.04.2019 ja 07.05.2019 aga peale seda ei ole kostja hageja päringutele enam vastanud ning hagejal puudub juurdepääs kostja poolt peetavas süsteemis asuvale hageja kontole. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist AÕS § 80 alusel ehk vindikatsioonihagina. 06.02.2020 puuduste kõrvaldamise avalduses palub hageja tunnustada hageja omandiõigust 412 447,15 eurole ja kohustada kostjat eelnimetatud summa hagejale üle andma. 03.02.2021. a seisukohas kostja vastusele palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks virtuaalvääring summas 96.4060126 BTC. 07.12.2022. a hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks virtuaalvääringu summas 96.4060126 BTC VÕS § 1028 lg 1 ehk alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastused 20.05.2020. a esialgses vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ja kostja ei ole allkirjastanud 22.01.2019. a lepingut. 09.11.2020. a vastuses hagile asus kostja seisukohale, et poolte vahel ei ole allkirjastatud hagiavalduses viidatud 22.01.2019. a lepingut. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud kuidas hageja omandis olev virtuaalvääring on konkreetselt kostja valduses. Hagist ei ole võimalik aru saada milline on hageja konkreetne nõue ning millisel õiguslikul alusel see põhineb. Hagiavalduse punktis 1.5 on selgitatud, et sissemakse tehti Elegro rahakotti ning hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas saab sellest järeldada, et hageja omandis olev virtuaalvääring on omakorda kostja valduses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on hageja virtuaalvääring ja seetõttu on hageja nõue AÕS § 80 lg 1 järgi alusetu. 30.12.2022. a vastuse kohaselt peaks kohus jätma hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, sest hageja nõue ei ole selge ega täidetav. Virtuaalvääring ei ole raha aga hageja nõue eeldab raha tasumise kohustuse olemasolu kostja vastu. Seega ei saa kostjalt virtuaalvääringut sarnaselt rahale välja mõista. Hageja nõue oleks pidanud olema kostja kohustamine virtuaalvääringu tagastamiseks ja tahteavalduse andmiseks selle üleandmiseks või ülekandmiseks aga mitte väljamõistmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab hagejale kuuluvat virtuaalvääringut või et virtuaalvääring kuulub üldse hagejale. Kohtuotsuse põhjendus
1.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
2.Poolte vahel on vaidlus selle üle kas poolte vahel oli sõlmitud leping või mitte. Hageja esitas hagiavalduse lisana 22.01.2019. a kuupäeva kandva teenuselepingu (tl 4-11), mis on allkirjastatud üksnes hageja poolt. Kostja esindaja allkirja lepingul ei ole. 2(5)
2-20-1301 Poolte vahel lepingulise suhte olemasolu, kostja poolt hallatavas Elegro.io keskkonnas hagejale virtuaalvääringute vastuvõtmiseks konto ehk virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumise lepingut rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 3 p10 mõttes, saab järeldada kostja 11.04.2019. a e-kirjast (tl 18 ja tõlge tl 23), milles kostja palub seoses rahapesu tõkestamise reeglite järgimisega täiendavat informatsiooni hageja rahakotti tehtud vahendite päritolu kohta. Nimetatud kirjast nähtub, et hageja rahakotti on juba vahendeid kantud üle 15 000 euro suuruses summas s.t kostja lubas hagejal tema poolt hallatavat maksete vahendamise keskkonda kasutada. Lepingulise suhte olemasolu kinnitab ka kostja esindaja 07.05.2019. a kiri hagejale (tl 21 pöördel, tõlge tl 26 pöördel), milles räägitakse hageja poolt täiendavate dokumentide esitamise vajadusest. Lepingulise suhte olemasolu kinnitab ka kostja poolt Rahapesu Andmebüroole 17.06.2021. a esitatud teatis (tl 92-93), milles kostja kinnitab Rahapesu andmebüroole, et 2018. a kuni 2019. a alguseni lubasid nad klientidel kasutada virtuaalvääringute kontosid ilma lepingut sõlmimata üksnes e-posti aadressi ja telefoninumbri alusel (tl 92 pöördel). Eeltoodust järeldab kohus, et kostja võimaldas hagejal kasutada tema poolt hallatavas elegro.io keskkonnas virtuaalvääringute vastuvõtmiseks konto ehk rahakoti teenust, millele hageja poolt määratud isikud said teha virtuaalvääringutes kandeid.
3.Sõltumata poolte vahel väidetavalt sõlmitud teenuselepingu olemasolust ja tingimustest, allub kostja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele. Kui kostja võimaldas hagejal kasutada virtuaalvääringu rahakoti teenust, siis peab kostja järgima ka RahaPTS tulenevaid kohustusi. Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja täitis kostja nõutud teabe esitamise kohustuse või mitte, millest sõltub kostja hallatavas keskkonnas hageja kontol asuva vara kasutamise võimalikkus. Hageja ei ole esitanud nõuet, et kohus hindaks hageja poolt teabe esitamise kohustuse täitmist ja nõuetekohasust. Hagiavalduse lisadeks olevatest e-kirjadest (tl 18 pöördel – 22) ei saa nimetatud asjaolude kohta järeldusi teha.
4.Kohtule jääb arusaamatuks hageja nõude sisu. 24.01.2020. a hagiavalduse p 1.5 kohaselt vahetati 95 bitcoini 03.04.2019. a ning hageja kontol oli peale bitcoinide vahetamist 412 447,15 euro suurune summa. Seda rahasummat soovis hageja kostja käest kätte saada vindikatsiooninõudega. 06.02.2020. a puuduste kõrvaldamise hagis palus hageja tunnustada tema omandiõigust eelnimetatud rahasummale. 07.12.2022. a hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista virtuaalvääring summas 96,4060126 BTC VÕS § 1028 lg 1 ehk alusetu rikastumise sätete alusel. Kui eeldada hageja väidete õigsust, et 03.04.2019. a vahetati hageja virtuaalvääringu rahakotis olnud bitcoinidest 95 BTC-d rahaks (412 447,15 euroks), siis ei saa hageja nõuet hagiavalduses toodud kujul täita, sest hageja virtuaalvääringu rahakotis ei ole enam 96,4060126 BTC-d, sest enamus sellest vahetati eurodeks. Kui hageja vahetas 03.04.2019. a 95 BTC-d eurodeks, siis teoreetiliseks saaks alusetu rikastumise sätete või lepingu täitmise nõude alusel hageja nõude 412 447,15 euro saamiseks rahuldada. Hageja sellist nõuet esitanud ei ole.
5.07.12.2022. a hagiavalduse palvepunkti nr 2 kohaselt palub hageja: „Välja mõista kostjalt hageja kasuks virtuaalvääringu summas 96.4060126 BTC.“ Hageja kinnitas 08.05.2024. a kohtuistungil, et jääb selle nõude juurde. Kohus nõustub kostja 30.12.2022. a menetlusdokumendis (tl 116-120) toodud seisukohaga, et hageja nõude esemeks ei ole raha vaid virtuaalvääring. Virtuaalvääringu definitsioon tuleneb RahaPTS § 3 p-st 9, mille kohaselt ei ole virtuaalvääring ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend. 3(5)
2-20-1301 Hageja 07.12.2022. a hagiavalduse palvepunktis esitatud kujul ei ole võimalik hageja nõuet täita. Sellele asjaolule juhtis tähelepanu kostja oma 30.12.2022. a menetlusdokumendis kui ka kohus 08.05.2024. a istungil, pakkudes hagejale võimalust oma nõuet täpsustada aga hageja seda ei teinud.
6.Virtuaalvääring ei ole käibiv raha, millel oleks kindel vahetuskurss teiste seaduslike maksevahenditega, üldtunnustatud väärtus ja mida saaks konverteerida mõne riigi seaduslikuks maksevahendiks. Virtuaalvääring omab väärtust ainult tehingupoolte jaoks. Kui kohus rahuldaks hageja nõude, siis kohtutäituril ei oleks võimalik seda nõuet täita, sest esiteks ei ole selge kas hagejale kuuluvas virtuaalvääringu rahakotis on hagiavalduses nimetatud koguses bitcoine või mitte ning kohtutäituril ei ole võimalik neid konverteerida ka mõneks seaduslikuks maksevahendiks.
7.Kuigi virtuaalvääringutel puudub analoogselt näiteks euroga keskpankade poolt määratud vahetuskurss, siis virtuaalvääringutega tegelevad turu- ja tehinguosalised määravad virtuaalvääringu ja näiteks euro vahetuskursi. See vahetuskurss on pidevas muutumises ning sõltub pakkumise ja nõudluse suhtest. Seega võiks hageja nõue bitcoinide tagasisaamiseks teoreetiliselt kuuluda rahuldamisele vindikatsiooninõudena. Hageja virtuaalvääringu rahakotis olevad bitcoinid on käsitletavad asjadena ja hageja saab esitada nende kostjalt väljanõudmiseks vindikatsioonihagi. Hageja saaks esitada nõude, et kohus tuvastaks, et need bitcoinid on hageja omand ning asendada kostja tahteavalduse virtuaalvääringu rahakotist ülekande tegemiseks kohtulahendiga. Hageja sellist nõuet esitanud ei ole. Eeltoodud lahenduskäigu on kostja hagejale ette kirjutanud kostja 30.12.2022. a vastuse punktis 3.6. aga kohtule arusaamatul põhjusel ei ole hageja oma nõuet selliseks muutnud, et kohus saaks selle rahuldada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses muu hulgas esitada hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Kohus jätab Liteforex Investments Limited hagi Niko Technologies OÜ vastu läbi vaatamata. Hageja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele ja hagi muutmistele suutnud formuleerida nõuet, mida oleks võimalik kohtul lahendada ja kohtutäituril täita. Hageja lepinguline esindaja ei suuda eristada vindikatsiooninõuet rahalise kohustuse täitmise nõudest ega mõista formuleerida nõuet, mida oleks võimalik täita ka peale seda kui kostja on selle talle sisuliselt ette öelnud. Esitatud kujul ei ole võimalik hagi rahuldada ega seda täita. Hageja nõude sisu on arusaamatu. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.Hageja 10.05.2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt sai hageja käesoleva tsiviilasja menetluses õigusabi 27 tunni ulatuses, mis rahas väljendatuna on 3562,50 eurot (käibemaks 4(5)
2-20-1301 ei lisandu). Riigilõiv 3400 eurot, menetluskulud kokku 6962,50 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus on seisukohal, et hageja saadud õigusteenuse maht ja selle eest makstud tasu suurus on kooskõlas asja sisu ning õigusteenuste turul makstava mõistliku tasu suurusega. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 6962,50 eurot.
12.Kostja 07.05. ja 10.05.2024. a menetluskulude nimekirjade kohaselt sai kostja käesoleva tsiviilasja menetluses õigusabi 40,14 tunni ulatuses, mis rahas väljendatuna on 6509,84 eurot. Õigusteenuse eest makstud tasu on ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohuslane. Kohus on seisukohal, et kostja saadud õigusteenuse maht on kooskõlas asja sisu ning keerukusega ning õigusteenuse eest makstud tasu suurus vastab õigusteenuse turul tavapärasele tasu suurusele. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 6509,84 eurot.
13.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.