Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-12728 14. jaanuar 2026, Narva Tamara Šabarova AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus L V vastu kahju hüvitamise nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik L V (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Vastu võtta AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) (AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829)), osaline avaldusest loobumine L V vastu põhinõude summas 1921 eurot osas ning lõpetada selles nõudes menetlus tsiviilasjas nr 2-24-12728.
2.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus L V vastu viivise nõudes ning mõista L V (isikukood XXX) välja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829)), kasuks viivis perioodi 18.06.2024 kuni 23.08.2024 eest summas 47,75 eurot. Menetluskulud
3.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) menetluskulud L V kanda. Jätta L V menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista L V (isikukood XXX) välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks menetluskuluna 390 eurot.
5.Mõista L V (isikukood XXX) välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (390 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD
Tsiviilasi nr 2-24-12728
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 23.08.2024 Viru Maakohtule avalduse L V vastu kahju hüvitamise nõudes. (dtl 2 – 7)
2.Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on A M. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 06.05.2024 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt sai XXX korteri köök 05.05.2024 veekahjustuse. KÜ Pähklimäe 2 selgitas avaldajale, et veekahju on alguse saanud korterist XXX, kus lekkis köögivalamu äravoolu toru. Kindlustusvõtja valis rahalise hüvitise ja avaldaja hüvitas temale kahu summas 1921 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi XXX(registriosa nr XXX) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 03.06.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 1921 eurot. Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 17.06.2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Nõude muutus sissenõutavaks 18.06.2024. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju summas 1921 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 23.08.2024 summas 43,25 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 24.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Puudutatud isik ei tunnista esitatud nõuet. Ta ei vaidlusta veekahju tekkimist ega seda, et kahju sai alguse tema korterist. Samuti ei vaidlusta ta kahju suurust. Puudutatud isiku korter on kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is. Ta teatas kahjujuhtumist Swedbank P&C Insurance AS-ile ning talle kinnitati, et ta ei pea ise midagi tasuma ja kahju hüvitamise korraldavad omavahel mõlemad kindlustusseltsid. Puudutatud isik sai 03.06.2024 kirja kahju hüvitamise nõudega ja kohe pöördus kindlustusseltsi poole, kus talle uuesti kinnitati eespool toodud. 26.08 2024 sai puudutatud isik kohtukirja, millest selgus, et avaldaja pöördus kohtu poole. Puudutatud isi pöördus oma kindlustusfirma ning panga poole. Kindlustusfirma teatas, et tegeleb asjaga. Hiljem sai ta kindlustusfirmalt vastuse ja hüvitisotsuse, mille järgi Swedbank P&C Insurance AS hüvitab kahju. Kindlustusfirma teatas, et tasub nõude summas 1921 eurot. Kohtukulusid ei hüvitata. Puudutatud isik sai 30.08.2024 raha summas 1921 eurot 2(7)
Tsiviilasi nr 2-24-12728
ja kohe tegi ülekande AB " Lietuvos Draudimas" kontole. Puudutatud isik leiab, et tasumise viivitamise tõttu peab menetluskulude kandmise eest vastutama Swedbank P&C Insurance AS, keda tuleb kaasata menetlusse. (dtl 64- 65)
4.Avaldaja 13.09.2024 kirjalikus seisukohas teatab, et loobub põhinõudest summas 1921 eurot. Pooled ei vaidle, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist XXX. Samuti puudub vaidlus, et veekahju tagajärjel sai kahjustada avaldaja poolt kindlustatud korterist XXX. Vaidlus puudub ka kahju suuruse üle, milleks on 1921 eurot. Puudutatud isik ei vaidle vastu ka sellele, et avaldaja saatis 03.06.2024 talle kohtuvälise kahjunõude, mis muutus sissenõutavaks 18.06.2024. Kuna puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud, pöördus avaldaja 23.08.2024 oma õiguste kaitseks kohtusse. 30.08.2024 tasus puudutatud isik avaldajale põhinõude summas 1921 eurot. Seoses sellega loobub avaldaja põhinõudest summas 1921 eurot, kuid jääb viivise nõude juurde. Viivise suuruseks põhinõudelt (1921 eurot) perioodi 18.06.2024 kuni 23.08.2024 eest on 47,75 eurot. (dtl 81 – 82)
5.Puudutatud isik on nõus avaldusest loobumisega. Hageja loobus nõudest, kuna Swedbank P&C Insurance AS rahuldas nõude ja edastas hüvitise puudutatud isiku kaudu. Swedbank P&C Insurance AS hüvitas kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning mõlemad kindlustusseltsid olid teadlikud, et korterid olid kindlustatud. Swedbank P&C Insurance AS esindaja kinnitas, et nad lahendavad küsimuse omavahel. Hüvitise ülekande viibimine ei olnud puudutatud isiku põhjustatud. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud, viivise ja riigilõivu avaldaja kanda või alternatiivselt kaasata menetlusse Swedbank P&C Insurance AS ning kohustada neid menetluskulud hüvitama. (dtl 86)
6.Viru Maakohus 20.11.2025 määrusega jättis L V taotluse Swedbank P&C Insurance AS`i menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ning tähtajad osalistele esitada lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad. (dtl 88 – 91)
7.Puudutatud isik esitas 13.12.2025 seisukoha, milles märgib, et kahjujuhtumi ajal ei olnud puudutatud isik korteri omanik ning tal puudus õigus suhelda kindlustusfirmadega. Korter oli kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is ning kindlustusjuhtumi käsitlemine toimus kahe kindlustusseltsi vahel. Swedbank P&C Insurance AS kinnitas puudutatud isikule, et tal ei ole isiklikku hüvitamiskohustust ning nad lahendavad kahju omavahel. Puudutatud isik edastas kindlustusele kogu talle teada oleva info ja tegutses heas usus. Avaldaja nõue rahuldati Swedbank P&C Insurance AS poolt alles pärast kohtumenetluse algust. Puudutatud isik ei saanud avaldaja väidetavat 03.06.2024 kohtuvälise nõude kirja – seda ei olnud tema e-postis. Puudutatud isik kirjutas Gmail tehnilise toele. Vastuseks sai instruktsiooni ning teate, et kui kirjaga midagi juhtus, siis peaks olema ametlik päring. Tehnilise abi toega otsis puudutatud isik kirja sissetulevate kirjades, 03.06.2024 kirja ei leitud. Samuti ei saadetud talle midagi paberkandjal. Puudutatud isik ja tema kindlustusfirma ootasid kirja, kuid avaldaja ei kontrollinud selle kättesaamist ega edastanud seda uuesti. Puudutatud isik suhtles aktiivselt Swedbank P&C Insurance AS-iga, küsis pidevalt infot menetluse käigu kohta ning täitis hoolsuskohustust mõistliku inimese tasemel. Tal puudus alus kahelda oma kindlustusfirma pädevuses või juhistes. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud, viivise ja riigilõivu avaldaja kanda. (dtl 113 – 114)
8.Avaldaja vastas kohtule, et puudutatud isik võttis 01.09.2024 vastuses omaks, et ta sai 03.06.2024 kahjunõue ning pöördus selle alusel oma kindlustusandja (Swedbank) poole. Avaldaja ei nõustu, et puudutatud isik võtab kahjunõude saamise omaksvõtu tagasi. (dtl 118)
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3(7)
Tsiviilasi nr 2-24-12728
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb võtta vastu avaldaja põhinõudest loobumine ja lõpetada selles nõudes asja menetluse. Rahuldada tuleb avaldaja nõude puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
11.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
12.Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Nõudest loobumine
13.Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles loobub põhinõudest summas 1921 eurot. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud. Avaldajale on hüvitatud kahju 1921 euro suuruses summas. Puudutatud isik on nõudest loobumisega nõus.
14.Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus osaline avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse puudutatud isiku vastu põhinõudes summas 1921 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalduse lahendamine
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhinõudelt summas 1921 eurot sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ajavahemiku eest 18.06.2024 – 30.08.2024, s.o perioodi eest 4(7)
Tsiviilasi nr 2-24-12728
alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni. Viivist arvestab avaldaja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
17.Osapoolte vahel ei ole vaidlust, et kahjustav asjaolu tulenes puudutatud isikule kuuluvast korterist ning ta vastutab tekitatud kahju eest. Ei ole vaidlust ka kahju suuruse ja selle hüvitamise üle. Tõendatud, et avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule kahju 1921 eurot ning esitas puudutatud isikule, kui kahju tekitanud korteriomanikule, kahju hüvitamise nõude. Kuna puudutatud isiku korter oli ka kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-i poolt, kes tegi puudutatud isikule samas suuruses ülekande 30.08.2024 ning samal päeval kandis puudutatud isik 1921 euro avaldajale kahju hüvitamiseks.
18.Osaliste vahel on vaidlus selle üle, kas sai puudutatud isik avaldaja kahju hüvitamise nõude kätte 03.06.2024. Puudutatud isik 01.09.2024 vastuses võttis omaks asjaolu, et ta sai avaldaja nõude kätte 03.06.2024. Kohtule 13.12.2025 esitatud seisukohas avaldab puudutatud isik, et tema on eksinud kättesaamise kuupäevaga. Tema ei saanud avaldaja kirja 03.06.2024. Tegelikult ta sai avaldaja nõudest teada kohtu poolt saadetud dokumentidest 26.08.2024. Avaldaja ei ole omaksvõtu tagasivõtmisega nõus.
19.TsMS § 231 lg 2 ja 3 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.
20.Puudutatud isik väidab, et ei saanud avaldajalt kahju hüvitamise nõuet 03.06.2024. Väite tõendamiseks esitas ta kirjavahetuse Swedbank P&C Insurance AS-i kahjukäsitlejaga. Kirjavahetusest nähtub, et kahjukäsitleja saatis puudutatud isikule 25.06.2024 kirja, et oli saadud korteri nr XXX omanikult vastuse talle kahju hüvitamisest tema enda kindlustusseltsilt. Seega peaks lähikuudel jõudma PZU kindlustuse tagasinõue korter XXX väljamakstud kahjude kohta, mis tuleb saata kohe Swedbank P&C Insurance AS-ile edasi, kui see puudutatud isiku postkasti jõuab. Sellest võiks järeldada, et võib olla ei ole puudutatud isik avaldaja nõuet kätte saanud. Samuti esitas puudutatud isik Gmail postkastist sissetulevate kirjade otsingu tulemused ajavahemiku eest 02.06.2024 kuni 05.06.2024 ja eraldi ajavahemiku eest alates 01.06.2024 kuni 27.06.2024 aadressilt XXX kirjade otsing (dtl 98). 03.06.2024 kirja ei leitud. Puudutatud isik esitas ka vastuse tema järelepärimisele (inglise keeles) Google tehniliselt toelt. Vastusest nähtub, et puudutatud isikule selgitati otsingu ning kustutatud kirjade taastamise võimalused. Samas, et taastamise õnnestumine sõltub sealhulgas sellest, kui kaua aega tagasi kirjad kutsutati.
21.Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärne, et tema ei saanud avaldaja 03.06.2024 kirja. Avaldaja saatis 03.06.2024 kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku e-posti aadressile XXX. Kohtule esitatud tõendist (dtl 13) nähtub, et kiri oli saadetud kell 14:33:38. Puudutatud isik ei 5(7)
Tsiviilasi nr 2-24-12728
esitanud andmeid, et nimetatud e-posti aadress ei kuulunud talle või et e-posti aadress oleks vigane. Kohtumenetluses kasutas puudutatud isik sama e-posti aadressi.
22.Puudutatud isik võttis kirjalikus vastuses omaks asjaolu, et ta sai kahjunõude kätte 03.06.2024. Avaldaja ei ole nõustunud puudutatud isiku omaksvõtust loobumisega ning puudutatud isik ei ole tõendanud, et väide 03.06.2024 saadud kahjunõude kohta, mille ta omaks võttis, ei vasta tõele või et omaksvõtt tulenes ebaõigest ettekujutusest.
23.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 17.06.2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud, seega on avaldaja nõue seni muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 18.06.2024. Puudutatud isik on avaldaja nõude täitnud 30.08.2024.
23.Avaldaja taotleb põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 18.06.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 30.08.2024 seadusjärgses määras summas 47,75 eurot. Kohus märgib, et avaldaja oli 13.09.2024 seisukohas märkinud viivise nõude perioodiks 18.06.2024 kuni 23.08.2024 (avalduse kohtule esitamise kuupäev), kuid arvestuste järgi vastab see summa perioodile 18.06.2024 kuni 30.08.2024. Kohus rahuldab avaldaja viivise nõude puudutatud isiku vastu ning mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivised 47,75 eurot.
MENETLUSKULUD
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus põhinõudest puudutatud isiku vastu põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud. Seega nõudest osaliselt loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
26.Kohus rahuldas avaldaja viivise nõude, ning leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane.
27.Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 518 eurot, seal hulgas on riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 468 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 3,9 tundi ulatuses, hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-24-12728
29.Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu.
30.Avaldajat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega.
31.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja teenuseid järgmiselt: 1) nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 23.08.2024 avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi 360 eurot; 2) 26.08.2024 kohtumäärusega tutvumine - 4 minutit 8 eurot; 3) puudutatud isiku 01.09.2024 vastuse ja selle lisadega tutvumine – 20 minutit 40 eurot; 4) avaldaja 13.09.2024 arvamuse ning menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit 60 eurot.
32.Kohus leiab, et kohtule avalduse esitamisega seotud ajakulu on saab lugeda põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et antud hagi näol on tegemist avaldusega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Põhjendatuks loeb kohus 13.09.2024 arvamuse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu koos puudutatud isiku vastuse ja selle lisadega tutvumise toiminguga 50 minutit. Kohtumäärusega tutvumise ajakulu 4 minutit ei kuulu rahuldamisele, sest sellele ei järgnenud kirjalikku dokumenti.
33.Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 390 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja kulu 340 eurot) ja tuleb mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks.
34.Avaldaja on taotlenud mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.