lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19244/77

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19244/77
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1589
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Vanemkohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19244

Tsiviilasi

E Pi kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: E P (isikukood xxx); Võlausaldajad: B AS, O I OÜ, O I OÜ, kohtutäitur H K, H B AS, I D F AG, kohtutäitur M L, P C AS.

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada E P kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada E P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 22.01.2020 määrusega kuulutati välja E P pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. Kohus kinnitas 17.09.2020.a määrusega pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. 14.01.2021 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 03.02.2022, 24.01.2023 ja 04.01.2024 (täiendatuna 08.01.2024) ning taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 26.02.2024.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohus tegi päringud selgitamaks välja võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise perioodi vältel. 28.02.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele kohtutäitur H K, kes tõi välja, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõudest (264 eurot) on tasutud 1,65 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (so 14.01.2021) ei ole möödunud viis aastat ning kohus saab otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alles 01.07.2025a (PankrS § 1933 lg 1). 04.03.2024 esitas seisukoha H B AS, tuues välja, et võlgnik on teinud võlausaldajale H B AS väljamakseid summas 15,09 eurot. H B AS on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 13.03.2024 seisukohas tõid O I OÜ ja O I OÜ välja, et PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlausaldaja leiab, et PankrS § 1933 lg 1 näol on tegemist üleminekusättega olukorras, kus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus lühendab kohustustest vabastamise perioodi kolme aastani. Otsustamiseni jäänud aega tuleb kolme aastani vähendada, arvestades kolme aasta alguseks 1. juuli 2022. Seega saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise PankrS § 1933 lg 1 alusel alles 1. juulist 2025. Sellist lähenemist toetab kõrgema astme kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-1613557, 2-18-3277). Seega saab tegemist olla üksnes võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamisega, kuid selleks ei ole eeldused täidetud. Võlausaldajate hinnangul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada kuni 01.07.2025 a. 28.05.2024 teatas P C AS, et võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldajale 25,47 € ehk 0,63% kogu nõudest, mida paraku ei saa lugeda arvestatavaks ulatuses nõude rahuldamise osas. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 04.06.2024 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik, kes tõi välja, et tema töövõimetus on jätkuv, hetkel määratud 2027 aastani. Ta ei tohi füüsilist tööd teha. Võlgnik selgitas, et ta peab käima iga kolme kuu tagant haiglas kontrollis. On saanud taastusravi. On korduvalt olnud ka haiglas sisemiste verejooksude tõttu. Kohus teatas lahendi avalikult teatavakstegemise aja.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta

1.juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani ning kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus ei toeta seisukohta, millest lähtuvalt saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise PankrS § 1933 lg 1 alusel alles 1. juulist 2025 – eelnimetatu ei ole kohtu hinnangul kooskõlas sätte mõttega ning tekitab ebavõrdse olukorra võlgnike vahel, kelle osas kohaldatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud menetluse nominaalset, 3-aasta pikkust kestust, seejuures pankrotimenetlusega paralleelselt toimuvat tähtaja kulgemist. Võlgniku kohustustest vabastamine algatati 14.01.2021, seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatatud enne 01.07.2022 ning 01.07.2022 oli võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui 3 aastat, mistõttu lühenes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kokku kolme aastani ehk kuni 14.01.2024. Täiendavalt sätestab PankrS § 175 lg 11, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgniku püsiv töövõimetus menetluse vältel (ja edasiulatuvalt vähemalt aastani 2027) ja võlgniku kohustuste täitmine senise menetluse vältel aluseks, millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et menetluse jätkumine ei too tõenäoliselt kaasa võlausaldajate senises oluliselt suuremas ulatuses rahuldamist. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses lähtuvalt tema sissetulekutest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 23.01.2024. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud kohustusi rikkunud. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid, olgugi et väikestes summades. Samas võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud puuduva töövõimega ning tema sissetulek (sh koos kogumispensioni II samba väljavõtmisega) on olnud suuruses, millelt seaduse kohaselt ei pea, ega ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Vaatamata sellele on võlgnik teinud makseid, mis kohtu hinnangul näitavad võlgniku soovi mingilgi määral tasuda oma võlga. Võlgnik on täiendavalt toonud välja, et võimalikku täiendavat sissetulekut ei ole võimalik olnud teenida ka tervisest tulenevatel põhjustel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud ja/või kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt võimalik loovutuskohustust täita. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja