Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-3047
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus X kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isik I (laps): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
(lapse
ema):
Y
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus muutmata.
3.Jätta ringkonnakohtus Xi menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib
2-24-3047 menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 22.02.2024 avalduse alaealise X (puudutatud isik I, laps) kinnise lasteasutuse teenusele paigutamiseks kuni üheks aastaks.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik I riskikäitumisega laps, kellel esinevad alates 2023. aasta algusest käitumuslikud probleemid, ta ei täida koolikohustust, vigastab ennast, tal on suitsiidmõtted ja ta on teinud suitsiidikatse, samuti kuritarvitab ta alkoholi, narkootikume ja ravimeid, suitsetab (e-sigaretid) ja on toime pannud vargusi. Lapsel on diagnoositud posttraumaatiline stresshäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning sõltuvus erinevatest narkootilistest ainetest.
3.Laps oli hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse tõttu 24.02.23 ja 21.06.23, mõlemal korral oli alkoholisisaldus veres üle 2 promilli. Lapse sõnul on ta tarvitanud ka kanepit ning „mingeid tablette“. Laps käis koos emaga Laste Vaimse Tervise Keskuses 27.06.2023 vaimse tervise õe ja 11.07.2023 psühhiaater dr EP ambulatoorsel vastuvõtul. 24.10.2023 hospitaliseeriti laps alkoholimürgistusega SA-sse Tallinna Lastehaigla. Lapse sõnul lisaks alkoholile oli ta võtnud ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil, kuna ei soovi enam elada. 25.10.2023 viidi laps üle edasiseks jälgimiseks ja raviks noorukite psühhiaatria osakonda, kus ta viibis statsionaarsel ravil kuni 09.11.2023. Haiglaravi järgselt tegeles lapse ja perega Laste Vaimse Tervise Keskuse psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023 sattus laps SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses enesevigastamisega ning samal päeval viidi ta üle noorukite psühhiaatria osakonda, kus ta oli haiglaravil kuni 22.12.2023. Viimati hospitaliseeriti laps SA-sse Tallinna Lastehaigla 08.01.2024 seoses raske ravimimürgistusega, mille tõttu viibis ta esialgu intensiivravi osakonnas ja viidi pärast üle noorukite psühhiaatria osakonda, kus viibis statsionaarsel ravil kuni 30.01.2024. Alates 30.01.2024 viibib laps Tallinna Laste Turvakeskuse Männi turvakodu teenusel.
4.Laps elab koos ema Y (puudutatud isik II) ja kasuisa Cga kolmetoalises üürikorteris. Lapse bioloogiline isa on Ukrainas. Perekonnaliikmed on Ukraina sõjapõgenikud, ema ja kasuisa töötavad, laps õpib XXX. Lapse õpimotivatsioon on madal, õpiharjumus puudub, esineb raskusi õppematerjali omandamisega ja ta puudub koolist põhjuseta. Laps jäi 8. klassikursust kordama. Koolis on lapsele koostatud individuaalne õpiprogramm. Vanem on pöördunud HARNO Rajaleidja keskuse poole lapsele sobiva haridustee korraldamiseks otsuse saamiseks. Kool pakub lapsele tuge ja õpiabi, lapsele on koostatud individuaalprogramm, kuid laps ei võta pakutud abi vastu. Laps puudub sageli õppetööst, tugispetsialistide teenustelt ja õpiabitundidest. Samuti ei võta laps osa erinevatest üritustest ja huvitegevusest. Vahetundides on laps vaikne ja endassetõmbunud.
5.Laps suitsetab, on tarvitanud narkootilisi aineid, erinevaid tablette ja ecstasyt enesetapu eesmärgil, samuti on salaja söönud ema antidepressante ja rahusteid, lõiganud ennast, viibinud statsionaarravil tugeva alkoholi- ja ravimimürgistuse, meeleolu kõikumise, elutüdimusmõte ja enesevigastamise tõttu. Laps on Laste Vaimse Tervise Keskuses psühhiaatri arvel ja jälgimisel ja saab seal psühholoogilist abi ning perekonnaliikmed saavad pereteraapiat.
2-24-3047
6.Lapse sõnad ja arvamused enda ja pere olukorrast on olnud vastuolulised. Kord avaldab ta, et suhted nii kodus kui ka koolis on normaalsed, kuid järgmisel hetkel toob välja, et teda kiusatakse nii kodus kui ka koolis. Lapse suhted kasuisaga on olnud konfliktsed ning kasuisa on kasutanud nii lapse kui ka ema suhtes füüsilist vägivalda. Viimase aasta jooksul on suhted muutunud rahulikumaks, kuna laps ja kasuisa väldivad üksteisega suhtlemist. Suhted emaga on lapse sõnul normaalsed, kuid nad tülitsevad ja vaidlevad koolikohustuse täitmise teemal. Üldjoontes on nende omavaheline suhtlus usalduslik ja avatud, kuid lapsevanem ei suuda seada lapsele vajalikke piire, jälgida tööpäevadel lapse liikumist ning kooli jõudmist ning laps ei pea kinni kokkulepitud reeglitest.
7.Laps on leidnud endale Eestis sõpru, kuid suhtlusringkond muutub pidevalt ning peamiselt suhtleb ta teiste riskikäitumisega noortega, kellega koos tarvitab mõnuained. Koolis suhteid klassikaaslastega tekkinud ei ole. Huvitegevuses noor osaleda ei soovi. Laps on avaldanud, et ta ei soovi kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist ega sotsiaalprogrammi või turvakodu teenusele suunamist, vaid proovib probleeme vältida. Laps ei osale vabatahtlikult temale pakutud programmides, kuna ei näe ega oska hinnata probleemide olemasolu ja tõsidust. Laps on kategooriliselt Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi ja Torujõe Noortekodu miljööteraapia vastu, on loobunud osalemisest Laste Turvakeskuse noorte arengu programmis. Laps on mitmel korral viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatrilises osakonnas, ravil viibimise ajal nooruki tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus, laps tarvitab mõnuained ning kriitilises terviseseisundis satub tagasi haiglasse.
8.Lapse ema on koostööaldis, teeb koostööd kõigi lapsega töötavate spetsialistidega, tunneb huvi lapse käekäigu, hariduse ja tervise vastu, kuid ei suuda tagada lapsele turvalisust ja järelevalvet ning seada piire. Laps ei kuula alati vanema sõna, ei allu reeglitele ega pea kokkulepetest kinni. Kuivõrd laps ei allu lapsevanema korraldustele, siis ei ole võimalik koduses keskkonnas tema tervist ja sõltuvust jälgida ja sellega paneb noor ohtu oma elu ja tervise.
9.Alates 19.12.2023 osutatakse perele mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT). Turvakodus saab laps ka psühholoogilist abi. Alates 07.02.2024 on lapsele võimaldatud õpet väikese klassi tingimustes, kus peale teda on veel üks õpilane. Ka nende meetmetega ei ole võimalik tagada lapsele vajalikku järelevalvet. Turvakodu ei ole kinnine asutus ning laps peab ise jõudma kooli ja koolist tagasi teenusele. Tee peal on lapsel võimalik põhiteest kõrvale astuda, sõpradega kokku saada ja mõnuaineid tarvitada. Laps püüab manipuleerida, valetab, otsib võimalusi sõpradega kokku saada, süüdistab ema, et ta on teda turvakodusse ära andnud, on turvakodus rääkinud teistele lastele suitsiidist. Käesoleval ajal ei ole võimalik teha järeldusi nende teenuste tulemuslikkuse kohta, kuna laps on viibinud seal lühikest aega. Samas MDFT on ajaliselt piiratud teenus ning turvakodu teenus on ajutine meede, mida laps saab kasutada, kuni leitakse lahendus tema elu edasiseks korraldamiseks. Seega ei ole võimalik nende meetmetega lahendada lapse abivajadust pikaajalises perspektiivis.
10.Lapse arusaam oma enesehävituslikust käitumisest on madal ja kõikuv, turvalises keskkonnas ja pideva kontrolli alla annab endale aru, et oma käitumisega ja tegevustega seab enda elu ohtu, kuid sõpradega kokkusaamisel ei suuda ta tervislikult käituda. Lapse heaolu spetsialistil, lastehaigla ja turvakodu spetsialistidel ning lapse vanemal ei ole seni rakendatud meetmetega õnnestunud veenda last abi ja tuge vastu võtma ja enesehävituslikust käitumisest loobuma ning koolikohustust korralikult täitma.
11.Lapse osas täidetud teaduspõhise riskihindamise ankeedi PACT tulemuseks on kõrge risk. Lapse toetamiseks on vaja kiiret ja intensiivset tegutsemist, et vähendada riskikäitumise ja
2-24-3047 õigusrikkumiste riski ning pakkuda lapsele vajalikku abi ja teenuseid. Oluline on omada lapse seisukorrast pidevat ülevaadet ja veenduda, et laps jõuab talle määratud spetsialistide, abi või teenusteni. Kõrge riski puhul võivad vajalikud olla ka rangelt piiravad meetmed/teenused, mis võivad olulisel määral mõjutada lapse igapäevaelu. Samas on oluline hinnata kõiki võimalikke meetmeid ning nende mõju ja sobivust konkreetsele lapsele. Selleks, et suurendada pakutavate sekkumiste mõju, on vajalik vaimse tervise valdkonnas tegeleda somaatiliste kaebuste, agressiooni, depressiooni, sõltuvusainete kuritarvitamise, traumaatiliste kogemuste ja suitsidaalsusega.
12.Avaldaja on planeerinud lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse eel, ajal ja järel järgmisi meetmeid: rehabilitatsiooniteenuste tagamine ning võrgustiku koostöö psühhiaatri, psühholoogi ja politseiga, Sotsiaalkindlustusameti korraldatud nõustamisteenused võrgustikule ning jätkutoe raames pereteraapia.
13.Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud ja vajalik, kuna muul viisil ei ole võimalik tagada lapse turvalisust, koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi alko- ja narkosõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle. Vaatamata Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialistide, XXX, Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse ning Sotsiaalkindlustusameti pakutud abile ja toetusele ning rakendatud meetmetele ei ole õnnestunud motiveerida last koolis käima, õppetöös osalema ning alkoholist ja narkootikumidest loobuma. Lapse arvates saab ta ise oma probleemidega hakkama, kuid tegelikult ta ei mõista, et vajab kõrvalabi ja tuge. Laps soovib elada kodus, kuna seal saab ta ema mõjutada ja kergesti lahkuda sõpradega kohtumisteks. Lapsel puuduvad huvitegevused, vaba aega sisustab alkoholi, veipi ja muude uimastite tarvitamisega. Lapse sugulased on Ukrainas, Eestis sõbrutseb kahtlaste noortega, kellega koos varastab poest kaupa ning tarvitab erinevaid sõltuvusaineid.
14.Laps on ohtlik endale. Laps ei allu reeglitele, ei käi koolis, ei suuda kontrollida oma käitumist. Laps ohustab sõltuvusainete tarvitamisega oma elu, tervist, arengut ja turvalisust ning on joobeseisundis mitmel korral vajanud ka haiglaravi. Laps ei mõista, et tema mitteeakohane käitumine ja sõltuvusainete kuritarvitamine loob võimalusi ka kuritahtlikele inimestele tema ärakasutamiseks ja väärkohtlemiseks. Lisaks on alaealises süvenenud tunne, et ta võib teha, mis tahab ja vastutust tegude eest ei järgne. Laps vajab ka psühhiaatrilist nõustamist, jälgimist ja ravi. Vajaliku nõustamise ning psühholoogilise abi mittesaamisel on suur oht lapse ennast ja teisi kahjustava käitumise jätkumisele ning emotsionaalsete probleemide süvenemisele. Kontrollitud keskkond ning kindlate piirde seadmine võib avaldada positiivset mõju lapse käitumisele ja mõtteviisi muutmisele. Käesoleval ajal on kinnise lasteasutuse teenus ainus meede, mille kaudu on võimalik tagada lapse üle vajalik järelevalve, tema hariduse omandamine, õiguskuulekas käitumine ning vajalik psühholoogiline tugi ja ravi. Lapse suhtes ei ole võimalik kohaldada muid vähem piiravaid abinõusid, mis oleksid sama tõhusad, kuivõrd ükski varem kasutusele võetud meede ei ole soovitud tulemusi andnud. Laps vajab kontrollitud keskkonda, kus talle on tagatud järelevalve, toetusravi, režiim ja tugi. Laps vajab kinnisese asutuse paigutamist turvalisuse tagamiseks enesevigastamise ja enesetapukatsete eest.
15.Avaldaja täpsustas 29.02.2024, et lapsele on olemas koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses.
2-24-3047 Puudutatud isikute seisukohad
16.Laps leidis, et tema kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik. Laps parandab ennast, teda aidati haiglas alkoholist loobuda ja turvakodus elades hakkab ta uuesti koolis käima. Narkootikumide tarbimise juurde ei taha laps tagasi pöörduda.
17.Lapse ema toetas avaldust ning leidis, et see on ainus meede tema lapse turvalisuse tagamiseks. Lapse pideva järelevalve teostamise võimaluse puudumise tõttu kardab ema lapse elu ja tervise pärast, kuna laps allub kergesti kamba negatiivsele mõjule.
18.Lapsele määratud esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse on lapse huvides ja pigem vajalik kohe, arvestades lapse enesetapukavatsusega. Käesoleval juhul tuleb kaaluda, kas võimalik kahju lapse kinnisesse asutusse paigutamise korral on suurem kui võimalik kahju, kui last kinnisesse asutusse ei paigutata. Avaldaja on tõendanud, et lapsele ei ole vähem piiravate meetmete rakendamise korral võimalik tagada ohutust, arvestades lapse meelestatust enesetapule, võõrutamise vajadust alkoholist ja psühhotroopsetest ainetest ning õpingute jätkamise vajadust. Uues, kontrollitavas keskkonnas on enam võimalik arvestada lapse spetsiifilise teraapiavajadusega ja tagada stabiilne päevarežiim. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine toetaks lapse psühholoogilist, emotsionaalset, ja sotsiaalset arengut, et laps saaks juba lähiajal tulla toime tavakeskkonnas. Laps vajab pigem kindlat päevakava ja rutiini. Lisaks on viibimine kinnises lasteasutuses last stimuleeriv, et saada hakata jälle perega koos elama. Käesoleval ajal on teada, et lapse tegevusi saab tema ema kontrollida ainult tööst vabal ajal, milleks on reeglina nädalavahetused. Lapse suhted kasuisaga ei ole usalduslikud. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused lapse aitamiseks, on lapse paigutamine kinnise lasteasutuse teenusele põhjendatud. Määratud esindaja märkis, et laps lubas oma käitumist parandada ja leidis, et tema kinnisesse lasteasutusse paigutamine ei ole vajalik. Lapse ema avaldas määratud esindajale, et lapse emal puudub kindlustunne, et laps üksinda kodus olles ei kohtu sõpruskonnaga, kellega koos ta alkoholi ja narkootilisi aineid kasutas. Lapse ema arvab, et praegu suudab laps oma käitumist mingil määral küll kontrollida, kuna ta teab, et ta võidakse saata kinnisesse lasteasutusse. Kui aga pidev igapäevane kontroll lapse üle puudub, võib karta, et laps jätkab suhtlust halbade sõpradega. Maakohtu määrus ja põhjendused
19.Harju Maakohtu 04.04.2024 määrusega avaldus rahuldati, laps paigutati kinnisesse lasteasutusse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, alates 04.04.2024 üheks aastaks, s.o kuni 03.04.2025. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Maakohus tunnistas kohtumääruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale.
20.Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg-tele 1 ja 2. Laps on oma käitumisega seadnud ohtu oma enda elu, arengu ja tervise. Lapsel käitub järjepidevalt enda elu, tervist ja arengut ohustavalt. Kohtu hinnangul ei ole seda ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega peale lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise.
21.Lapsel esinevad alates 2023. aasta algusest käitumisprobleemid, nagu koolikohustuse mittetäitmine, ennastvigastav käitumine, suitsiidmõtted ja suitsiidikatse, alkoholi, narkootikumide ja ravimite kuritarvitamine, suitsetamine, vargused. Laps on olnud hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse tõttu 24.02.2023 ja 21.06.2023 (mõlemal korral oli alkoholisisaldus veres üle 2 promilli). Lapse sõnul on ta tarvitanud ka kanepit ning mingisuguseid tablette. 24.10.2023 hospitaliseeriti laps alkoholimürgistuse tõttu SA Tallinna Lastehaiglasse. Lapse sõnul oli ta lisaks alkoholile võtnud
2-24-3047 ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil, kuna ei soovi enam elada. Haiglaravijärgselt tegeles lapse ja perega Laste Vaimse Tervise Keskuse psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023 toodi laps SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses enesevigastamisega, 08.01.2024 hospitaliseeriti laps SA Tallinna Lastehaiglasse seoses raske ravimmürgistusega. Laps on varem olnud suunatud noorte arenguprogrammi, kuid teenus ei andnud tulemust, kuna noore hinnangul tal probleeme polnud ning ta ei soovinud psühholoogiga kohtuda. Alates 2023. aasta suvest on laps käinud psühhiaatri vastuvõttudel ning viibinud statsionaarsel ravil. Ravil viibimise ajal tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus ning noor satub tagasi haiglasse. Psühhiaatri hinnangul on vajalik noore suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Alates 30.01.2024 on laps Tallinna Laste Turvakeskuse Männi turvakodu teenusel.
22.Praegusel juhul on täidetud kõik alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused. Lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse varasem elukäik näitab, et kõikvõimalikud teistsugused ja vähem piiravad abinõud on juba kasutusele võetud, kuid ohtu ei ole olnud nende meetmetega võimalik ära hoida. Hetkel viibib laps turvakodus ning tema seisund on paranenud. Samas ei nähtu esitatud teabest, et saaks olla kindel seisundi püsivas paranemises ning et oht lapse elule ja tervisele oleks oluliselt vähenenud. Turvakodu ei ole kinnine asutus. Lapsel on võimalik taaskord sattuda sõprade mõjusfääri ning hankida ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid või alkoholi, samuti lapse tervist kahjustavaid tubakatooteid. Samuti ei ole teave lühikese aja jooksul seisundi paranemise kohta piisav selleks, et jõuda järeldusele suitsiidiohu olulises vähenemises. Risk varasema käitumise kordumiseks ning eluohtlikus seisus haiglasse sattumiseks on väga kõrge. Kinnise lasteasutuse teenusel on lapsele tagatud tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, turvalisus, tema juhendamine, planeeritud vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil.
23.Laps vajab turvalise ja kontrollitud järjepideva keskkonna tagamiseks ööpäevaringset tuge professionaalse väljaõppe saanud inimeste poolt, kellel on olemas pidev valmisolek lapse käitumisega toimetulekuks. Käesolevas situatsioonis ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik kohaldada lapse huvides vähem piiravaid meetmeid kui kinnise lasteasutuse teenus, kuna nendega ei suudeta järjepidevalt kõrvaldada ohtu nii tema enda kui ka teiste elule ja tervisele ning luua samal ajal stabiilne kontrollitud keskkond.
24.Lapse suhtes on piirangu kohaldamine vajalik meede ning ühegi vähem lapse vabadust piirava meetmega ei ole võimalik teda abistada. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe Õppekeskus on lapsele sobivaks kinniseks lasteasutuseks. Kohus paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks alates 04.04.2025 (TsMS § 538 lg 1 p 2). Määrus kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale (TsMS § 541 lg 4). Määruskaebus
25.Laps esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
26.Kohus on määruse tegemisel rikkunud materiaalõigust (SHS § 1302 lg 1). Laps soovib 04.04.2024 määruse tühistamist põhjustel, et kohus ei arvestanud tema kinnisesse lasteasutusse saatmisel järgnevaga: 1) laps oli Männi turvakodus (alates 30.01.2024) olles jätkanud õpinguid; 2) ei ole enam pärast lastehaiglas viibimist (08.01.2024 - 30.01.2024) tarvitanud narkootikume, ega alkoholi; 3) Emajõe õppekeskuses peab laps käima koolis üldise programmi alusel, mistõttu on raske õppimisega toime tulla. Tallinnas olles, käis ta aga koolis lihtsustatud eriprogrammi
2-24-3047 alusel; 4) lapse käitumine paranes tema Männi turvakodusse saatmise järel, ta ei pannud seal viibides toime mingisuguseid rikkumisi; 5) lapsel on emaga usalduslikud suhted; 6) kui leitakse, et laps on ohtlik endale (enesetapumõtete tõttu), siis oleks õige suunata laps haiglaravile, millega laps oleks kindlasti nõus, aga mitte kinnisesse lasteasutusse, kus vastavat ravivõimalust ei ole. Seega on laps toonud esile asjaolud, mille põhjal võiks eeldada, et ta enam ei sea oma elu ja tervist ohtu.
27.Laps viibib Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses alates 08.04.2024. Laps oli määratud esindajaga kokkusaamise ajaks viibinud Emajõe õppekeskuses 6 päeva (08.04.2024–13.04.2024). Lapse väitel ei saa ta magada. Laps ütles, et „ei taha enam elada“. Laps näitas oma vasakul käel olevaid lõikumisest tekkinud arme. Laps rääkis, et psühholoog ei ole käinud temaga rääkimas. Keegi peale määratud esindaja last (seisuga 13.04.2024) külastanud ei ole. Laps soovis, et ta viidaks Emajõe õppekeskusest otse haiglasse.
28.Telefonivestluses määratud esindajaga ütles sotsiaalpedagoog NU, et laps oli teinud veel ühe enesetapukatse, proovides end käterätikuga istuvas asendis puua, mis aga võis olla põhjustatud pigem sellest, et endale tähelepanu pöörata.
29.Määratud esindaja leidis, et arvestada tuleks, et senise kinnises lasteasutuses viibimise ajal on lapsel pigem tekkinud enesetapu mõtted („ma ei soovi enam elada“) ja arvestada kahe enesetapukatsega. Lapse soov alustada ravi psühhiaatriahaiglas võiks olla meetmeks, mis välistab vajaduse tema kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
30.Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.1.Avaldaja pöördus kohtu poole lapse kinnisesse lasteasutusse paigutumiseks seoses nooruki riski- ja ennastvigastava käitumisega, alkoholi, narkootikumide ja ravimite kuritarvitamisega ning tema suitsiidmõtete ning suitsiidikatsete tõttu. Lapse ennastvigastav käitumine jätkub Emajõe õppekeskuses kinnise lasteasutuse teenusega kohanemise perioodil.
30.2.Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse sotsiaalpedagoog NUlt saadetud info kohaselt kohaneb laps vaikselt õppekeskusega. Üldiselt on laps rahulik ja vaikne, suhtleb teiste õpilastega, mängib palli. 09.04 laps siiski lõikus ennast (pinnapealsed haavad), 10.04 üritas käterätikuga end üles puua, 11.04 ütles, et tal on hääled peas. Nädalavahetusel vahejuhtumeid ei esinenud. Esmaspäeval 15.04 viskas klassis lauad ja toolid ümber, teisipäeval 16.04 vahejuhtumeid ei olnud (ootas ema külla), kolmapäeval 17.04 väitis taas, et hääled on peas. Lisaks ütleb laps koolis tihti, et tal pea valutab, ta ei ole söönud jms. Oma tegevustega püüab ta saada psühhiaatriakliinikumi.
30.3.Laps õpib väikeses klassis, hetkel õpib temaga samas klassis peale tema üks tütarlaps. Noor õpib põhikooli riikliku õppekava järgi kaheksandas klassis. Lapsele on tagatud õpetajapoolne individuaalne lähenemine ja individualiseeritud õppemeetodid. Vajadusel rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis õpimotivatsiooni tõstmiseks ja selle hoidmisel toetab õpilast tugiõpetaja.
30.4.Hetkel venekeelset psühholoogi ega eripedagoogi koolis ei ole, kuid sotsiaalpedagoog on lapse jaoks igapäevaselt olemas. Lisaks jätkab Sotsiaalkindlustusameti MDFT terapeut MK teenuse osutamist perele. Kuna noorel on kohanemisperiood, siis ei ole hetkel mõistlik teda
2-24-3047 erinevate teenustega üle koormata. Kui noor on kohanenud ja valmis koostööks, siis on võimalik otsida noorele väljast venekeelseid teenuseid.
30.5.Lapse emalt saadud info kohaselt on laps püüdnud 21.04 Emajõe õppekeskusest põgeneda, et tulla Tallinnasse sõpradega kohtuma. Ema sõnul enne kinnise lasteasutuse teenusele minemist on laps saanud kuskilt tableti ja manustas seda. Samuti küsib laps emalt pidevalt, et ta muretseks temale tablette (ühte psühhiaatri määratud ravimit müügil ei ole, asendusravi ei ole arst määranud).
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
32.10.05.2024 kohtunõudega palus ringkonnakohus Maarjamaa Hariduskolleegiumil kohtule esitada ülevaate asjaomastest tegevustest, mis peaksid võimaldama saavutada konkreetse lapse puhul SHS § 1301 lg-s 2 nimetatud eesmärgi. Sh palus ringkonnakohus selgitada: 1) milline näeb välja lapse päevakava; 2) milline on lapse individuaalne tegevuskava; 3) millised on saadavad tugiteenused ja millised tugispetsialistid lapsega töötavad; 4) kuidas on tagatud lapse ohutus tema elule ja tervisele; 5) kui laps tarvitab ravimeid, siis milline näeb välja raviplaan ja milles ravi seisneb.
33.1.Noor on teenusel viibinud lühikest aega ning alles kohaneb uue elukorraldusega. Noorega tegelevad töötajad alles tutvuvad noorega. Üldiselt on noor rahulik ja vaikne, suhtleb teiste õpilastega, mängib palli. Kuid esimestel nädalatel oli erinevaid enesevigastamise juhtumeid: noor lõikus ennast (pinnapealsed haavad), üritas käterätikuga end üles puua, väitis, et kuuleb hääli peas, viskas lauad-toolid klassis ümber ja väitis taas, et kuuleb peas hääli. Vestluses noorega selgus, et tema eesmärk nende tegevuste taga on saada psühhiaatriakliinikusse. Kui noor sai sõnumi, et psühhiaatriakliinik teda vastu ei võta, lõppesid ka enesevigastamise episoodid. Tänaseks on noor rohkem kohanenud ja rõõmsameelsem, üritab õppida ka eestikeelseid sõnu ning harrastab kalastamist.
33.2.Õpilasele on tagatud õpetajapoolne individuaalne lähenemine ja individualiseeritud õppemeetodid. Vajadusel rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis õpimotivatsiooni tõstmiseks ja selle hoidmisel toetab õpilast tugiõpetaja. Noor õpib põhikooli riikliku õppekava järgi kaheksandas klassis. Klassis on kolm õpilast. Sotsiaalpedagoog on tema jaoks igapäevaselt olemas. MK jätkab MDF-teraapia osutamist perele. Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas koos teistega ja omaette olemise aega, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust. Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnev tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Lapse ja pere toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse lapsele hariduslikku tuge. Kooliõde järgib raviarsti poolt koostatud raviplaani. Lapsevanem tagab noorele ravimid ning koolipersonal hoolitseb ravimite manustamise eest vastavalt ravikorraldusele.
2-24-3047
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
35.SHS § 1302 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse käitumise ohtlikkust, ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.
36.Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel diagnoositud posttraumaatiline stresshäire, aktiivsusja tähelepanuhäire ning sõltuvus erinevatest narkootilistest ainetest. Lapsel esinevad alates 2023. aasta algust käitumuslikud probleemid, ta ei täida koolikohustust, vigastab ennast, tal on suitsiidimõtted ja ta on teinud enesetapukatse, ta kuritarvitab alkoholi, narkootikume ja ravimeid ning suitsetab (e-sigaretid). Laps on korduvalt hospitaliseeritud suitsiidimõtete ning alkoholi ja narkootiliste ainete mürgistuse tõttu. Samuti on laps hospitaliseeritud Laste Vaimse Tervise Keskuse statsionaarosakonda meeleolu kõikumiste, elutüdimusmõtete ja psühhootiliste elamuste tõttu. Näiteks on laps 24.10.2023 hospitaliseeritud alkoholimürgituse tõttu SA-sse Tallinna Lastehaigla, kus laps avaldas, et lisaks alkoholile võttis ta ka ecstasyt ning tegi seda enesetapueesmärgil, kuna ei soovi enam elada. 01.12.2023 viibis laps SA Tallinna Lastehaigla traumapunktis seoses enesevigastamisega ning samal päeval viidi laps üle noorukite psühhiaatria osakonda. 08.01.2024 hospitaliseeriti laps seoses raske ravimimürgitusega, mille tõttu viibis ta esialgu intensiivraviosakonnas. Lapsel esineb probleeme koolikohustuse täitmisega ning samuti on tal raskused õppimisega. Seega seavad lapse eluviis ja tema riskikäitumine (sh suitsiidimõtted, suitsiidikatsed, alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarbimine, ravimine kuritarvitamine, koolist puudumine) ohtu lapse tervise ja arengu. Seejuures on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikema aja jooksul. Seega on täidetud SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Laps on varem olnud suunatud noorte arenguprogrammi, kuid teenus ei andnud tulemust, kuna lapse hinnangul tal probleeme ei olnud ning ta ei soovinud psühholoogiga kohtuda. Lapsele on pakutud võimalust osaleda Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis ning võimalust saada teenust Torujõe Noortekodus, kuid sellest võimalusest on noor loobunud. Kool on pakkunud lapsele tuge ja
2-24-3047 õpiabi, lapsele on koostatud individuaalprogramm, kuid laps ei võtnud pakutud abi vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja pingutused lapse mõjutamiseks olnud piisavad, kuid laps ei ole soovinud siiski koostööd teha.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades asja materjale ei andnud see, et lapse seisund turvakodus viibimisel paranes, alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Pikemaajaliste positiivsete muutuste saavutamiseks, s.o turvalisuse tagamiseks, ravi järjepidevaks toimimiseks ja õpiharjumuste taastamiseks vajab laps käesoleval juhul ööpäevaringset järelevalvet, kus suudetakse tagada lapse ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine. Kolleegiumi hinnangul on esile toodud asjaolude pinnalt võimalik järeldada, et leebemad meetmed ei ole võimalikud, sest laps ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd. Laps on loonud vabatahtlikult osalemast temale pakutud programmides. Laps on mitmel korral viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatrilises osakonnas, ravil viibimise ajal on lapse tervis stabiliseerunud, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus – laps tarvitab mõnuained ning kriitilises terviseseisundis satub tagasi haiglasse. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel emaga usalduslikud suhted, kuid lapse ema on toetanud avaldust lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks ning leidnud, et see on ainus meede lapse turvalisuse tagamiseks. Kuna laps ei allu lapsevanema korraldustele ega pea kinni kokkulepitud reeglitest, siis ei ole võimalik koduses keskkonnas ohtu lapse tervisele ja arengule piisavalt välistada. Laps viibib Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses alates 08.04.2024. Maarjamaa Hariduskolleegiumi 17.05.2024 selgituse kohaselt esimestel kinnises lasteasutuses viibimise nädalatel laps vigastas ennast (lõikus ennast, üritas käterätikuga end üles puua, väitis, et kuuleb peas hääli, viskas lauad-toolid klassis ümber) eesmärgiga saada psühhiaatriakliinikusse. Kui laps sai sõnumi, et psühhiaatriakliinik teda vastu ei võta, lõppesid ka enesevigastamise episoodid. Tänaseks on laps rohkem kohanenud ja rõõmsameelsem, üritab õppida ka eestikeelseid sõnu ning harrastab kalastamist.
39.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel turvakodusse või koju naastes on tõenäoline, et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub, kuna sellisel juhul ei ole võimalik tagada lapse turvalisust, koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi alko- ja narkosõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine toetab antud juhul lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta (SHS § 1301 lg 2).
40.17.05.2024 vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele on Maarjamaa Hariduskolleegium selgitanud, et kinnises lasteasutuses on õpilasele tagatud õpetaja individuaalne lähenemine ja individualiseeritud õppemeetodid. Vajadusel rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis õpimotivatsiooni tõstmiseks ja selle hoidmisel toetab õpilast tugiõpetaja. Sotsiaalpedagoog on lapse jaoks igapäevaselt olemas. Lapse perele jätkatakse MDF-teraapia osutamist. Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas koos teistega ja omaette olemise aega, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda
2-24-3047 võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust. Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Lapse ja pere toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Kooliõde järgib raviarsti koostatud raviplaani. Lapsevanem tagab noorele ravimid ning koolipersonal hoolitseb ravimite manustamise eest vastavalt ravikorraldusele.
41.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi lapse menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.