lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-3047/21

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-3047/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2024

Kohtunik

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-24-3047

Tsiviilasi

Tallinna Linna avaldus D Ai kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks Lõpplahend hagita asjas

Menetlustoiming Menetlusosalised

Avaldaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Julianna Jurtšenko (e-post: xxx) Puudutatud isikud D A (isikukood xxx, viibimiskoht xxx) määratud korras esindaja vandeadvokaat Alar Neiland, e-post: xxx, tel. xxx) O K (isikukood xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Paigutada D A kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegium alates 04.04.2024 üheks aastaks, s.o kuni 03.04.2025.
3.Tunnistada kohtumäärus täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale.
4.Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtumäärus tuleb toimetada kätte menetlusosalistele ja Maarjamaa Hariduskolleegiumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kirjalikult esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamiseks. Kohus selgitab, et D Ail on iseseisev kaebeõigus. Kohtumääruse asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tallinna Linnavalitsus esitas 22.02.2024 avalduse alaealise D Ai kinnise lasteasutuse teenusele paigutamiseks kuni üheks aastaks. Avalduse kohaselt on D A riskikäitumisega laps, kellel alates 2023 aasta algust esinevad käitumuslikud probleemid, koolikohustuse mittetäitmine, enesevigastav käitumine, suitsiidmõtted ja suitsiidi katse, alkoholi, narkootikume ja ravimite kuritarvitamine, suitsetamine (e-sigaretid), vargused. Lapsel on diagnoositud posttraumaatilist stresshäiret, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning sõltuvust erinevatest narkootilistest ainetest.

2-24-3047 D A oli korduvalt hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse tõttu 24.02.23 ja 21.06.23, mõlemal korral alkoholisisaldus veres oli üle 2 promilli. Lapse sõnul tarvitanud ka kanepit ning "mingeid tablette". D A käis koos emaga L V T K 27.06.2023 vaimse tervise õe ja 11.07.2023 psühhiaater dr E P ambulatoorsel vastuvõtul. 24.10.2023 hospitaliseeriti D A alkoholimürgistusega SA Tallinna Lastehaiglasse. Nooruki sõnul lisaks alkoholi oli ta võtnud ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil, kuna ei soovi enam elada. 25.10.2023 D A viidi üle edasiseks jälgimiseks ja raviks noorukitepsühhiaatria osakonda, kus ta viibis statsionaarsel ravil kuni 09.11.2023. Haiglaravijärgselt tegeles lapsega ja perega Laste Vaimse Tervise Keskuse psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023 sattus D A SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses enesevigastamisega ning samal päeval teda viidi üle noorukitepsühhiaatria osakonda, kus ta oli haiglaravil kuni 22.12.2023. Viimati hospitaliseeriti D A SA Tallinna Lastehaiglasse 08.01.2024 seoses raske ravimmürgistusega, mille tõttu ta viibis esialgu intensiivravi osakonnas ja pärast oli üle viidud noorukitepsühhiaatria osakonda, kus viibis statsionaarsel ravil kuni 30.01.2024. Alates 30.01.2024 viibib D A Tallinna Laste Turvakeskuse X turvakodu teenusel. D A elab koos ema O K ja kasuisa O K kolmetoalises üürikorteris aadressil xxx. Lapse bioloogiline isa on Ukrainas. Perekonnaliikmed on Ukrainast sõjapõgenikud, ema ja kasuisa töötavad, D õpib xxx. Lapse õpimotivatsioon on madal, õpiharjumus puudub, esineb raskusi õppematerjali omandamisega ja koolist põhjuseta puudumisi, jäi 8. klassikursust kordama. Koolis on lapsele koostatud individuaalne õpiprogramm. Vanem on pöördunud HARNO Rajaleidja keskuse poole lapsele sobiva haridustee korraldamiseks otsuse saamiseks. Kool pakub lapsele tuge ja õpiabi, lapsele on koostatud individuaalprogramm, kuid D ei võta pakutud abi vastu. D A puudub sageli õppetööst, tugispetsialistide teenustelt ja õpiabitundidest. Samuti ei võta D osa erinevatest üritustest ja huvitegevusest. Vahetundides on laps vaikne ja endassetõmbunud. D A suitsetab, on tarvitanud narkootilisi aineid, erinevaid tablette ja ecstasyt enesetapu eesmärgil, samuti oli salaja söönud ema antidepressandid ja rahustid, teinud endale lõikusi, viibinud statsionaarravil seoses tugevate alkoholi- ja ravimimürgistuse, meeleolu kõikumiste ja elutüdimusmõtetega ja enesevigastamisega. D A on L V T K psühhiaatri arvel ja jälgimisel ja saab seal psühholoogilist abi ning perekonnaliikmed pereteraapiat. D A sõnad ja arvamused enda ja pere olukorrast on olnud vastuolulised. Kord avaldab ta, et suhted nii kodus kui ka koolis on normaalsed, kuid järgmisel hetkel toob välja, et teda kiusatakse nii kodus kui ka koolis. D Ai suhted kasuisaga on olnud konfliktsed ning kasuisa on kasutanud nii D kui ka tema ema suhtes füüsilist vägivalda. Viimase aasta jooksul on suhted muutunud rahulikumaks, kuna D ja kasuisa väldivad üksteisega suhtlemist. Suhted emaga on D sõnul normaalsed, kuid tülitsevad ja vaidlevad koolikohustuse täitmise teemal. Üldjoontes on nende omavaheline suhtlus usalduslik ja avatud, kuid lapsevanem ei suuda seada lapsele vajalikke piire, tööpäevadel jälgida lapse liikumist ning kooli jõudmist ning D ei pea kinni kokkulepitud reeglitest. D on leidnud endale Eestis sõpru, kuid suhtlusringkond muutub pidevalt ning peamiselt suhtleb ta teiste riskikäitumisega noortega, kellega koos tarvitab mõnuained. Koolis suhteid klassikaaslastega tekkinud ei ole. Huvitegevuses noor osaleda ei soovi. Kuivõrd D A ei allu lapsevanema korraldustele, siis ei ole võimalik koduses keskkonnas tema tervist ja sõltuvust jälgida ja sellega paneb noor ohtu oma elu ja tervise. D Ai arvamus kinnisese lasteasutuse teenusele suunamisest, Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammist ja T N teenusest selgitati välja 13.12.2023. D A avaldas, et tema ei soovi kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist ega sotsiaalprogrammi või turvakodu teenusele suunamist, vaid proovib probleeme vältida. 24.01.2024 toimus L V T K võrgustikukohtumine lapse terviseseisundi ja edasise elukorralduse arutlemiseks ja otsustamiseks. Lähtudes D Ai terviseseisundist, huvidest ja turvalisusest on Vaimse

2-24-3047 Tervise keskuse psühhiaatrid dr E P ja dr E V, juhtumikorraldaja A L ning lapse heaolu spetsialisti N R , MDFT terapeut M K ja lapse ema O K seisukohal, et laps vajab kontrollitud keskkonda, kus on temale tagatud järelevalve, toetusravi, režiim ja tugi. Ümarlaual otsustati, et D A vajab kinnisese asutuse paigutamiseks temale turvalisuse tagamiseks enesevigastamisest ja enesetapu katsetest kaitseks. D A loobub vabatahtlikult osaleda temale pakutud programmides, kuna ei näe ja oska hinnata enda probleemide olemasolu ja tõsidust. D A on kategooriliselt Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi ja T N miljööteraapia vastu, on loobunud osalemisest Laste Turvakeskuse Noorte Arengu Programmis. D A on mitmel korral viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatrilises osakonnas, ravil viibimise ajal nooruki tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus, D A tarvitab mõnuained ning kriitilises terviseseisundis satub tagasi haiglasse. Lapse ema O K on koostööaldis, teeb koostööd kõike lapsega töötavate spetsialistidega, tunneb huvi lapse käekäigu, hariduse ja tervise vastu, kuid ei suuda tagada lapsele turvalisust ja järelevalvet ning seada piire. D A ei kuula alati vanema sõna, ei allu reeglitele ega pea kokkuleppetest kinni. Alates 19.12.2023 osutatakse perele mitmedimensiooniline pereteraapiat (MDFT). Alates 30.01.2024 viibib D A turvakodu teenusel. Turvakodus saab laps ka psühholoogilist abi. Alates 07.02.2024 D Aile on tema õppeasutust võimaldanud õpet väikse klassi tingimustes, kus peale teda on veel üks õpilane. Ka nende meetmetega ei ole võimalik tagada lapsele vajaliku järelevalvet. Turvakodu ei ole kinnine asutus ning laps peab ise jõudma kooli ja koolist tagasi teenusele. Tee peal on lapsel võimalik põhiteest kõrvale astuda, sõpradega kokku saada ja mõnuaineid tarvitada. D A püüab manipuleerida, valetab, oli kooli asemel läinud koju, otsib võimalusi sõpradega kokku saada, süüdistab ema, et ta on teda turvakodusse ära andnud, on turvakodus rääkinud teistele lastele suitsiidist ning sellist tegevust heastanud. Käesoleval ajal ei ole võimalik teha järeldusi nende teenuste tulemuslikkuse kohta, kuna laps on viibinud seal lühikest aega. Samas MDFT on ajaliselt piiratud teenus ning turvakodu teenus on ajutine meede, mida laps saab kasutada, kuni leitakse lahendus tema elu edasiseks korraldamiseks, seega pole võimalik nende meetmetega lahendada lapse abivajadust pikaajalises perspektiivis. D Ai arusaam oma enesehävituslikust käitumisest on madal ja hõikuv, turvalises keskkonnas ja pideva kontrolli alla annab endale aru, et oma käitumisega ja tegevustega seab enda elu ohtu, kuid sõpradega kokkusaamisel ei suuda ta tervislikult käituda. Rakendatud meetmetega, lapse heaolu spetsialisti, Lastehaigla ja turvakodu spetsialistidel ning lapse vanemal ei ole õnnestunud veenda D Ai abi ja tuge vastu võtma, ja enesehävituslikust käitumisest loobuma ning koolikohustuse korralikult täitma. D Ai osas täidetud teaduspõhise riskihindamise ankeedi PACT tulemuseks on kõrge risk. Lapse toetamiseks on vaja kiiret ja intensiivset tegutsemist, et vähendada riskikäitumise ja õigusrikkumiste riski ning pakkuda lapsele vajalikku abi ja teenuseid. Oluline on sealjuures omada lapse seisukorrast pidevalt ülevaadet ja veenduda, et laps jõuab talle määratud spetsialistide, abi või teenusteni. Kõrge riski puhul võivad vajalikud olla ka rangelt piiravad meetmed/teenused, mis võivad olulisel määral mõjutada lapse igapäevaelu. Samas on oluline hinnata kõiki võimalikke meetmeid ning nende mõju ja sobivust konkreetsele lapsele. Et suurendada pakutavate sekkumiste mõju, on vajalik vaimse tervise valdkonnast tegeleda somaatiliste kaebuste, agressiooni, depressiooni, sõltuvusainete kuritarvitamise, traumaatiliste kogemuste ja suitsidaalsusega. Sotsiaalkindlustusamet oma 14.02.2024 arvamuses nr 8-2/7947-2 toetab D Ai paigutamist kinnise lasteasutuse teenusele kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul toimuks kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine noore parimates huvides, kuna teenus toetab noore heaolu ja arengut ja hoiab ära ennastkahjustavat käitumist. Avaldaja on planeerinud lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse eel, ajal ja järel järgmisi meetmeid: rehabilitatsiooniteenuste tagamine ning võrgustiku koostöö psühhiaatri, psühholoogi ja

2-24-3047 politseiga, Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud nõustamisteenused võrgustikule ning jätkutoe raames pereteraapia. Avaldaja on seisukohal, et D Ai paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud ja vajalik, kuna muul viisil ei ole võimalik tagada lapse turvalisust, koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi alko- ja narkosõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle. Vaatamata Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialistide, X, Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse ning Sotsiaalkindlustusameti pakutud abile ja toetusele ning rakendatud meetmetele ei ole õnnestunud motiveerida D Ai koolis käima, õppetöös osalema ja alkoholist ning narkootikumidest loobuma. Lapse arvates saab ta ise oma probleemidega hakkama, kuid tegelikult ta ei mõista, et vajab kõrvalabi ja tuge. D A soovib elada kodus, kuna seal saab ta ema mõjutada ja kergesti lahkuda sõpradega kohtumisteks. Lapsel puuduvad huvitegevused, vaba aega sisustab alkoholi, veipi ja muude uimastite tarvitamisega. D A sugulased on Ukrainas, Eestis sõbrutseb kahtlaste noortega, kellega koos varastab poest kaupa ning tarvitab erinevaid sõltuvusaineid. D A on ohtlik endale. Laps ei allu reeglitele, ei käi koolis, ei suuda kontrollida oma käitumist. D A ohustab sõltuvusainete tarvitamisega oma elu, tervist, arengut ja turvalisust ning on joobeseisundis mitmel korral vajanud ka haiglaravi. D A ei mõista, et tema mitteeakohane käitumine ja sõltuvusainete kuritarvitamine loob võimalusi ka kuritahtlikele inimestele tema ärakasutamiseks ja väärkohtlemiseks. Lisaks on alaealises süvenenud tunne, et ta võib teha, mis tahab ja vastutust oma tegude eest ei järgne. D A vajab ka psühhiaatrilist nõustamist, jälgimist ja ravi. Vajaliku nõustamise ning psühholoogilise abi mittesaamisel on suur oht lapse ennast ja teisi kahjustava käitumise jätkumisele ning emotsionaalsete probleemide süvenemisele. Kontrollitud keskkond ning kindlate piirde seadmine võib avaldada positiivset mõju lapse käitumisele ja mõtteviisi muutmisele. Käesoleval ajal on kinnise lasteasutuse teenus ainus meede, mille kaudu on võimalik tagada D Ai üle vajalik järelevalve, tema hariduse omandamine, õiguskuulekas käitumine ning vajalik psühholoogiline tugi ja ravi. D Ai suhtes ei ole võimalik kohaldada muid vähem piiravaid abinõusid, mis oleks sama tõhusad, kuivõrd kõik varasemalt kasutusele võetud meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud. Avaldaja täpsustas 29.02.2024, et lapsele on olemas koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe Õppekeskuses.

2.Puudutatud isik D A kinnitas 06.03.2024 avaldaja poolt edastatud arvamuses, et on teadlik avaldusest suunata ta kinnisesse asutusse. D leiab, et kinnist asutust ei ole vaja. Ta parandab ennast, teda aidati haiglas alkoholist loobuda ja turvakodus elades hakkab uuesti koolis käima. Narkootikume ja nii edasi tarbimise juurde ei taha tagasi pöörduda.
3.O K kinnita 06.03.2024, et on avaldusest teadlik, toetab avaldust ning leiab, et see on ainus meede tema lapse turvalisuse tagamiseks. Lapsele pideva järelevalve teostamise võimaluse puudumise tõttu, kardab ema lapse elu ja tervise pärast, kuna laps allub kergesti kamba negatiivsele mõjule.
4.Kohtus 20.03.2024 ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et olukord on veidi parem, turvakoduteenus ja koostöö ametnikega on last aidanud. Lapsel on praegu tugev järelevalve, ta on kontrolli all. Samas on nähud sellised, et ta võib uuesti tagasi langeda eelnenud olukorda. Teised lapsed on märganud lapsel tablette. Ka ema on märganud lapse meeleolumuutusi, seega võib tagasilangus tulla. Kinnise asutusse paigutamise peamiseks põhjuseks on lapse tervis. Laps on mitmel korral olnud raskes seisundis haiglas intensiivravil. Nädalavahetustel kodus käies on laps oma lubadusi täitnud. Lapse raviskeemi hakatakse kinnises asutuses jälgima. Teised meetmed ei ole tulemusi toonud. Laps tarvitab kõikvõimalikke liike mõnuained, alkoholi, narkootikume. Seetõttu pidi ka raviskeemi

2-24-3047 muutma, kuna ta kuritarvitab ravimeid, võtab neid liigselt. O K kinnitas ärakuulamisel, et ka tema ei näe muud väljapääsu kui kinnine asutus. Laps on sattunud järjest kriitilisemasse olukorda.

5.Kohus kuulas 26.03.2024 D Ai ära X turvakodus Nõmmel koos D määratud esindajaga. D leidis, et talle kuigi palju ei meeldi turvakodus viibida, kodus on parem. Kümne aasta pärast näeb D end töötamas Eestis, omab korterit, on lõpetanud tehnikumi, oskab eesti keelt ja saab endale osta asju, mida tahab. Ei oska veel öelda, mis ametit õppida tahab, aga talle meeldib joonistamine, poks ja kalastamine. Võtab iga päev kaks korda ravimeid, probleemideks on olnud tähelepanudefitsiit, hallutsinatsioonid ja unetus. Plaanib vabaneda sõltuvustest ja tegeleb selle probleemiga. Koolis on praegu head hinded, ennem ei olnud. Koolis väga ei sõbrusta kellegagi. Lasnamäel olid tal sõbrad. Sõpradest keegi ei tarvitanud aineid. Viina jõi esimest korda aasta tagasi, tekkis selline võimalus. Praegu suitsetab. Alustas hiljuti treeningutega, käib kikkpoksi trennis. See asub Laagnas, klubi nime oskab öelda kuulmise järgi ja kirjapilti ei tea, samuti ei tea treeneri nime. D leiab, et ta on juba praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik. Tegeleb süstemaatiliselt probleemidega. Arvab, et kinnisesse asutusse ei ole vaja teda paigutada, see rikub kõik ära. 200km on ka pikk vahemaa koju sõitmiseks. Emaga saab hästi läbi, varem ei kuulanud ema. Kasuisaga saab ka praegu normaalselt läbi. Turvakodus viibides on hakanud koolis käima ja paraneb. Suvel plaanib tööle minna. Turvakodus väga ei meeldi olla, koju tahaks.
6.Määratud korras esindaja leidis 28.03.2024 seisukohas, et on jõudnud veendumusele, et taotlus paigutada D kinnise lasteasutuse teenusele tähtajaga kuni üks aasta on põhjendatud, lapse huvides ja pigem koheselt vajalik arvestades lapsel olnud enesetapu kavatsusega. Käesoleval juhul tuleb kaaluda, kas võimalik kahju lapse kinnisesse asutusse paigutamise korral on suurem kui võimalik kahju, kui last kinnisesse asutusse ei paigutata. Avaldaja on tõendanud, et D le ei ole vähem piiravate meetmete rakendamise korral võimalik tagada ohutust, arvestades lapse meelestatust enesetapule, võõrutamise vajadust alkoholist ja psühhotroopsetest ainetest ning õpingute jätkamise vajadust. Uues, kontrollitavas keskkonnas on enam võimalik arvestada lapse spetsiifilise teraapiavajadusega ja tagada stabiilne päevarežiim. Kinnise lasteasutuse paigutamine toetaks D psühholoogilist, emotsionaalset, ja sotsiaalset arengut, et laps saaks juba lähiajal tulla toime tavakeskkonnas. D vajab pigem kindlat päevakava ja rutiini. Lisaks on viibimine kinnises lasteasutuses last stimuleeriv eesmärgile hakata jälle perega koos elama. Käesoleval ajal on teada, et D tegevusi saab tema ema kontrollida ainult tööst vabal ajal, milleks on reeglina nädalavahetused. Lapse suhted kasuisaga ei ole usalduslikud. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused lapse aitamiseks, on D paigutamine kinnise lasteasutuse teenusele põhjendatud. 25.02.2024 telefonivestluses määratud esindajaga rääkis X turvakodu üksuse juht R S, et D l ei ole turvakodus esinenud rikkumisi turvakodust kontrollimatu eemaloleku tõttu või muul viisil. D käib koolis, kaks korda nädalas treeningutel. D le antakse ravimeid 3 korda päevas. Turvakodu psühholoogid on regulaarselt D ga suhelnud. D oli teadlik tema kinnisesse lasteasutusse paigutamise taotlusest. D lubas oma käitumist parandada ja leidis, et tema kinnisesse lasteasutusse paigutamine ei ole vajalik. D sõnul käib ta nüüd korralikult koolis, hinded on head. Peale kooli käib kahel korral nädalas kikkpoksi treeningutel xxx Spordikeskuses. D ütles, et ta suitsetab. Telefonivestluses määratud esindajaga 28.03.2024 avaldas D ema O K, et ta oli tulnud koos D ga sõjapõgenikna Eestisse. Lapse isa on Ukrainas, kes oli juba enne sõja algust perekonna juurest

2-24-3047 lahkund ja O K oli abielu lahutanud. D suhtub endiselt isasse väga hästi, on aga isa pärast mures, kuna isa on rindel ja oli juba ühel korral võetud vene vägede poolt vangi, aga siis vabastatud sõjavangide vahetamise teel. D suhted võõraisaga ei ole head. Ohumärke D suhtes märkas lapse ema juba 2022. aastal. Laps hakkas ilma loata kodunt ära olema, suitsetama, alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitama. D on mitmed korrad viidud tema tervise kriitikise seisundi tõttu lastehaiglasse ja laps on õelnud, et ta ei taha enam edasi elada. D X turvakodus viibimise ajal elab laps nädalavahetustel tavaliselt oma kodus aadressil xxx, kus D l on omaette tuba. D külastab kodu ka muudel aegadel. Lapse ema on X turvakodus väga sageli last külastanud. Esialgu pea iga päev. Laps on öelnud, et ta ei taha turvakodus olla. Lapse emal puudub kindlustunne, et olles üksinda kodus D ei kohtuks sõpruskonnaga, kelledega koos ta alkoholi ja narkootilisi aineid kasutas. Lapse ema arvab, et praegu suudab D oma käitumist mingil määral küll kontrollida, kuna ta teab, et ta võidakse saata kinnisesse lasteasutusse. Kui aga pidev igapäevane kontroll D üle puudub, võib karta, et laps jätkab suhtlust „halbade sõpradega“. O K märkis ka seda, et suhtluses eakaaslastega on D võrdlemisi iseseisev. Tal oli veel aasta tagasi tüdruksõber (kes oli D st vanem), kellega D l olid lähedased suhted. Praegu viibib see tüdruk samuti X turvakodus, aga noored enam omavahel ei suhtle. Dl on aga nüüd uus tüdruksõber. O Kl on D ga usalduslikud suhted, mis aga ei takista, et poeg oleks kuulekas ajal kui ta on ema „vaateväljast“ eemal. D le tuleb 3 korda päevas anda ravimeid, ta peab teist aastat jätkama õpinguid kaheksandas klassis. O K hinnagul on D mõjutatav ja isa pärast Ukrainas mures. Tihti on laps põhjendamatult kurvameelne. Kohtumääruse põhjendused

7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 2 alusel otsustab kohus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel TsMS-s isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras SHS-s sätestatud erisustega. SHS § 1302 lg-s 1 on sätestatud, et laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
9.Kohtule esitatud tõendite, seisukohtade ja ärakuulamisel saadud teabe alusel loeb kohus tõendatuks, et D A on oma käitumisega seadnud ohtu oma enda elu, arengu ja tervise. Kohtu hinnangul ei ole seda ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega peale lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise.
10.Avalduse kohaselt esinevad lapsel D alates 2023 algusest käitumisprobleemid, nagu koolikohustuse mittetäitmine, enesevigastav käitumine, suitsiidmõtted ja suitsiidi katse, alkoholi, narkootikumide ja ravimite kuritarvitamine, suitsetamine, vargused. D on olnud hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse tõttu 24.02.2023 ja 21.06.2023 (mõlemal korral alkoholisisaldus veres oli üle 2 promilli). D sõnul on ta tarvitanud ka kanepit ning mingisuguseid tablette. 24.10.2023 hospitaliseeriti D alkoholimürgistuse tõttu SA Tallinna Lastehaiglasse. D sõnul oli ta lisaks alkoholile võtnud ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil, kuna ei soovi enam elada. Haiglaravijärgselt tegeles lapsega ja perega L V T K psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023 toodi D SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses

2-24-3047 enesevigastamisega, 08.01.2024 hospitaliseeriti D SA Tallinna Lastehaiglasse seoses raske ravimmürgistusega. D on varasemalt olnud suunatud Noorte arenguprogrammi, kuid teenus ei andnud tulemust, kuna noore hinnangul tal probleeme polnud ning ta ei soovinud psühholoogiga kohtuda. Alates 2023. aasta suvest on laps käinud psühhiaatri vastuvõttudel ning viibinud statsionaarsel ravil. Ravil viibimise ajal tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus ning noor satub tagasi haiglasse. Psühhiaatri hinnangul on vajalik noore suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Alates 30.01.2024 on D Tallinna Laste Turvakeskuse X turvakodu teenusel. Avaldusele lisatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et D A on oma käitumisega seadnud ohtu omaenda elu ja tervise. Tõendamist on leidnud, et D l esineb järjepidev enda elu, tervist ja arengut ohustav käitumine.

11.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et praegusel juhul on täidetud kõik alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused. Lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohtu hinnangul näitab D Ai varasem elukäik, et kõikvõimalikud teistsugused, vähem piiravad abinõud on juba kasutusele võetud, kuid ohtu ei ole olnud nende meetmetega võimalik ära hoida. Hetkel viibib laps turvakodus ning tema seisund on paranenud. Samas ei nähtu esitatud teabest, et saaks olla kindel seisundi püsivas paranemises ning et oht lapse elule ja tervisele oleks oluliselt vähenenud. Turvakodu ei ole kinnine asutus. Lapsel on võimalik taaskord sattuda sõprade mõjusfääri ning hankida ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid või alkoholi, samuti lapse tervist kahjustavaid tubakatooteid. Samuti ei ole teave lühikese aja jooksul seisundi paranemise kohta piisav selleks, et jõuda järeldusele suitsiidiohu olulises vähenemises. Risk varasema käitumise kodumiseks ning eluohtlikus seisus haiglasse sattumiseks on väga kõrge. Kinnise lasteasutuse teenusel on D Aile tagatud tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, turvalisus, tema juhendamine, planeeritud vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil. D A vajab turvalise ja kontrollitud järjepideva keskkonna tagamiseks ööpäevaringset tuge professionaalse väljaõppe saanud inimeste poolt, kellel on olemas pidev valmisolek lapse käitumisega toimetulekuks. Käesolevas situatsioonis pole kohalikul omavalitsusel võimalik kohaldada lapse huvides vähem piiravaid meetmeid kui kinnise lasteasutuse teenus, kuna nendega ei suudeta järjepidevalt kõrvaldada ohtu nii tema enda kui teiste elule ja tervisele ning luua samal ajal stabiilne kontrollitud keskkond.
12.Kohus leiab, et D Ai suhtes on piirangu kohaldamine vajalik meede ning ühegi vähem lapse vabadust piirava meetmega ei ole võimalik teda abistada. Kohus loeb Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe Õppekeskuse D Aile sobivaks kinniseks lasteasutuseks.
13.TsMS § 538 lg 1 p 2 kohaselt ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Kohus paigutab D Ai kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks alates 04.04.2025.
14.Kohus tunnistab määruse TsMS § 541 lg 4 kohaselt täitmisele kuuluvaks alates selle avaldajale edastamisest.
15.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-24-3047 Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja