Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A M ja N M vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
26. veebruar 2024 Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marina Šestel Kostja I: A M (isikukood XXX) Kostja II: N M (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada kehtetuks A M ja N M vahel 19. augustil 2022 sõlmitud korteriomandi kinkeleping, millega A M kinkis N M korteriomandi asukohaga XXX (endine XXX), XXX, registriosa nr XXX .
3.Tuvastada A M ja N M kohustus teha tahteavaldused registriossa nr XXX kantud korteriomandi omandi A M (isikukood XXX) üleandmiseks, A M kohustus teha tahteavaldus registriossa nr XXX enda sisse kandmiseks uue omanikuna ning N M kohustus anda omanikukande muutmiseks nõusolek.
5.Mõista A M aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 1120 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja 1(5)
2-23-17258 vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Haginõue
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas hagi A M (kostja I) ja N M (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes. Hageja taotleb kostja I ja kostja II vahel 19. augustil 2022 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu kehtetuks tunnistamist, selle tuvastamist, et kostjal II on kohustus tagasi kanda korteriomandi omand ning kostja I ja kostja II kohustamist tahteavalduse tegemiseks, et kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kostja I.
2.Kostja I suhtes on algatatud neli täiteasja, milles sissenõudjaks on hageja: Pärnu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus kohtuasjas 2-23-117353, Pärnu Maakohtu 29. juuni 2023 otsus kohtuasjas 2-23-120993, Pärnu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus kohtuasjas 2-23-117409 ja Pärnu Maakohtu 6. novembri 2023 otsus kohtuasjas 2-23-129503. Hagejal on kostja vastu nõudeid kokku 7075,64 eurot (põhivõlgnevus 4910,32 eurot, kõrvalnõuded 1278,13 eurot, menetluskulu 408,74 eurot), lisandub edasiulatuv viivis. Hoolimata täitemenetlustest on nõuded endiselt täitmata, kostja I ei ole teinud kohustuste katteks ühtegi makset. Kohtutäituri hinnangul ei ole võlgniku olemasoleva vara arvelt nõuete täitmine võimalik.
3.Kostjad sõlmisid 19. augustil 2022 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I kinkis kostjale II korteriomandi asukohaga XXX (endine XXX), XXX. Korteriomandi väärtuseks on lepingus avaldatud 7000 eurot. Kostja II on kostja I ema. Tehingu tegemise ajal olid kostjal I juba võlad teiste võlausaldajate ees.
4.Kuivõrd hagejal on kostja I suhtes kehtiv täitedokument, nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist, on kinke tagasivõitmise eeldused täidetud. Leping sõlmiti vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist. Kostjate vastus
5.Kostja II nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Korteriomand on talle kingitud. Kostja I on võlgu ka kostjale II 13 500 eurot, võla katteks korteriomand võõrandatigi. Kostja I elukohta kostja II ei tea, viimaste andmete kohaselt on kostja I läinud kas Norrasse või Prantsusmaale. Kostja II ja tema abikaasa on pärast kinkimist investeerinud korteri remonti ja hooldusse üle 10 000 euro. Kostja II leiab, et poja võlgade katteks temalt korteri ära võtmine on ebaõiglane, kostjal II ei ole nende võlgadega mingit pistmist. Korteriomandi ostis kostjale I kostja II koos abikaasaga. Korter on kostja II kodu.
Kostjale II on dokumendid toimetatud kätte avalikult. Kostja II kohtule vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2(5)
2-23-17258
Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle vaidlus puudub: • kostja I ja kostja II sõlmisid 19. augustil 2022 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I kinkis kostjale II korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX (dtl-d 10‒18); • kostja II on kostja I ema (dtl-d 13, 17); • kostjalt I on hageja kasuks Pärnu Maakohtu 30. juuni 2023 otsusega kohtuasjas 2-23117353 välja mõistetud 4006,37 eurot (dtl-d 21‒23), Pärnu Maakohtu 29. juuni 2023 otsusega kohtuasjas 2-23-120993 on välja mõistetud 726,45 eurot (dtl-d 26‒28), Pärnu Maakohtu 30. juuni 2023 otsusega kohtuasjas 2-23-117409 on välja mõistetud 1455,97 eurot (dtl-d 31‒33) ja Pärnu Maakohtu 6. novembri 2023 otsusega kohtuasjas 2-23-129503 on välja mõistetud 408,40 eurot (dtl-d 36‒38); • otsused 2-23-120993, 2-23-117409 ja 2-23-117353 on jõustunud ja antud sundtäitmisele, 27. juuliks 2023 ei olnud nõuded sisse nõutud, täitemenetlustes ei ole laekumisi olnud, kolm nõuet kokku on 6199,85 eurot (dtl-d 40‒41); • kostja II on kantud korteriomandi XXX, omanikuna kinnistusraamatusse (dtl-d 46‒49).
10.TMS § 187 lg 1 alusel võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tagasivõitmist võib TMS § 187 lg 2 järgi nõuda, kui sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
11.Hagejal on kostja I vastu neli täitedokumenti, tema nõuded on muutunud sissenõutavaks ja seni ei ole hageja nõudeid olnud täitemenetluses võimalik rahuldada. Kumbki kostjatest ei ole väitnud, et kostjal I oleks muud realiseeritavat vara või et sissenõude pööramine võiks tulevikus omandatava vara arvelt viia hageja nõuete rahuldamiseni.
12.Kinkelepingu tagasivõitmise eeldused sätestab TMS § 189 lg 1. Selle järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, mis on sõlmitud kuni kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
13.Kinkeleping sõlmiti 19. augustil 2022, hagi esitati 6. detsembril 2023, seega vähem kui kaks aastat pärast kinkimist.
14.Riigikohus on leidnud, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (RKTKo nr 3-2-1-41-13, p 12).
15.Kostjad ei ole väitnud, et tegemist oleks olnud tavapärase kingitusega, kinnisvara kinkimist ei saa ka õiguskäibes pidada tavapäraseks. Kostjad ei ole ka tõendanud, et kinkimisega sissenõudjate huve ei kahjustatud. Kostja I võõrandas korteriomandi tasuta, tema varahulk tehinguga vähenes. Kostja II on seletanud, et kostjal I olid juba kinkimise ajal võlad. Kohtutäitur ei ole suutnud leida muud vara, millele sissenõuet pöörata.
16.Kuigi kinkelepingu tagasivõitmiseks ei pea tõendama tahtlikku ja teadliku tegevust sissenõudjate huvide kahjustamiseks, märgib kohus, et kahes hageja nõude kohta tehtud 3(5)
2-23-17258 maksekäsus on viivise arvestamise algusajaks märgitud märts ja juuli 2022 (dtl-d 22, 27), mis on enne kinkelepingu sõlmimist. Sellest saab järeldada, et kostjal I olid makseraskused juba kinkimise ajal. Kostja II on kostja I ema ehk lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 mõistes, kes on ise kinnitanud, et teadis poja võlgadest.
17.Kuigi kostja II on väitnud, et kostja I kinkis korteriomandi võla tagasimaksmiseks, ei ole seda kinkelepingus märgitud. Leping on sõlmitud tasuta tehinguna. Tehingu teistsugune sisu ei ole tõendatud.
18.Kostja II on esitanud 23. detsembri 2019 laenulepingu, millel on ainult kostja II allkiri (dtl-d 87‒88), käsikirjalise venekeelse kinnituse raha üleandmise kohta (dtl 89) ning 1500 euro tagasimaksed (dtl 90). Neist dokumentidest ei tulene, et laen või selle tagastamine oleks kuidagi seotud vaidlusaluse korteriomandiga. Ka ei välista tehingu tagasivõitmist asjaolu, et kostja II abikaasa on tasunud korteri eest kommunaalmakseid ja elektriarveid (dtl-d 98‒100).
19.Ka juhul kui kostja II nõue kostja I vastu oleks tõendatud, ei eelistaks õiguskord teda teistele võlausaldajatele. Kostja II on nimetanud, et andis kostjale I laenu enne, kui kostjal I tekkisid muud võlad. Võlgade tekkimise ajaline järjekord ei ole aga nende rahuldamisel määrav. Täitemenetluses täidetakse nõudeid pandiõiguste, sh arestipandiõiguste järjekorda arvestades, pankrotimenetluses proportsionaalselt nõude suurusega. Üht võlausaldajat teistele eelistava tehingu saab tagasi võita.
20.Kostja II on väitnud, et kingitud korteriomand on tema kodu. Kinkelepingus on mõlema poole elukohaks märgitud XXX, seda aadressi on kostja II läbivalt märkinud oma elukohaks ka kohtuga suheldes. Kohtuistungil kinnitas kostja II, et elab XXX tänaval (dtl 178). Isegi kui kostja II elab mõlemal aadressil, et jää ta seega ilma elukohata ka tehingu kehtetuks tunnistamisel ja korteriomandi realiseerimisel kostja I võlgade katteks.
21.Eelneva pinnalt järeldab kohus, et on täidetud TMS § 189 sätestatud eeldused korteriomandi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks.
22.Tühistatud tehingu alusel saadu tuleb TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause järgi tagastada ning TMS § 195 lg 1 alusel anda sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse. Kuivõrd omandi üleandmise alus on ära langenud ja kohtutäitur saab pöörata sissenõude ainult võlgniku omandis olevale asjale, tuleb korteriomandi omand kanda tagasi kostjale I. Kinnisomandi üleandmiseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 järgi nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on
kinnistusraamatuseaduse § 34 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kostjatel on kohustus teha tahteavaldused kinnisasja omandi tagasikandmiseks kostjale I. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus kostjate tahteavaldusi kinnisasja omandi tagasikandmiseks kostjale I ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks.
23.Viru Maakohtu 11. detsembri 2023 kohtumäärusega on hagi tagamiseks seatud korteriomandile XXX, hageja kasuks keelumärge.
24.TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik, ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning see on vajalik tagamaks, et kostjad korteriomandit täitemenetluse väliselt ei võõrandaks ega koormaks. 4(5)
2-23-17258 Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja I kanda jätmist.
27.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
28.Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb hageja taotluse ja selle alusel, kumb kostjatest on põhjustanud kohtumenetluse, jätta kostja I kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
30.Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja seda, et asjas on peetud kohtuistung, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 1120 eurot, s.h riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.