2-24-100314
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 4. juuni 2024, Narva 2-24-100314 BloomEst OÜ hagi R A vastu võlgnevuse nõudes Menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja BloomEst OÜ (registrikood 14094447, registrijärgne aadress Keevise tn 10 - 11, 11415, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Küün (e-post [email protected]) Kostja R A (registrikood XXX, registrijärgne aadress XXX, e-post XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(5)
2-24-100314 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
BloomEst OÜ esitas 06.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 785,44 euro saamiseks. Kohus tegi 18.01.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik R A esitas 12.02.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.04.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus 08.04.2024 võttis hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kostjale taimed, mis tarniti kostja tegevuskohta XXX. Hageja väljastas kostjale 21.03.2022 arve nr XX summas 1024,83 eurot, 04.04.2022 arve nr XX summas 155,99 eurot, 11.04.2022 arve nr XX summas 250,67 eurot. Kostja ei ole täitnud tasumaksmise kohustust nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 613,19 euro ja seisuga 5.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summas 138,70 eurot väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest hagiavalduse esitamisest järgnevast päevast (06.04.2024) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja esitas 20.05.2024 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja loobub hagist. Hageja taotleb menetluse lõpetamist ja hageja menetluskulude hüvitamist kostja poolt summas 872,50 eurot kuivõrd kostja on pärast hagiavalduse esitamist täitnud omapoolse nõude hagejale. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kostja poolt summas 872,50 eurot ning pool hageja tasutud riigilõivust s.o summa 122,50 euro tagastamist hageja arveldusarvele XXX AS LHV pangas. Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Kostja esitab vastuväited hageja menetluskulude suurusele. Arvab, et hageja on antud asja menetluskulusid suurendanud. Lähtudes asja keerukusest, hageja lepingulise esindaja teadmistest ja töökogemustest, on ajalised kulutused oluliselt üle hinnatud. Kostja palub vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja taotlusele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
2(5)
2-24-100314 Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud. TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud tsiviilasjas summas 872,50 eurot, millest 750 eurot moodustab hagejale osutatud õigusabi ning 122,50 eurot hageja poolt tasutud pool riigilõivust. Hagejale on kohtuasjaga seonduvalt osutatud õigusabi kokku 6,25 tundi. Hageja õigusabikulu kokku on 750 eurot (ilma KM-ta). Hagejale osutati asjas õigusabi tunnihindega 120 eurot (ilma KM-ta). Hageja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva kohtuasjaga. Hageja ei soovi käibemaksu hüvitamist. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendatud osaliselt. Hageja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 310 eurot. Käesoleva hagi hinnaks on 764,34 eurot ja tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on 245 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1. Tulenevalt TsMS § 147 lg 5 tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagi ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.
3(5)
2-24-100314 Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot hagimenetlusele üleminekul pidi tasuma täiendavalt 180 eurot. Hageja on tasunud täiendavalt 245 eurot, mis on seaduses ettenähtust 65 euro rohkem. Kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 1 on hageja taotleda kohtult enamtasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega on hagejal õigus saada tagasi pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, milleks on 90 eurot (180 / 2). TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud hageja menetluskulu. Et hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 g 2 p 2 alusel, tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 90 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu
2-24-100314 väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Hageja esitas menetluses hagiavalduse ning avalduse menetluse lõpetamiseks (sisaldab ka menetluskulude nimekirja). Kohus leiab, et hageja taotletud lepingulise esindaja menetluskulu 360 eurot (3 tundi x 120 eurot) hagiavalduse esitamise eest tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses on põhjendamatult suur ega ole vastavuses õigusabitoimingutele eeldatavalt vajamineva ajakuluga. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus arvestab seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning leiab, et hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas on mitte rohkem kui 1,5 tundi. Kohus leiab, et samas mahus 1,5 tundi on põhjendatud menetluse lõpetamise taotluse esitamisega seotud ajakulu. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks tsiviilasja menetluses 3 tundi ja summas 360 eurot. Põhjendatud on riigilõivu kulu summas 90 eurot. Seega kokku kuuluvad hüvitamisele hageja menetluskulud kokku on summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale tema arvelduskontole XXX poole hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 90 eurot (kohtu selgitused seoses maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetlusele üleminekul tasutud riigilõivuga on esitatud eespool). TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.