Otsuse avalikult teatavaks- 30. mai 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-24-4191
Tsiviilasi
I. I. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik I. I. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxesindajad xxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja I. I. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 12.00 ja algatada I. I. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366) I. I. pankrotivarast.
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2024 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 105.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. mail 2025.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud I. I. kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lgtes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.I. I. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-4191). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik asub alates 09.04.2024 tööle aktsiaseltsis xxxxxx. Hetkel on võlgniku sissetulekuks töötuskindlustushüvitis 660 eurot, mille kohtutäitur arestib võlgniku sõnul terves ulatuses. Võlgade tasumiseks võlgnikul endal raha ei jää. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxx x registreerimismärgiga xxxxxx, millel puudub ülevaatus ja mis ei ole sõidukorras. Võlgnik on xxxxxxxxxxxxxx x ainuosanik ja juhatuse liige alates 06.12.2021, kuid äritegevust ei toimu. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused umbes aasta tagasi, kui palgast ei jätkunud enam raha võlgade tasumiseks. Vanade laenude katteks võttis võlgnik uusi laene ja sattus võlakeerisesse. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8143,78 eurot. Võlgnik soovib avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid on ühtlasi jätnud maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
2.Kohus võttis 05.04.2024 määrusega I. I. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 06.05.2024 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 06.05.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Vara
4.1.Võlgnikul ei ole kinnisvara. Võlgniku nimel on kaks sõidukit, millest xxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxx on lammutatud ja xxxx x registreerimismärgiga xxxxxx ei ole hetkel sõidukorras (eeldatav väärtus 300-700 eurot). Võlgnikule kuulub xxxxxxxxxxxxxx x (registrikood xxxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille hinnanguline väärtus on 250 eurot. Samas äriühingute osasid enampakkumistelt üldjuhul ei osteta ja seega on võimalik, et osa realiseerimine üldse ebaõnnestub. Kohtutäitur on osale seadnud vara käsutamise keelumärke. Äriühing aktiivselt ei tegutse (2022. aastal tehingud puudusid), maksuvõlg puudub. Võlgnikul on kohustusliku pensionikonto osakud (LHV pensionifond XL) väärtuses 2575,20 eurot, mis ei ole aga pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgniku sissetulek xxxxxxxxxxxxxxx on 1200 eurot kuus. 06.05.2024 seisuga on võlgnikul pangakontod kolmes krediidiasutuses: AS SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (arvelduskonto jääk 14.03.2024 seisuga 0,13 eurot), AS SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (hoiukonto jääk 14.03.2024 seisuga 1,46 eurot) ja AS Swedbank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 05.04.2024 seisuga 0,68 eurot). Kohustused
4.2.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 7048,74 euro ulatuses. Enamus nõudeid on täitmisel täitemenetlustes. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus üürikorteri kommunaalmaksetele ja üürile on 370 eurot. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning on alus võlgniku pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnikul on kohustusi ca 7050 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks selline vara, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgnikul on alates 09.04.2024 töökoht ning seega püsiv sissetulek, aga avalduse kohaselt on võlgnikul põhiharidus ning lõpetamata kutseõpe keskhariduse baasil, järelikult ei ole perspektiivi, et võlgniku sissetulek võiks oluliselt suureneda või oleks võimalik leida tasuvamat tööd. Võlgniku viimase kolme aasta (2021-2023) tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku sissetulek kahel viimasel aastal olnud üle 1000 euro kuus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on algselt kergekäeline laenude võtmine ning hilisemalt uute laenude võtmine vanade laenukohustuse täitmiseks, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt võttis ta esimese laenu reisil olles, kui raha oli otsas. Kuna laenu oli lihtne saada, kadus lõpuks orientiir tagasimaksete kogusumma suuruse osas. Võlgniku selgituse järgi elas ta ka üle oma võimete ja sattus seepärast makseraskustesse. Kuigi võlgnik on algselt soovinud võlgade ümberkujundamise menetlust (põhinõuded oleks nende ja sissetuleku suurust arvestades eelduslikult võimalik rahuldada nelja aasta peale koostatud maksegraafiku alusel), on võlgnik pärast nõustamist ja temale võlgade ümberkujundamise menetluse ning pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse olemuse selgitamist avaldanud usaldusisikule, et soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 7048,74 eurot. Samas puudub võlgnikul märkimist vääriv vara (olemasolev sõiduauto on sõidukõlbmatu ning äriühingus xxxxxxxxxxxxxx x majandustegevust ei toimu ja võlgniku osale on kohtutäituri Oksana Kutšmei poolt seatud keelumärge), mille arvel kohustusi täita. Võlgniku sissetulek xxxxxxxxxxxxxxx on 1200 eurot kuus, mis võimaldab võlgnikul oma kohustusi täita osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Võlgniku jaoks on majanduslikult soodsam ning väiksema riskiga kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega kaasneb paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (tervise seisundi halvenemine, töö kaotus vms) tegelikult täita. Kohus, vaadanud I. I. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel I. I. pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS
§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.05.2025. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi 10 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Tiia Kalausele tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜle. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.