Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-23-2595 eurot ja parkimiskoht 10 000 eurot). Juhul kui enampakkumine ei ole edukas, siis võib igal järgmisel enampakkumisel vähendada korteriomandite alghinda 5% võrra eelmisest alghinnast kuni korteriomandite võõrandamiseni;

määratud tingimustel.

2-23-2595 Menetluskulude kandjaks palub hageja määrata kostja. Kostja, vaatamata sellele, et sai menetlusse võtmise määruse ja hagi koos lisadega kätte 09.12.2023. a, hagile kirjalikku vastust ei esitanud. 16.01.2024. a istungil avaldas kostja seaduslik esindaja, et ta on nõus pärijate ühisuse lõpetamise ja pärandvara võõrandamisega, pärandil lasuvate kohustuste täitmisega ning üle jääva raha jagamisega pärijate vahel. Kohus tegi 25.03.2024. a pooltele kirjalikult ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja tegi omapoolseid ettepanekuid kompromissi täiendamiseks, kostja kohtu ettepanekule ei vastanud ning hageja sõnul ei vastanud ka hageja ettepanekutele. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kohtuistungil poolte poolt avaldatuga, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: -

-

poolte isa Z suri 18.11.2021. a; kumbki pool on 1⁄2 suuruse mõttelise osa Z pärandvara pärijaks; pärandvara hulka kuuluvad Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr xxxxxxxx) ja YYY asuv korteriomand (registriosa nr yyyyyyyy); korteriomandid on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks, mis tagab korteriomandite soetamiseks AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust; pärandvara hulka kuulub BBB OÜ, registrikood bbbbbbbb osa väärtusega 1250 eurot; pooled on nõus pärijate ühisuse lõpetamise, pärandvara võõrandamise, pärandvaraga seotud kohustuste täitmisega ning peale pärandvaraga seotud kohustuste täitmist üle jääva raha jagamisega poolte vahel võrdsetes osades.

Pärimisseaduse (PärS) §-s 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg-te 1-4 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Vastavalt PKS § 188 lg 1 p 1 ja 2 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

3(5)

2-23-2595 Harju Maakohtu 10.11.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8612 sai hageja seaduslik esindaja kohtu nõusoleku Z pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Kostja Y kohtule teadaolevalt varasemalt kohtu nõusolekut pärijate ühisuse lõpetamiseks saanud ei ole. Kohus on seisukohal, et pärijate ühisuse lõpetamine, pärandvara hulka kuuluva vara võõrandamine avalikul enampakkumisel, pärandiga seotud kohustuste täitmine ja seejärel üle jääva raha jagamine pärijate vahel ei ole laste ehk pärijate huvidega vastuolus. Kumbki pärija ei ole väljendanud oma selget tahet saada kinnisasjade või äriühingu osa ainuomanikuks. Hageja esimene nõude alternatiiv jätta korteriomandid tema ainuomandisse on kantud üksnes eesmärgist lihtsustada pärandava võõrandamise protsessi aga lõpptulemusena soovib ka hageja pärandvara müüa ja saadud raha peale pärandiga seotud kohustuste täitmist pärijate vahel jagada. Korteriomandite jätmine ühe või teise pärija ainuomandisse ei ole mõistlik põhjusel, et pärijate näol on tegemist alaealiste lastega kellel puudub muu vara või sissetulek, mille arvelt omandada teise pärija osa ning kanda korteriomandi omamisega kaasnevaid igakuiseid rahalisi kohustusi. Mõlemad pärijad on väljendanud soovimatust saada pärandvarasse kuuluva BBB OÜ osa omanikuks, mistõttu on nende huvides see võõrandada ja saadud raha jagada. Pärandvara hulka kuulunud OÜ KKK on registrist kustutatud, mistõttu seda vara pärandvara jagamisel käsitlema ei pea. Kuna pärandvara ühisuse lõpetamine ja pärandvara võõrandamine ning saadava raha jagamine on laste huvides, annab kohus käesolevas menetluses Y seaduslikule esindajale loa nende tehingute tegemiseks. Kohus ei pea otstarbekaks ega vajalikuks loa andmist menetleda eraldi menetluses. Samuti annab kohus X seaduslikule esindajale loa esindatava nimel pärandvara võõrandamiseks ja pärandvara võõrandamisest saadavast rahast pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ja üle jääva raha jagamiseks vastavalt pärijate osade suurusele pärandvaras. Kohus rahuldab hagiavalduses toodud alternatiivnõude ning määrab kindlaks otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. Hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostja soovimatus teha hagejaga koostööd pärandvara jagamisel. Kostja taoline soovimatus nähtub ka käesolevast menetlusest kus kostja ei vasta hagile ega kohtu poolt tehtud kompromissi ettepanekule. Selleks, et vaidlus oleks võimalik efektiivselt lahendada, on kohtu hinnangul vajalik kindlaks määrata otsuse täitmise kord. Kohus kehtestab otsuse resolutsioonis otsuse täitmise korra, mille järgi on hageja kohustatud leidma kohtutäituri, kelle ülesandeks on pärandvarasse kuuluva vara võõrandamine avalikul enampakkumisel ja pärandvaraga seotud kohustuste täitmine. Kohus on veendunud, et kui kohtutäituri valimine või pärandavara ühiselt müümine jätta poolte ühiseks tegevuseks, siis kostja tegevusetuse tõttu kohtulahendit efektiivselt täita ei õnnestuks. Kohus lõpetab pärandvara ühisuse ja jagab pärandvara järgmiselt käesoleva otsuse reolutsioonis nimetatud viisil. Pärandvarasse kuuluvad esemed tuleb võõrandada avalikul enampakkumisel, seejärel tuleb saadud tulemist tasuda enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, täita kinnisasju koormavate hüpoteekidega tagatud nõue krediidiasutuse ees, tasuda korteriomandiga seotud kommunaalkulud ning üle jääv raha jagada pärijate vahel võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4(5)

2-23-2595

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, sest kohus rahuldas hagi. Kostjal oli võimalik vältida menetluskulude tekkimist hagejaga koostöö tegemisel või kohtu poolt pakutud kompromissi vastuvõtmisel. Kuna kostja ei soovinud teha koostööd ei hageja ega kohtuga, siis tuleb sellisest käitumisest tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. TsMS §174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja 20.05.2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetluses 420 eurot riigilõivu eest ja 520 eurot 6,5 tunni õigusteenuse eest, kokku 940 eurot. Kohtu hinnangul on hageja saanud õigusteenust arvestades asja keerukust ja mahtu mõistlikus koguses ning keskmisest väiksema turuhinnaga, mistõttu rahuldab kohus hageja menetluskulude nõude 940 euro suuruses summas. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.