lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9271/25

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 20.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-9271/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.mai 2024, Kuressaare

Kohtunik

Reena Undrest

Tsiviilasja number

2-23-9271

Tsiviilasi

L.T hagi M.A, A M.T ja O.T vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks Hageja: L.T, lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostjad:

1.M.A
2.A M.T
3.O.T Kostjate 2 ja 3 (alaealised) seaduslik esindaja: K.T Kostjate 1,2 ja 3 lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja L.T ning kostjate M.A, A M.T ja O.T vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.Kinnistu asukohaga S maakond, S vald, S küla, P (registriosa xxxxxx) kuulub ainuomandina L.T pärandvara koosseisu.
2.A M.T ja O.T on L.T pärimismenetluses sundosa saajad, kumbki 1/8 osas pärandvarast.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Sundosa väljamaksmise aluseks oleva pärandvara koosseisu kuulub kinnistu registriosa xxxxxxx ja L.T pangakontol 7.05.2022 seisul olnud 25902.75 €, mille väärtuseks on pärandist peale PärS § 106 lg 3 kulude pärandvarast maha arvestamist, 84 000 €.
4.L.T maksab A M.T’ale ja O.T’ale väljamaksmisele kuuluva pärandi sundosa, kokku 21 000 € pärandimenetlust läbi viiva Kuressaare notar Gerda Pitk deposiitkontole kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul.
5.Notar maksab sundosa saajatele A M.T ja O.T välja maksmisele kuuluva 21 000 € nende seadusliku esindaja K.T pangakontole nr xxxxxxxxxxxx üheaegselt kandeavalduse esitamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number xxxxxx II jakku omanikukande „ L.T “

kustutamiseks ja uue kande „L.T“ tegemiseks, tingimusel et kostjad ei ole esitanud kinnistusametile kandeavaldusi, mis takistavad L.T omanikukande tegemist.

6.Hageja ja kostjad kinnitavad, et kompromisslepingu kohase täitmise järgselt ei ole neil üksteise vastu mistahes varalisi ja/või mittevaralisi nõudeid ega muid pretensioone tsiviilasja 2-23-9271 aluseks olevate nõuete ja asjaoludega ning L.T pärandvaraga seonduvalt.
7.Pooled kinnitavad, et nad ei ole mis tahes nõudeid üksteise vastu (sh ent mitte ainult käesoleva tsiviilasja nr 2-23-9271 aluseks olevaid nõudeid) ei osaliselt ega tervikuna loovutanud mistahes kolmandale isikule.
8.Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled ei esita menetluskuludega seonduvalt üksteise vastu mistahes nõudeid.
2.Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 210 eurot L.T pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx.
3.Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud, kohtu põhjendused
1.Pärnu Maakohtu menetluses on L.T hagi M.A, A M.T ja O.T vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks.
2.Pooled esitasid 13.05.2024 kohtule kompromissilepingu, milles kinnitavad et soovivad menetluse lõpetada kompromissiga ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.
3.TsMS 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Antud asjas pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seega puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
7.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
8.Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Poolte taotlusel välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel. Seega ei ole määrus kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium