Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

1(5)

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue X (hageja) nõuab Y 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

hageja ja Y olid abielus 31.07.1970 kuni 01.04.2022. Abielu lahutas kohus;

-

Y tegi 31.08.2011 testamendi, millega pärandas kogu oma vara abikaasast hagejale. 27.11.2018 on Y teinud uue testamendi, millega jättis kogu oma vara lapselapsele Cle (kostja);

-

hageja taotles novembris 2018 Yle kohtu kaudu eestkoste seadmist. Eestkoste menetluses tehtud ekspertiisis on psühhiaater leidnud, et Yl esineb luululine häire, ta pole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tal on tuvastatud ka raske puue ning vajab kõrvalaabi ja juhendamist. Eestkostet talle siiski ei määratud;

-

pärast eestkoste protsessi kasutas kostja juhust ja meelitas Y tegema 27.11.2018 testamenti kostja kasuks;

-

Y polnud 27.11.2018 testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline, kuna polnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline oma tahet suunama ja oma teo tagajärgedest aru saama, mistõttu oli kergesti manipuleeritav kostja omakasulise eesmärkidest lähtuvalt. Y elas sellel ajal kostja ja tema ema juures, kes ei võimaldanud talle arsti poolt määratud ravimeid ja mis tingis tema sellise seisundi. Ekspertiisiaktis toodule tuginevalt leiab hageja, et Y polnud testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline oma vaimutegevuse rikke tõttu.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1025 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabi kulud 605 eurot). Kostja vastuväited 2.Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited: -

kostja toob välja, et tema vanavanemad, so hageja ja Y abiellusid 31.07.1970 ning viimased 10-15 aastast olid hageja ja Y suhted pingelised. Eriti keeruliseks muutusid need siis, kui hageja üritas Y üle seada 2018 aastal eestkostet;

-

eestkosteasjas kuulas kohus Y isiklikult ära ning asus 19.11.2018 määruses seisukohale, et Y on otsustusvõimeline ning eestkostet ei vaja. Kohus tuvastas, et Y ei põe vaimuhaigust ega nõdrameelsust ning tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud rasket psüühikahäiret ning Y on võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kohtuga olid samal seisukohal Yle riigi õigusabi korras määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kohtumääruse kohaselt oli Y võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning ta ei vajanud eestkostet;

-

testamendi tegi Y kaheksandal päeval peale kohtumääruse tegemist. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks Y tervisliku seisundi halvenemisele

2(5)

kohtumääruse ja testamendi tegemise vahelisel perioodil. Lisaks kontrollis ka notar testaatori teo- ja otsustusvõimet. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 1131,75 eurot ja koosneb see lepingulise esindaja õigusabi kuludest. Maakohtu otsuse põhjendused 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja seisukoht, et Y oli 27.11.2018 testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu eelkõige eestkoste menetluses 01.10.2018 koostatud ekspertiisiaktile, milles ekspert on leidnud, et Y pole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kohtu hinnangul ei tõenda aga ekspertiisiakt seda, et Y oli 27.11.2018 testamendi tegemise hetkel otsustusvõimetu, sest ekspertiisiakt on tehtud ligi 2 kuud enne testamendi tegemist. Hinnates ka ekspertiisiakti koostoimes Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärusega, milles kohus on leidnud mh isikliku ärakuulamise järgselt, et Y on adekvaatne, õigesti orienteeritud, mõistab enda tervislikku seisundit ja saab aru enda tegude tagajärjest, ei saa ekspertiisiaktis toodud järeldusi Y vaimse tervise kohta pidada ka täielikult veenvaks. Kohus märgib, et eksperdiarvamus on üks tõenditest, milles toodud järeldusi on võimalik ümber lükata muude tõenditega. Kohtu hinnangul lükkab Harju Maakohtu 19.11.2018 määruses toodu ümber ekspertiisis toodud järeldused. Ka 27.11.2018 notariaalses testamendis on notar märkinud, et testaator on teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Sellest järeldub, et notar ei tuvastanud ka notariaaltoimingut tehes pärandaja Y käitumist, mis võinuks viidata pärandaja teadvushäirele. Sellist järeldust saab pidada usutavaks arvestades ka eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses toodut, mis on koostatud 8 päeva enne testamendi tegemist. Eeltoodust lähtuvalt pole kohtu hinnangul hageja kohtule esitanud tõendeid, millest järelduvalt saaks asuda seisukohale, et pärandaja oli 27.11.2018 notariaalse testamendi tegemise hetkel otsustusvõimetu, kuigi kohus on hagejale selgitanud, et eeltoodud asjaolude esile toomise ning nende tõendamiskoormus on hagejal. Kuivõrd on tõendamata, et pärandaja Y oli otsustusvõimetu 27.11.2018 testamendi tegemise ajal, jääb esitatud hagiavaldus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigelt hinnanud tõendeid, eelkõige psühhiaatriaekspertiisi akti. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud 3(5)

tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 7.Asja materjalidest nähtub - Hageja ja Y olid abielus; -

Y tegi 31.08.20211 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseks pärijaks hageja (dtl 22-23);

-

Hageja esitas 04.09.2018 Harju Maakohtule avalduse Yle eestkoste seadmiseks.

-

Eestkoste seadmise menetluses avaldasid mh Yle määratud esindaja riigi õigusabi korras ja kohalik omavalitsus, et Y ei vaja eestkoste seadmist. Menetluses läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi järgi vajab Y eestkostjat.

-

19.11.2018 määrusega jättis Harju Maakohus hageja avalduse Yle eeskoste seadmiseks rahuldamata.

-

Y tegi 27.11.2018 notariaalse testamendi, millega tühistaks kõik oma varasemad testamendid, sh 31.08.2011 notariaalse testamendi ja määras oma testamendijärgseks pärijaks kostja (dtl 42-43);

-

01.09.2022 lahutati hageja ja Y abielu;

-

pärandaja Y suri 04.01.2023.

8.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas pärandaja Y oli 27.11.2018 notariaalse testamendi tegemise ajal seisundis, mis välistas pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. 9.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus asjas esitatud tõendeid, eelkõige Y eestkostemenetluses läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusi, ebaõigesti ning see tõi kaasa vale järeldusega otsuse. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse etteheidetega ei nõustu ning toob esile järgmise.

13.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad lepingulise esindaja tasust summas 183 eurot. Õigusabi tunnihind koos käibemaksuga on 183 eurot, õigusabi on osutatud 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb hagejalt välja mõista, kuna need on mõistliku suurusega ning vastavad osutatud õigusabi mahule.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.