Xu hagi Ye vastu V 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 5. detsember 2023
Kostja Y (isikukood xxx), vandeadvokaat Leino Biin
lepinguline
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xu hagi Ye vastu V 27. novembri 2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud Xu kanda.
3.Mõista Xult välja Ye kasuks menetluskulude katteks hüvitis 1131,75 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad
X (hageja) nõuab V 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamist.
Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
hageja ja V olid abielus 31.07.1970 kuni 01.04.2022. Abielu lahutas kohus;
-
V tegi 31.08.2011 testamendi, millega pärandas kogu oma vara abikaasast hagejale. 27.11.2018 on V teinud uue testamendi, millega jättis kogu oma vara lapselapse Yele (kostja);
-
hageja taotles novembris 2018 V kohtu kaudu eestkoste seadmist. Eestkoste menetluses tehtud ekspertiisis on psühhiaater leidnud, et V esineb luululine häire, ta pole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tal on tuvastatud ka raske puue ning vajab kõrvalaabi ja juhendamist. Eestkostet talle siiski ei määratud;
-
pärast eestkoste protsessi kasutas kostja juhust ja meelitas V tegema 27.11.2018 testamenti kostja kasuks;
-
V polnud 27.11.2018 testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline, kuna polnud oma tervisliku seisundi tõttu oma tahet suumaja ja oma teo tagajärgedest aru saama, mistõttu oli kergesti manipuleeritav kostja omakasulise eesmärkidest lähtuvalt. V elas sellel ajal kostja ja tema ema juures, kes ei võimaldanud talle arsti poolt määratud ravimeid ja mis tingis tema sellise seisundi. Ekspertiisiaktis toodule tuginevalt leiab hageja, et V polnud testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline oma vaimutegevuse rikke tõttu.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1025 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabi kulud 605 eurot). Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited: -
kostja toob välja, et tema vanavanemad, so hageja ja V abiellusid 31.07.1970 ning viimased 10-15 aastast olid hageja ja V suhted pingelised. Eriti keeruliseks muutusid need siis, kui hageja üritas V üle seada 2018 aastal eestkostet;
-
eestkosteasjas kuulas kohus V isiklikult ära ning asus 19.11.2018 määruses seisukohale, et V on otsustusvõimeline ning eestkostet ei vaja. Kohus tuvastas, et V ei põe vaimuhaigust ega nõdrameelsust ning tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud rasket psüühikahäiret ning V on võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kohtuga olid samal seisukohal V riigi õigusabi korras määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Kohtumääruse kohaselt oli V võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning ta ei vajanud eestkostet;
-
testamendi tegi V kaheksandal päeval peale kohtumääruse tegemist. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks V tervisliku seisundi halvenemisele kohtumääruse ja testamendi tegemise vahelisel perioodil. Lisaks kontrollis ka notar testaatori teo- ja otsustusvõimet.
Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 1131,75 eurot ja koosneb see lepingulise esindaja õigusabi kuludest.
Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud poolte esitatud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud nõude V 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks põhjendades seda sellega, et V oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu. Testament on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 järgi tühine, kui isik tegi selle vaimutegevuse
ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus).
4.Hageja ja kostja ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): -
pärandaja V tegi 31.08.20211 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseks pärijaks hageja (dtl 22-23);
-
pärandaja V tegi 27.11.2018 notariaalse testamendi, millega tühistaks kõik oma varasemad testamendid, sh 31.08.2011 notariaalse testamendi ja määras oma testamendijärgseks pärijaks kostja (dtl 42-43);
-
pärandaja V suri 04.01.2023.
5.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtu hinnangul on hagejal õiguslik huvi 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, sest hagi rahuldamise korral on Vu pärijaks 31.08.20211 notariaalse testamendi kohaselt hageja.
6.Asjas on vaidlus selle üle, kas pärandaja V oli 27.11.2018 notariaalse testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on testament tühine, kui esinevad asjaolud, millest nähtub pärandaja vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu, mis tõi kaasa pärandaja seisundi, mis välistas pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. TsÜS § 13 lg-s 1 nimetatud vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu põhjustatud seisund väljendub teadvushäires, millega üldjuhul kaasnevad muutused inimese välises olekus ja käitumises. Üldjuhul on inimese teadvushäire teistele inimestele tajutav. Õiguskirjanduses on toodud, et vaimutegevuse häire võib olla näiteks teadvuse kaotus, haigushoog, alkoholi- või narkojoove, uinutite või ravimite mõju vms, mille tulemusena on mõjutatud isiku võime tahte kujunemiseks. Otsustusvõimetust iseloomustab just ebaadekvaatne vaimne seisund tehingu tegemisel.1 Hageja seisukoht, et V oli 27.11.2018 testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu tugineb eelkõige eestkoste menetluses 01.10.2018 koostatud ekspertiisiaktile, milles ekspert on leidnud, et V pole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima (dtl 137-140). Kohtu hinnangul ei tõenda aga ekspertiisiakt seda, et V oli 27.11.2018 testamendi tegemise hetkel otsustusvõimetu, sest ekspertiisiakt on tehtud ligi 2 kuud enne testamendi tegemist. Hinnates ka ekspertiisiakti koostoimes Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärusega, milles kohus on leidnud mh isikliku ärakuulamise järgselt, et V on adekvaatne, õigesti orienteeritud, mõistab enda tervislikku seisundit ja saab aru enda tegude tagajärjest (dtl 44-52), ei saa ekspertiisiaktis toodud järeldusi Vu vaimse tervise kohta pidada ka täielikult veenvaks. Kohus märgib, et eksperdiarvamus on üks tõenditest, milles toodud järeldusi on võimalik ümber lükata muude tõenditega. Kohtu hinnangul lükkab Harju Maakohtu 19.11.2018 määruses toodu ümber ekspertiisis toodud järeldused. Ka 27.11.2018 notariaalses testamendis on notar märkinud, et testaator on teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (dtl 43). Sellest järeldub, et notar ei tuvastanud ka notariaaltoimingut tehes pärandaja Vu käitumist, mis võinuks viidata pärandaja teadvushäirele.
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2023. § 13 kommentaarid, lk 122-124.
Sellist järeldust saab pidada usutavaks arvestades ka eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses toodut, mis on koostatud 8 päeva enne testamendi tegemist. Eeltoodust lähtuvalt pole kohtu hinnangul hageja kohtule esitanud tõendeid, millest järelduvalt saaks asuda seisukohale, et pärandaja oli 27.11.2018 notariaalse testamendi tegemise hetkel otsustusvõimetu, kuigi kohus on hagejale selgitanud, et eeltoodud asjaolude esile toomise ning nende tõendamiskoormus on hagejal (dtl 54-55, 93). Kuivõrd on tõendamata, et pärandaja V oli otsustusvõimetu 27.11.2018 testamendi tegemise ajal, jääb esitatud hagiavaldus rahuldamata.
7.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Hageja 21.12.2023 ja 02.01.2024 menetlusdokumente lisadega käsitleb kohus hageja vastusena kostja kompromissile. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad viidatud sätte alusel tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud 05.12.2023 ja 18.01.2024 menetluskulude nimekirjad (dtl 86-87, 131-132). Selle kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 1131,75 eurot (lepingulise esindaja kulu). Esindaja tunnitasu on 150 eurot (lisandub käibemaks). Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on need kooskõlas toimiku materjalidega. Seega on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1131,75 eurot, mis tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja mõista.