Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-23-10738 kohus hagejale ka selgitanud, kuid vastavaid nõudeid hageja esitanud pole. Hageja eesmärgi saavutamine pole võimalik esitatud nõuete kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal kohtu poole pöördumisel kaks eesmärki: ta soovib pärandaja pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist ja hageja omandiõiguse tunnustamist XXX ja osaühingu W ning D OÜ osa suhtes. Hageja on põhjendanud, et on pärijaks tulenevalt sellest, et kinnisasi ja osaühingute osad olid pärandaja ja hageja ühisomandis. Maakohus põhjendas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja eesmärk on suunatud abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamisele ning hageja soovitud eesmärki oleks võimalik saavutada ühisvara ja pärandvara jagamise hagi esitamisega, mida hageja pole vaatamata kohtu selgitustele esitanud. PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. PärS § 175 lg 4 sätestab, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks

2-23-10738 tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. Hageja on esitanud nõude tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Ringkonnakohtu hinnangul on hagist võimalik järeldada, et hageja hinnangul on pärimistunnistus ebaõige osas, milles kinnisasja ja kahe äriühingu osade osas ei ole pärijana märgitud hagejat ning notar on keeldunud pärimistunnistust kehtetuks tunnistamast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et pärimistunnistuse vaidlustamisega ei saa hageja enda õigusi realiseerida. Riigikohus on selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigusloovat tähendust (vt ka RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277 p 17). Pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta seega iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust. Seega ei ole vajalik pärimistunnistuse eraldi vaidlustamine. Hageja ei ole ka F pärija PärS § 16 lg 1 kohaselt ega märgitud õigesti pärijana F pärimistunnistusel, kuna ta pole PärS § 3 lg 1 kohaselt pärandi avamise ajal (F surmaajal) üleelanud abikaasa. Hageja ja pärandaja F abielu on lahutatud 2001. aastal. Hageja palus alternatiivselt: 1) tuvastada kinnisasja kuulumine ühisvara hulka; 2) tuvastada osaühingu W osa kuulumine hagejale 1⁄2 ulatuses või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara hulka; 3) tuvastada D OÜ osa kuulumine hagejale või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara hulka.

2-23-10738 täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Maakohus jättis hagi käiguta, kuid on põhjendamatult selgitanud hagejale üksnes seda, et hagejal tuleks esitada ühisvara või pärandvara jagamise hagi. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja alternatiivset tuvastusnõuet on võimalik menetleda, kui hageja toob esile õigusliku huvi ega soovi hagis kohe nõuet esitada lõpetada ühisomand hageja ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Lähtudes eeltoodud punktist 9.1 on maakohtul võimalik seda teha ja anda hagejale võimalus hagi täpsustamiseks ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.