lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-11604/17

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11604/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HÜS § 2 lg 2Hooneühistu osakapitalTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 132 lg 1, 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 3, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mittetulundusühing Saare motoklubi80374370(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11604

Tsiviilasi

Mittetulundusühing Saare motoklubi hagi O. P. vastu garaažiboksi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Mittetulundusühing Saare motoklubi (registrikood 80374370, asukoht Endla tn 24-1, 10142 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);

Aslan

Liivak

(e-post

Kostja: O. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx). Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Mittetulundusühingu Saare motoklubi hagi O. P.i vastu garaažiboksi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista O. P.i valdusest välja garaažiboks nr xxxx Hooneühistus Xxxx (registrikood xxxx) aadressil Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx, Mittetulundusühingu Saare motoklubi valdusesse.
3.Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohtuotsuse täitmise viisina vabatahtliku vabastamise raames kohustada kostjat O. P.i vabastama asjadest garaažiboks nr xxxx Hooneühistus Xxxx, aadressil Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx, ja andma Mittetulundusühingu Saare motoklubi esindajale üle garaažiboksi nr xxxx ukse võtmed.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
AÕS § 83Valdaja vastuväited
HÜS § 8 lg 1Liikmesuse võõrandamine
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Välja mõista O. P.ilt Mittetulundusühingu Saare motoklubi kasuks menetluskuluna 900 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja palub nõuda kostja O. P.i ebaseaduslikust valdusest välja garaažiboks nr xxxx Hooneühistus Xxxx, aadressil Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx, hageja valdusesse. Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse täitmise viisiks vabatahtliku vabastamise raames kohustada kostjat vabastama asjadest garaažiboks nr xxxx Hooneühistus Xxxx, aadressil Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx, ja andma hageja esindajale üle garaažiboksi nr xxxx ukse võti/võtmed.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 27.11.2020 liikmelisuse Xxxx Hooneühistus ja ainukasutusõiguse garaažiboksile nr xxxx. Garaažiboksi nr xxxx kasutas omavoliliselt sinnamaani kostja. 22.12.2020 edastati kostjale e-posti teel nõue garaaži vabastamiseks ning hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks hiljemalt 31.12.2020. Hageja lukustas 23.01.2021 enda tabalukuga ja kleebisega sissepääsu garaažiboksi. 02.02.2021 avastas hageja, et tabalukk on lõhutud. Kostja antud nõudele ei vastanud ning jätkas garaažiboksi omavolilist kasutamist. 15.02.2021 edastas hageja uuesti nõudekirja garaažiboksi nr xxxx vabastamiseks. Kostja esindaja R. M. kinnitas 15.02.2021 teate kättesaamist ning, et valdus on jätkuvalt kostja käes. Kostja jätkab siiani hagejale kuuluva garaažiboksi kasutamist ilma selle eest tasu maksmata ning leiab, et tal on õiguslik alus garaažiboksi kasutamist jätkata. Kostja valdus on ebaseaduslik, kuna kostja teab, et talle ei kuulu hooneühistu liikmelisus. Kostja seisukoht

Kostja kohtu määratud tähtajaks allkirjastatud vastust hagile esitanud ei ole.

Kostja on esitanud e-kirjad, milles leiab, et on Xxxx garaažiboksi nr xxxx ainuomanik alates 1995. aastast.

Kohtuotsuse põhjendused

5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja omandas 27.11.2020 liikmelisuse Hooneühistus Xxxx ja ainukasutusõiguse garaažiboksile nr xxxx. Aadressil Xxxx, Tallinn asuvad garaažiboksid kuuluvad Hooneühistule Xxxx. Asjas puudub vaidlus, et eelnimetatud garaažiboksi nr xxxx valdab kostja.

2/5

7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude Xxxx, Tallinn asuva garaažiboksi nr xxxx valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
8.Hooneühistuseaduse (HÜS) § 2 lg 2 kohaselt on hooneühistu liikmel õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-14-53158 02.11.2017 otsuse p-s 8 leidnud, et hagejal oli hooneühistu liikmena HÜS § 2 lg 2 alusel õigus esitada kostja vastu vindikatsioonihagi. HÜS § 2 lg-d 1 ja 2 ning § 3 annavad hooneühistu liikmele sisuliselt omaniku staatuse ja see võimaldab väljanõudeõigust teostada. Kohus märgib, et antud juhul on hageja omandiõiguse tõendamiseks esitanud Hooneühistu Xxxx juhatuse liikme poolt 01.06.2021 väljastatud tõendi (dtl 6-7), mille kohaselt on hageja Hooneühistu Xxxx liige alates 27.11.2020 ja hagejale kuulub ühistus liikmelisus garaažiboksile nr xxxx, mille suurus on 14,8m2. Samuti on hageja esitanud Tallinna notar E. R. teate (dtl 27-29), millest nähtuvalt võõrandas Hooneühistu Xxxx 27.11.2020 hagejale Hooneühistu Xxxx liikmelisuse number xxxx. Kohus leiab, et antud juhul on hageja tõendanud, et hageja on Hooneühiste Xxxx liikmelisuse omanik ning hageja omab ainukasutusõigust garaažiboksile nr xxxx.
9.Seoses kostja väidetega, et kostja on Xxxx, Tallinn asuva garaažiboksi nr xxxx ainuomanik, märgib kohus, et kostja ei ole enda väidete kinnitamiseks esitanud tõendeid. Kohus on 20.12.2023 määruses (dtl 49-53) kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on garaažiboksi nr xxxx või Hooneühistu Xxxx liikmelisuse nr xxxx omanik. Kohus on 20.12.2023 määruses välja toonud, et kostjal tuleb kohtule esitada selgitused ja tõendid asjaolu kohta, et kostja on garaažiboksi ja/või hooneühistu liikmelisuse omandanud ning on ka käesolevalt garaažiboksi või hooneühistu liikmelisuse omanik. Samuti selgitas kohus, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.
10.Kostja on esitanud 23.11.2021 e-kirja ja 02.02.2024 e-kirja manuses kirja, lepingu ja kviitungid, kuid ei ole ära näidanud, kuidas vastavad dokumendid tõendavad kostja omandiõigust liikmelisusele või garaažiboksile käesoleval ajal. Vastupidiselt nähtub kostja 23.11.2021 e-kirjast ning kostja esitatud Hooneühistu Xxxx juhatuse liikme kirjast (dtl 38), et kostjale pakutakse võimalusi liikmelisuse saamiseks ja selle notariaalseks vormistamiseks, mis viitab asjaolule, et kostjal 02.09.2020 hooneühistu juhatuse koosoleku järgselt hooneühistu liikmelisust ei olnud. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja omandiõigust käesoleval ajal ka Garaažiühistu Xxxx kviitungid aastatest 1996, 1998, 1999, 2004 ja 2007 (dtl 44-45) ega kostja esitatud 19.01.1995 leping (dtl 3940). HÜS § 8 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema notariaalselt tõestatud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et kostja on saanud hooneühistu liikmeks, sh ei ole kostja esitanud notariaalselt tõestatud lepingut liikmelisuse omandamise kohta. Kohus on kostjale küll 20.12.2023 määruses (dtl 49-53) ja 02.02.2024 e-kirjas (dtl 73) selgitanud, et omandiõiguse realiseerimiseks tuleb kostjal esitada tuvastushagi omandiõiguse tuvastamiseks, kuid Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kohtu menetluses oleks ühtegi tsiviilasja, mis puudutaks kostja nõuet hageja ja Hooneühistu Xxxx vastu seoses omandiõiguse tuvastamisega. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostja on käesoleval ajal Hooneühistu Xxxx liige ja/või garaažiboksi nr xxxx omanik. Eeltoodust 3/5

tulenevalt on leidnud tuvastamist, et hageja on Hooneühistu Xxxx liikmelisuse nr xxxx omanik ja Xxxx garaažiboksi nr xxxx ainukasutaja.

11.Antud asjas puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust garaažiboksi. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus ainukasutuses oleva garaažiboksi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-03 p-s 13 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust asja vallata. Kohus on 20.12.2023 määruses (dtl 49-53) kostjale selgitanud, et kui kostja ei selgita ega tõenda, et ta on garaažiboksi nr xxxx või hooneühistu liikmelisuse omanik, tuleb kostjal esitada tõendid, et kostjal on õiguslik alus garaažiboksi nr xxxx valdamiseks. Hoolimata kohtu selgitustest ei ole kostja esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal on garaažiboksi nr xxxx valdamiseks sõlmitud kehtiv üürileping või et kostjal esineb muu alus garaažiboksi valdamiseks. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tal esineb õiguslik alus Xxxx, Tallinn garaažiboksi nr xxxx valdamiseks.
12.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Xxxx garaažiboks nr xxxx tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse.
13.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtuvalt hageja taotlusest määrab kohus kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohtuotsuse täitmise viisina vabatahtliku vabastamise raames kohustab kostjat vabastama asjadest garaažiboks nr xxxx Hooneühistus Xxxx, aadressil Xxxx, Tallinn, katastritunnus xxxx, ja andma hageja esindajale üle garaažiboksi nr xxxx ukse võtmed.
14.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 ja 11 ning analoogselt TsMS § 132 lg 4 p-ga 3 500 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude taotluse ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 23.07.2021 ja 19.10.2021 õigusabikulude väljamõistmise taotluse summas 600 eurot, mis on tekkinud seoses hagi esitamisega. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei ole esitanud.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul tuleb menetluskulud kindlaks määrata tsiviilasja materjalide alusel ka olukorras, kus hageja ei ole esitanud detailset menetluskulude nimekirja maakohtumenetluses tehtud toimingute kohta.
19.Kohus on seisukohal, et hageja fikseeritud õigusabi tasu saab maakohtumenetluses pidada põhjendatuks, võttes arvesse asjas esitatud hagiavalduse mahtu, sisu ning käesoleva tsiviilasja keerukust. Kuna hageja õigusabikulude taotlusest ei nähtu esindaja tunnihinda, lähtub kohus 4/5

õigusteenuse mõistlikust kohtupraktikas aktsepteeritud turuhinnast 120 eurot (ilma käibemaksuta). Lähtudes tunnihinnast 120 eurot, võrdub hageja fikseeritud tasu 600 eurot 5 töötunniga, mis kohtu hinnangul vastab hagiavalduse koostamiseks tegelikkuses kulunud ajale. Seega peab kohus põhjendatuks hageja esindaja õigusabikulusid summas 600 eurot.

20.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud 23.07.2021 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 900 eurot (600+300).
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium