Võlgnik / usaldusisik: S E (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Võlausaldaja: xxx AS (e-post: xxx ) Võlausaldaja: OÜ xxx (e-post: xxx ) Võlausaldaja: xxx OÜ (e-post: xxx) Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu , e-post: [email protected] ) Võlausaldaja: xxx AS (e-post: xxx ) Võlausaldaja: Tallinna linn (e-post: [email protected] ) Võlausaldaja xxx OÜ (e-post: xxx ) Võlausaldaja: xxx AS (e-post: xxx )
RESOLUTSIOON
1.Keelduda S Ei vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Avaldada teade S Ei kohustustest vabastamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.
3.Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Viru Maakohtu 12.11.2014. a määrusega kuulutati välja S Ei pankrot. 30.09.2015. a määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS § 171 ja kohustas S Eit täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas S Eit kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
2.07.01.2021. a esitas S E kohtule taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Viimane usaldusisiku aruanne esitati kohtule 03.07.2020. a.
3.Kohus nõudis võlausaldajatelt seisukohtade esitamist võlgniku kohustustest vabastamise taotluse kohta.
4.Võlausaldajad xxx AS ja Politsei- ja Piirivalveamet olid nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, xxx AS, Tallinna linn, xxx ja xxx AS ei olnud nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ning xxx OÜ ja xxx OÜ omapoolseid seisukohti ei esitanud.
5.Maakohtu 27.01.2022. a määrusega keelduti S Ei pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus leidis, et teabe esitamata jätmine ja võlausaldajate nõuete väikeses mahus (ca 7%) rahuldamine kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi jooksul on võlgniku kohustuste süüline täitmata jätmine.
6.Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022. a määrusega maakohtu 27.01.2022. a määrus tühistati ja asi saadeti maakohtule tagasi S Ei kohustustest vabastamise otsustamiseks.
7.30.01.2024. a nõudis kohus võlgnikult täiendava informatsiooni esitamist. Võlgnik kohtu kirjale ei reageerinud. Kohus kutsus võlgnikku ärakuulamisele 19.03.2024. a. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et S E tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
9.Alates 01.07.2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
10.Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
11.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
12.PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
13.Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.
14.Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
15.PankrS § 173 lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
16.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
17.Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda.
18.Kohus leiab, et S E on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud kohtule informatsiooni esitamise ja võlausaldajatele piisavate väljamaksete tegemise kohustust.
19.Asja materjalidest nähtub, et kohustuste vabastamise menetluse algatamisel oli S E kohustuste kogusuurus võlausaldajate ees kokku 37 262,68 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil (5 aastat e 60 kuud) tasus S E võlausaldajatele kokku 2 683,83 eurot ehk ca 7% kogu nõuetest (keskmiselt 536,76 eurot aastas ja 44,73 eurot kuus). S E ei esitanud kohtule täiendavat informatsiooni, mida kohus nõudis oma 30.01.2024. a kirjas. Teabe esitamata jätmine ja võlausaldajate nõuete väikeses mahus rahuldamine kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi jooksul on kohtu arvates võlgniku kohustuste süüline täitmata jätmine.
20.Kohus nõudis välja võlgniku kontoväljavõtted. SEB Pank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik ei ole esitanud õiget informatsiooni oma töötasu suuruse kohta xxx AS-is. 03.07.2020. a esitatud usaldusisiku aruandes on võlgnik märkinud, et perioodil jaanuar-juuli 2020. a on tema töötasu 1 400 eurot ja perioodil juuli-detsember 2019. a oli töötasu 1 300 eurot. SEB Pank AS
pangakonto väljavõttest nähtub, et 10.05.2019. a maksti võlgnikule töötasu 3 724 eurot (neto), 10.06.2019. a maksti töötasu 3 724 eurot (neto), 09.08.2019. a maksti töötasu 3 724 eurot (neto), 20.12.2019. a maksti tulemustasu 8 777,66 eurot (neto), 10.02.2000. a maksti töötasu 3 724 eurot (neto), 10.03.2020. a maksti töötasu 3 724 eurot (neto) ning 30.06.2020. a maksis xxx AS lepingu lõpetamise tasu 10 799,60 eurot (neto) + 744,80 eurot (neto). 2019. a aprillikuu võlgniku töötasu oli 3 724 eurot (neto), maikuu töötasu 3 724 eurot (neto), juulikuu töötasu 3 724 eurot (neto). Nimetatud summaid võlgnik oma aruannetes nimetanud ei ole, vaid on teinud väljamakseid lähtuvalt töötasust 1 300 – 1 400 eurot. Võlgniku sissetulek on võimaldanud tasuda SEB Liising AS-ile aastatel 2019-2020 liisingumakseid 207,92 eurot ja 502,67 eurot. Võlgnik keeldus kohtule esitamast andmeid 29.05.2020. a soetatud xxx kohta.
21.Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 ja 5 alusel S Ei kohustustest vabastamisest.
22.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.