Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

eurot ning viivis kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.

õiguslikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Osanike lepingust tulenes, et kui kumbki kostjatest rikub oma töösuhtest tulenevaid kohustusi oluliselt, on kostja 2 kohustatud müüma oma osaluse hagejale. Lisaks olid kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt kohustatud tasuma hagejale 500 000 eurot leppetrahvi. 1.5.01.09.2022 sõlmisid Reed Straw ning kostja 2 töölepingu, mille p 4.1 kohaselt asus kostja 2 Reed Straw juures tööle tehnoloogiajuhi ametikohal, kelle peamiseks tööülesandeks oligi tootmise ja kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus. Muuhulgas oli kostja 2 tööülesandeks arenduslepingu täitmise tagamine ja kontrollimine Reed Straw huvides ja Nordwini poolt arenduslepingu alusel tehtud kulude õigsuse kontrollimine. 1.6.Seega oli Reed Straw, kostja 1 ja kostja 2 vahel mitmetasandiline õigussuhe. Kostja 2 vastutas tootmisliini arendamise eest nii Reed Straw sisesuhtest tulenevalt osanike lepingu alusel kui ka töölepingu alusel. Tootmisliini arendamiseks vajalikke faktilisi töid teostas aga Nordwin Reed Staw’ga sõlmitud arenduslepingu alusel. Seejuures pidi kostja 2 nii osanike lepingu kui töölepingu järgi tegutsema Reed Straw parimates huvides ega tohtinud ühelgi juhul kahjustada Reed Straw ega teiste Reed Straw osanike (sh hageja) huve. 1.7.09.12.2022 ütles Reed Straw kostjaga 2 sõlmitud töölepingu üles kostja 2 poolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja 2 pole Nordwini tehtud kulutuste kohta esitanud tõest informatsiooni ja on teinud Reed Straw tootmisliini arenduseks ebavajalikke kulutusi. Kostja 2 tekitas seeläbi Reed Straw’le otsest varalist kahju vähemalt summas 50 000 eurot. Kostja 2 poolne töölepingu rikkumine seisnes järgmises: 1) kostja 2 kinnitas Reed Straw’le Nordwini töötajate töötasu kulusid, mis ei vasta nende tegelikule töötasule. Näiteks kinnitas kostja 2 Reed Starw’le ühe töötaja töötasuna 2022. a septembri ja oktoobri eest ühes kuus 2200 eurot (neto), kuid tegelikkuses tasus Nordwin samale töötajale nimetatud perioodil töötasu ühes kuus summas 1800 eurot; 2) kostja 2 varjas kuludokumente ja on Reed Straw’le esitanud erinevate materjalide ja töövahendite kulu kohta teavet, mis ei vasta kulutatu tegelikule suurusele; 3) kostja 2 soetas Reed Straw kulul ebavajalikke esemeid, mida soovis kasutada oma muu äritegevusega seoses. 1.8.Hagejal on kostjate vastu osanike lepingust tulenevad nõuded. Esiteks nõuab hageja kostjalt 1 osanike lepingust tuleneva osa müümise kohustuse täitmist. Osanike lepingu p 11.4 kohaselt kohustus kostja 2 müüma oma osa hagejale, kui kostja 1 või kostja 2 rikub oluliselt oma töösuhtest tulenevaid kohustusi. Teiseks nõuab hageja kostjatelt leppetrahvi tasumist summas 50 000 eurot. Hageja ei nõua seejuures kogu osanike lepingust tuleneva leppetrahvi tasumist summas 500 000 eurot, vaid ainult 10% leppetrahvist. Hageja leppetrahvi nõue muutub sissenõutavaks 07.02.2023. 1.9.Reed Straw sisesuhtest tulenevalt vastutas tootmisliini arendamise eest seega kostja 2. Tootmisliini arendamiseks vajalikke faktilisi töid teostas aga Nordwin Reed Staw’ga sõlmitud arenduslepingu alusel. Teisisõnu: Nordwin tegi töövõtjana töövõtulepingu alusel töid ning kostja 2 vastutas Reed Straw (s.o tellija) esindajana tööde ülevaatamise ning vastuvõtmise eest. 1.10.Reed Straw’le on saanud teatavaks, et kostja 2 kinnitas teadvalt Nordwini poolt esitatud ebaõigeid andmeid õigetena, mille tulemusel tasus Reed Straw Nordwinile alusetult ligi 50 000 eurot. 1.11.Osanike lepingu p-st 11.1 tuleneb, et kui kostja 1 või kostja 2 või rikub oluliselt oma teenistussuhtest (s.o töösuhtest) tulenevaid kohustusi enne, kui punktis 11.1 sätestatud tingimused on täidetud, müüb kostja 1 viivitamata talle kuuluva osa hagejale tagasiostuhinnaga, mis võrdub kostja 1 osa nimiväärtusega. Kostja 2 on rikkunud töösuhtest tulenevaid kohustus. Kostjad vastutavad osanike lepingu p-i 17.5 kohaselt osanike lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 osa müügilepingu viivitamatut sõlmimist ning kostjale 1 kuuluva osa müümist hagejale. 1.12.Osanike lepingu p 11.1 järgi on kostjad solidaarselt kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 500 000 eurot, kui kumbki kostjatest rikub oluliselt töösuhtest

tulenevaid kohustusi. Kostjad vastutavad osanike lepingu p-i 17.5 kohaselt osanike lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja 2 on rikkunud Reed Straw’ga sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi oluliselt . Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt käesolevas hagis leppetrahvi 500 000 euro ulatuses. Siiski ei nõua hageja leppetrahvi täies ulatuses vaid ainult 50 000 eurot, s.o vaid 10 % kogu nõudest. Osanike lepingu p 17.1 järgi on leppetrahvi tasumise nõude saanud lepingu pool kohustatud leppetrahvi tasuma 20 tööpäeva jooksul nõude saamisest. Hageja esitas leppetrahvi tasumise nõude 09.01.2022. Leppetrahvi tasumise tähtpäev on seega 06.02.2023. 1.13.Hageja heidab kostjale 2 ette, et kostja 2 tegevuse(tuse) tulemusel sai võimalikuks olukord, kus Nordwin esitas Reed Straw’le ebaõigeid kuluaruandeid, mis tõi omakorda kaasa põhjendamatute maksete tegemise Nordwinile. Kohus peab hindama, kas selline tegu on lojaalsuskohustuse rikkumine või Reed Straw majanduslike huvide kahjustamine. Ehk teisisõnu – kostja 2 saab olla oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud isegi siis, kui vahetult arenduslepingu täitmise lõpptulemusena hagejale või Reed Straw-le kahju ei tekkinud. 1.14.Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt riigilõiv summas 1680 eurot ja esindajakulu summas 22 638 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate vastuväited ja põhjendused 2.Kostjad vaidleb esitatud hagile vastu. 2.1.Kostja 2 ei ole rikkunud kohustust jääda Reed Straw OÜ teenistusse ega kohustust täita nõuetekohaselt Reed Straw OÜ-ga sõlmitud töölepingut. Reed Straw OÜ on ise 09.12.2022 töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kusjuures õiguslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, st ülesütlemine on tühine. 2.2.Nii töövaidluses kui ka käesolevas tsiviilasjas on Reed Straw OÜ jaoks tehnoloogiajuhina töötanud Kostjale 2 etteheidetavaks tegevuseks üleüldine TLS § 15 lg 2 p 5 järgse lojaalsuskohustuse rikkumine ja töölepingu p-s 4.10 kohaselt tegevus või tegevusetus, mis võib ohustada Reed Straw OÜ majanduslikke huve või tekitada varalist kahju. Ometi piirduvad nii Reed Straw OÜ väited töövaidluses, kui ka Penguin Investments 2 OÜ hagi väited käesolevas tsiviilasjas vaid etteheidetega Nordwin Systems OÜ tegevusele, mida reguleeris Nordwin Systems OÜ ja Reed Straw OÜ vahel sõlmitud arendusleping. 2.3.Üksnes asjaolu, et Reed Straw OÜ sidus arenduslepinguga jätkamise eeldusena Nordwin Systems OÜ endise juhatuse liikme Kostja 2 lisaks paralleelselt veel töölepingusse ja osanike lepingusse, ei tähenda, et koostöö nurjumisel on Reed Straw OÜ-l võimalik nüüd joonistada meelevaldselt ja lepingupooli eristamata töötaja rikkumisi segiläbi erinevates vaidlustes erinevatele lepingutele tuginevalt, kuidas Reed Straw OÜ-le parasjagu kasulik on. 2.4.Nordwin Systems OÜ kulude hindamine ja kontrollimine ei olnud tehnoloogiajuhi töölepingust tulenev ülesanne. Arenduslepingu alusel tekkivate kulude kontrollimine sai olla üksnes Reed Straw OÜ juhatuse ülesanne. Tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2 ei ole töösuhtes TLS § 15 lg 2 p 5 järgset lojaalsuskohustust rikkunud, tööandja majanduslikke huve kahjustanud ega varalist kahju tekitanud, mistõttu Reed Straw OÜ osanike lepingu p-s 11.4 kirjeldatud alus haginõuete esitamiseks ei ole täidetud. 2.5.Lisaks asjaolule, et kõik hagiavalduse etteheited töölepingu väidetava rikkumise kohta on ja saavadki olla tegelikult etteheited vaid Nordwin Systems OÜ-le arenduslepingu alusel, ei vasta need etteheited ka faktiliselt tõele. Lisaks on nii Reed Straw OÜ kui ka Penguin Investments 2 OÜ väited mingisuguse kahju tekitamisest Nordwin Systems OÜ poolt kontekstist väljarebitud, hinnangulised ja oletuslikud. 2.6.Kuivõrd arenduslepingu ja kooskõlastatud eelarve kohaselt oli arendustegevuseks vajalikud tooted ning teenused kooskõlastatud eelarve piires töövõtja Nordwin Systems OÜ

valida, siis jääb kostjatele täielikult arusaamatuks, kuidas saab Reed Straw OÜ nüüd tagantjärgi asuda vaidlema või veelgi enam tõendama, et mõni arendustegevuse, sh vajaliku töökeskkonna ja kontori loomiseks tehtud kulutus või konkreetne kontoritoode oli ebavajalik. 2.7.Isegi kui töövaidluse tulemusel peaks selguma, et tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2 töölepingu järgsed kohustused ulatuvad mingil põhjusel Reed Straw OÜ ja Nordwin Systems OÜ vahel sõlmitud arenduslepingus toodud töövõtja kohustusteni, on sellegipoolest leppetrahvi nõue tühine, kuivõrd kohustus, mille täitmist leppetrahv tagab, on seadusega otseses vastuolus ja seega tühine. 2.8.Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette Nordwin Systems OÜ töötajate palgakulu presenteerimist, palgakulu õigsuse kontrollimist ega kinnitamist. Tööandja ehk Reed Straw OÜ kinnitas ka töövaidluskomisjoni istungil, et Nordwin Systems OÜ arveid vaatasid üle ning kinnitasid vaid Reed Straw OÜ juhatuse liikmed. Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette Nordwin Systems OÜ materjalikulu dokumentide hankimist Nordwin Systems OÜ raamatupidamisest ega tööandjale esitlemist. Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette Reed Straw OÜ-le esemete soetamist. Tööandja ehk Reed Straw OÜ kinnitas ka töövaidluskomisjoni istungil, et Kostja 2 ei tasunud ise tööandja eest ühtegi arvet ega sõlminud ühtegi lepingut. Reed Straw OÜ ja Kostja 2 vahel sõlmitud tööleping ei näinud tehnoloogiajuhi kohustusena ette arenduslepingut täitnud Nordwin Systems OÜ arvete presenteerimist ja Nordwin Systems OÜ raamatupidamislike andmete avaldamist. Tehnoloogiajuht ei teinud tegusid, mis takistanuks teistel töötajatel kohustusi täita ega kahjustanud enda ega teiste isikute elu, tervist ega vara. Järelikult on viide TLS § 15 lg 2 p-le 5 siinkohal asjakohatu. 2.9.Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et Kostja 2 on töölepingut oluliselt rikkunud ning leiab, et töölepinguseadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv leppetrahvi kokkulepe tööandja ja töötaja vahel mõne muu lepingu hõlmas on kehtiv, paluvad kostjad Penguin Investments 2 OÜ leppetrahvi nõuet vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel nullini. 2.10.Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 6075 eurot. Samuti paluvad kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused 3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu kummagi nõude osas. 4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: 5.1.05.07.2022 asutati äriühing Reed Straw OÜ (edaspidi ka „Reed Straw“, dtl 24), millel on neli osanikku: Penguin Investments OÜ (hageja), millele kuulub 49% suurune osalus ning FXS Capital OÜ (kostja 1) 10 % suuruse osalusega. Kostja 1 ainuosanik ja ainus juhatuse liige on Kostja 2 (kostja 2, dtl 27). 5.2.19.07.2022 sõlmisid Reed Straw ja Nordwin Systems OÜ (edaspidi ka „Nordwin“, kehtiv ärinimi alates 08.02.2023 Karanaka Bhandarkhal OÜ) arenduslepingu (edaspidi ka

„arendusleping“, dtl 35-57). Nordwini ainus juhatuse liige oli kostja 2 kuni 08.02.2023 ning enamusosanik (kuni 68,50% osakapitalist) oli kuni 18.01.2023 kostja 1. 5.3.26.08.2022 sõlmisid Reed Straw osanikud, sh hageja ning kostjad osanike lepingu (edaspidi ka „osanike leping“, dtl 65-85). 5.4.01.09.2022 sõlmisid Reed Straw ning kostja 2 töölepingu (edaspidi ka „tööleping“, dtl 162174). 5.5.09.12.2022 ütles Reed Straw kostjaga 2 sõlmitud töölepingu üles kostja 2 poolse töölepingu olulise rikkumise tõttu (dtl 176). Kostja 2 ei nõustunud Reed Straw ülesütlemise põhjuse ja alusega ning vaidlustas ülesütlemise töövaidluskomisjonis, mis 04.04.2023 otsusega tuvastas kostja 2 ja Reed Straw vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja mõistis kostjale 2 välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 650-662). Reed Straw avalduse alusel jätkub töövaidlus Harju Maakohtu menetluses asi nr 2-237269. 5.6.09.01.2023 esitasid Reed Straw ja selle ülejäänud osanikud (sh hageja) kostjale 1 ja kostjale 2 nõudekirja (dtl 290-293). Nõudekirjas nõuti kostjale 1 kuuluva osa müümist hagejale, leppetrahvi tasumist hagejale summas 500 000 eurot. Nõudekirjas teavitati kostjaid, et osa müügilepingu sõlmimiseks on broneerinud aeg notar Margus Veskimäe juures 13.01.2023 kell 14:30. Kostjad küll kinnitasid nõudekirja kättesaamist, kuid nõudekirjas märgitud ajaks kostja 2 (kostja 1 seadusliku esindajana) notaribüroosse ei ilmunud ning osa müügitehingut ei toimunud. 6.Hageja on esitanud hagiavalduse ja nõude kokkuvõtvalt seetõttu, et kostja 2 on hageja väitel rikkunud osanike lepingut, mis seisneb selles, et kostja 2 on omakorda oluliselt rikkunud Reed Straw’ga sõlmitud töölepingut, mille tõttu on Reed Straw töölepingu üles öelnud. Töölepingu olemasolu ning selle tingimuste nõuetekohane täitmine oli osanike lepingu p 11.1 kohaselt kostja 2 põhikohustus. Kostjad vastutavad osanike lepingu p 17.5 järgi kohustuste täitmise eest solidaarselt. Hagejal on tema hinnangul kostjate vastu osanike lepingust tulenevad nõuded. Esiteks nõuab hageja kostjalt 1 osanike lepingust tuleneva osa müümise kohustuse täitmist. Osanike lepingu p 11.4 kohaselt kohustus kostja 2 müüma oma osa hagejale, kui kostja 1 või kostja 2 rikub oluliselt oma töösuhtest tulenevaid kohustusi. Teiseks nõuab hageja kostjatelt leppetrahvi tasumist summas 50 000 eurot. 6.1.Kostja 2 poolt Reed Straw’ga sõlmitud töölepingu rikkumist sisustab hageja järgmiste faktidega: 6.1.1.Kostja 2 on Reed Straw’le esitanud Nordwini töötajate töötasu kulusid, mis ei vasta nende tegelikule töötasule (dtl 7, p 1.2.1). Nordwin on esitanud Reed Straw’le 2022. aasta septembris e-kirjaga tööjõukulude hüvitamiseks kuluaruande (dtl 183), milles on märgitud Nordwini Systems töötaja XX 2022. a septembri ja oktoobri töötasuks 2200 eurot (neto), (märkusega, et tingimustega, peab tegema teatud tööd ära, et seda saada). Tegelikult XXX netopalk on septembris ja oktoobris olnud 1800 eurot (dtl 187). Sama nähtub ka raamatupidamise väljavõtetest (dtl 740-744). 6.1.2.Kostja 2 on varjanud materjalikulu dokumente ning on esitanud erinevate materjalide ja töövahendite kulusid, mis ei vasta nende tegelikule suurusele (dtl 7, p 1.2.2). Kostja 2 on esitanud ebaõigeid andmeid robotseadme „Fanuc M900“, litsentsi „Emulate 3D Ultimate Perpetual“ ja „SolidWorks“ ning MEMI VARUSTAJA OÜ arvete kohta, kostja 2 on soetanud Reed Straw’le ebavajalikke esemeid, mida soovis kasutada enda

äriühingu tarbeks. 1) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, oktoobrikuu viimane rida, dtl 190, Refurbished Fanuc M900iA, mille kuluks on märgitud 29 750 eurot. See kulutabel on koostatud 21.10.2022. Dtl 192 on selle sama seadme arve, mille kohaselt seadme tegelik maksumus oli 23 760 eurot. Seega on hageja hinnangul oktoobris 2022 Nordwin poolt deklareeritud selle seadme kuluks 29 750€, kui tegelik kulu on 23 760€ ja kostja 2 oli sellest teadlik. Dtl 194-195 kostja 2 ja XXX vahelisest WhatsAppi vestlusest nähtub, et kostja 2 keelas seda arvet hagejale näidata. 2) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille esimeselt realt nähtub kuluartikkel „Simulation“, mis tähistab tarkvara „Emulate 3D Ultimate Perpetual“ litsentsi ning mille kohta on kostja 2 kinnitanud Reed Straw’le, et Nordwini poolt deklareeritud kahe litsentsi maksumus summas 79 022 eurot on õige. Nordwini poolt Reed Straw’le esitatud ettemaksuarvel nr 22014 (dtl 196) nähtub „Emulate 3D Ultimate Perpetual“ tarkvara kahe litsentsi maksumus samuti 79 022 eurot. Nordwini pangakonto väljavõttelt, rida 48, dtl 617, nähtub, et Klinkmann Eesti AS-ile on tehtud makse summas 34 711 eurot, see on tegelik kulu. Nordwin väitis, et pidi ostma kaks litsentsi, aga tegelikult ostis ta ühe. 3) SolidWorks litsentsi kuluna on märgitud 14 200 eurot, dtl 188. Nordwini pangakonto väljavõttest, dtl 616 rida 12, siis sealt on näha, et kulu on 11 210 eurot ehk deklareeritud on oluliselt kallim maksumus SolidWorks litsentsile. Nordwini poolt Reed Straw’le esitatud ettemaksuarvel nr 22014 (dtl 196) nähtub, et Nordwin esitas SolidWorks litsentsi maksumuseks Reed Strawle koos käibemaksuga 17 040 eurot. Nordwin arve Reed Straw ́le litsentside eest on esitatud 08.08.2022 ja tasu PLM Groupile on tehtud 12.08.2022, vahe on 4 päeva, mistõttu ei ole usutav, et hind nelja päevaga muutus 3000 eurot. 4) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille 39. realt (2022 september kulutused) nähtub kuluartikkel „DSNU-16-P-A ÜMARSILINDER“ maksumusega 156,25 eurot. MEMI VARUSTAJA OÜ 16.09.2022 arvelt nr 20223104 nähtub (dtl 209), et ümarsilindri hind oli 38 eurot. Samuti nähtub, et kuigi kostja 2 on kinnitanud tasumiseks Reed Straw’le kolme sellise ümarsilindri ostu, on Nordwin soetanud vaid ühe ümarsilindri. 5) Dtl 188, Nordwin on esitanud Reed Straw’le kulutabeli, mille 41. realt nähtub kuluartikkel „LÄHESTUMISANDUR 24V-E-5,0“ maksumusega 217,87 eurot, s.o kuue vastava anduri hind on tükihinnaga 36,31 eurot. 16.09.2022 arvelt nr 20223104 nähtub (dtl 209), et Nordwin ostis selle anduri hinnaga 28,06 eurot ning mitte kuus tükki, vaid neli. 6) Kostja 2 on soetanud Reed Straw’le nõupidamistelaua hinnaga 583,12 eurot (arve nr 92049186, dtl 210) ning mööblit ja kontoritarbeid maksumusega 450 eurot (dtl 211). Kostja 2 kui tehnoloogiajuhi sellised ostud asjakohatud ning arusaamatud. Reed Straw juhatus polnud kostjale 2 selliste ostude tegemiseks juhiseid andnud. Kontorimööbel pole vajalik arenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ehk tootmisliini arendamiseks. 7) Kostja 2 on soetanud väidetavalt tootmisliini arendamistegevuseks virtuaalreaalsuse seadme komplekti maksumusega 1022,15 eurot ning esitanud seadme ostuarve (dtl 215) Reed Straw’le hüvitamiseks. Virtuaalreaalsuse seadmel ei ole Reed Straw jaoks käesoleval ajal ega ka lähitulevikus ühtegi praktilist rakendust. 8) Nordwinile hageja või Reed Straw poolt makstud summad kajastuvad Nordwini pangakonto väljavõttes (dtl 616, 618, 621, 626). 7.Kostjad vaidlevad hagile tervenisti vastu. Kostja 2 ei ole töölepingut rikkunud, hageja heidab talle ette kohustuste rikkumisi, mida tööleping ega töö sisu ei sätestanud. Hageja on esitanud kohtule kostja 2 töölepingu olulise rikkumise sisustamiseks ja rikkumise

väljajoonistamiseks üksikuid kontekstist välja rebitud tõendeid. Kõik hagiavalduse etteheited töölepingu väidetava kohta on tegelikult etteheited vaid Nordwinile arenduslepingu alusel. Kostjad ei nõustu mitte ühegi hageja etteheite ega sellega seonduva faktiväitega. Hageja väited mingisuguse kahju tekitamisest Nordwin poolt Reed Straw’le on kontekstist väljarebitud, hinnangulised ja oletuslikud. Isegi, kui töövaidluse tulemusel peaks selguma, et tehnoloogiajuhina töötanud Kostja 2 töölepingu järgsed kohustused ulatuvad mingil põhjusel Reed Straw ja Nordwin vahel sõlmitud arenduslepingus toodud töövõtja kohustusteni, on sellegipoolest leppetrahvi nõue tühine, kuivõrd kohustus, mille täitmist leppetrahv tagab, on seadusega otseses vastuolus ja seega tühine (TLS § 2, TsÜS § 87). Arenduslepingu kohaselt oli Nordwin kohustatud esitama Reed Straw-le arendustegevuse tegelikke kulusid prognoosi meetodil järgneva kuu eest ette. Kuna Reed Straw ja Nordwini vahelisse arveldusse oli algusest peale sisse kirjutatud prognoosimine, et tagada vältava arendustegevuse paindlik ja sujuv jätkumine, siis toimus Reed Straw ja Nordwini vahel pidevalt tasaarvestusi. Kuna pärast Nordwini poolt 26.10.2022 novembrikuu eest ette esitatud arvet ei teinud pooled omavahel enam mistahes tasaarvestusi ega korrigeerinud realiseerunud kulusid, siis ei saanud Reed Straw suvalise hetke seisuga asuda meelevaldselt väitma, et Nordwin on kulusid valesti kajastanud ja seeläbi arenduslepinguga talle kahju põhjustanud. See väide Reed Straw-le kahju tekkimisest ja Nordwini kasumi teenimisest on tõendamata spekulatsioon. Nordwini lõplikud kulud ja kuludokumendid kogus ja korrastas Nordwin kokku jaanuaris 2023 ning koostas selle kohta koondtabeli (dtl 551-599; 12571315). 8.Osanike lepingu p 11.1 järgi on kohustuvad kostjad jääma Reed Straw teenistusse kas töölepingu, käsunduslepingu või muu seadusliku teenistussuhte (teenistussuhe) vormis rajatise ja äritegevuse arendamise eesmärgil kuni teatud tingimuste täitumiseni (kohus siinkohal märgib, et poolte vahel puudub vaidlus, et need tingimused täidetud ei ole). Osanike lepingu p 11.4 sätestab, et kui kostja 1 ja/või kostja 2 tühistab osaühingu ja kostja 1 ja/või kostja 2 vahelise teenistussuhte (või rikub oluliselt oma teenistussuhtest tulenevaid kohustusi) enne, kui punktis 11.1 sätestatud tingimused on täidetud, müüb kostja 1 viivitamata Reed Straw osa hagejale nimiväärtuse hinnaga. Lisaks on kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 500 000 eurot ja igale teisele osanikule leppetrahvi summas 100 000 eurot. 9.Töölepingu järgi asus kostja 2 alates 01.08.2022 tööle Reed Straw’sse (lepingu p 1.1). Töötaja töötas Tehnoloogiajuhi ametikohal (p 4.1). Töötaja peamised tööülesanded olid tootmise ja kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus. Lisaks võimalike lisamoodulite ja/või täienduste tegemine tootmises (p 4.2.1). Töötaja kohustub tööülesannete täitmisel käituma Tööandjale lojaalselt ning vältima huvide konflikte (p 4.9). Töötaja kohustub hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, sidemeid, kliendisuhteid, positsiooni või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või moraalset kahju (p 4.10). 10.Vastavalt arenduslepingu p-le 1.1 kohustus töövõtja (Nordwin) arendama, ehitama, paigaldama ja hooldama (töö) pillirookõrte tootmisliini (rajatis) vastavalt tööülesandele (lühikirjeldus) ning tellija (Reed Straw) nõustus töö eest töövõtjale tasu maksma ja tegema töövõtjaga muul viisil koostööd vastavalt lepingu tingimustele. Arenduslepingu p 3.1 kohaselt maksab Reed Straw Nordwin-le töö eest tasu töövõtja poolt kantud töö tegelike kulude alusel. Kahepoolselt kinnitatud töö eelarve, mis koosneb töövõtja materjalikulude ja tööjõukulude prognoosidest töö etappide ja/või kuude kaupa, (eelarve) on esitatud lepingu lisas 2. Eelarvet võib muuta poolte vastastikusel kokkuleppel (p 3.2). Eelseisva kuu töö eelarve alusel esitab töövõtja tellijale arve eelseisva kuu prognoositud materjalikulude kohta ning lähtuvalt tööga seotud tegelikust töötajate arvust ja tööga seotud tööjõukuludest kuu täistööajale taandatult esitab töövõtja tellijale jooksva kuu tööjõukulude arve hiljemalt jooksva kuu 22. kuupäevaks (p 3.3). Tellija tasub töövõtja prognoositud materjalikulude ja

tegelike tööjõukulude arve (sh käibemaksu) (kuutasu) 7 päeva jooksul, st kuu 29. kuupäevaks (maksetähtpäev) (p 3.4). Tellija esitab töövõtjale üksikasjaliku aruande kõigi kalendrikuu jooksul kantud personali- ja materjalikulude kohta järgmise kuu 10. kuupäevaks. Kui tegelikud materjalikulud erinevad prognoositud materjalikuludest, lisatakse puudujääv summa järgmise kuu arvele või lahutatakse liigne summa järgmise kuu arvelt (p 3.5). 11.Kohus arutas pooltega õiguslikku ja faktilist esmalt korraldava istungil 08.11.2023 (dtl 682692). Istungil selgitas hageja vastuseks kohtu küsimustele oma nõuet ja selle aluseid järgmiselt: 11.1.„Osanike lepingu rikkumist heidame kostjale ette. Kostja 2 on oluliselt rikkunud Reed Straw-ga sõlmitud töölepingut. Osanike leping sõlmiti Reed Straw osanike vahel, üheks oluliseks kohustuseks oli, et osanikud oleksid Reed Straw-ga teenistussuhtes, kas töölepingu või käsunduslepingu vormis, või ka muus vormis, oluline oli, et osanikud isiklikult oleksid ühinguga seotud. Kostja 2 rikkus töölepingut oluliselt. Selle tõttu on osanik 1 esitanud kostjate vastu leppetrahvi nõude ja osa üleandmise nõude. Lepingul tuginev nõue, põhineb osanike lepingul, p 11.4.“ (dtl 682, 00:02:09). 11.2.Hageja on rajanud rikkumise sisustamise sellele, et kostja 2 on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ning sellega omakorda rikkunud ka osanike lepingut (dtl 683, 00:07:34-00:07:47). 11.3.Tegemist ei ole sisuliselt leppetrahviga tööõigussuhtes (dtl 683, 00:07:59-00:10:38). 11.4.Kohus selgitas, et leppetrahvi punkt on osanike lepingus, aga osanike leping viitab muule õigussuhtele, mis tuleb hagejal sisustada. Ainult osanike lepingu p 11.4 tuginedes ei ole võimalik leppetrahvi nõuda (dtl 684, 00:16:30). 11.5.Hageja soovib, et käesolevas menetluses hakkaks kohus tuvastama, kas kostja 2 rikkus oluliselt töölepingut Reed Straw OÜ-ga (dtl 686, 34:08-00:35:31). Leppetrahv tuleneb osanike lepingust, aga see eeldab kohustuse rikkumist, mille hageja on sisustanud tööõigussuhtest töölepingu rikkumisega (dtl 386, 00:35:58). 11.6.Hageja väitel kostja 2 töötajana teades, et kuludokumendid ei vasta tõele ja on võltsitud, oleks pidanud tööandjat (Reed Straw) teavitama. Hageja räägib kostjast 2, kes kirju saatis ja kuludokumente kinnitas, need on töölepingust tulenevad rikkumised (dtl 687, 00:44:01). 11.7.Kohus selgitas, et kostja 2 poolt töölepingu rikkumist analüüsib kohus vastavalt tööõigusele (dtl 688, 00:58:43). 11.8.Hageja tahab saada leppetrahvi ja osa tagasi. Selleks, et saada leppetrahvi, tugineb hageja ainult töölepingu rikkumisele vastavalt tööseadusandlusele, mitte osanike lepingu muude kohustuse rikkumisele. Osanike lepingus võttis kostja 2 kohustuse, et täidab korralikult töölepingut (dtl 688, 00:55:21). 11.9.Kostja 2 töölepingus ei ole detailselt välja toodud töötaja tööülesandeid, sest see ei ole võimalik. Kostja 2 on rikkunud töölepingu punkte 4.1, 4.2, 4.4, 4.9, 4.10 (dtl 689, 01:12:09). Kostja 2 oli arendusjuht, tema kogemustele tugineti, Reed Straw tugines täielikult kostja 2 ütlemistele (01:15:53). Tulenevalt lojaalsuskohustusest oleks kostja 2 pidanud ära hoidma kahju tekkimise, teadmine oli tal olemas (dtl 690, 01:20:31). 11.10.Kostja 2 kohustus kinnitada neid kulusid tulenes tehnoloogiajuhi töö üldisest iseloomust,

töölepingu p 4.3 (dtl 690, 01:21:14-01:21:29). 11.11.Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd hageja nõude lahendamiseks on vaja sisuliselt töövaidlust lahendada, siis töövaidluses on hagejal suurem tõendamiskoormis. Viidata, et midagi on üldteada, näiteks millega tegeleb tehnoloogiajuht, töösuhtes nii ei käi. Osanike lepingulises suhtes võiks seda tõlgendada, aga kuna hageja tugineb oma nõude alusena töölepingu rikkumisele, on hagejal ka suurem tõendamiskoormis tõendada konkreetselt, millist kohustust töölepingus on rikutud (dtl 690, 01:32:42). Kuna osa tagasisaamise nõudes tugineb hageja samale osanike lepingu punktile 11.4, siis on selle nõude eeldused ja alused samad, mis leppetrahvi nõudes. Kostja ei vaidle vastu, et selline nõue on selliselt võimalik esitada (dtl 692, 01:50:47). 11.12.Hageja väitel on töölepingu puhul on kaks alust: tehnoloogiajuhi üldine ametikoht ja lojaalsuskohustus. Hageja möönab, et töölepingus ei ole täpselt kirjas, mida see ametikoht endast kujutab. Aga lojaalsuskohustust tuleb sisustada lähtuvalt asjaoludest (dtl 690, 01:34:30). 11.13.Kostja 2 oli Nordwind Systems asjadega kursis, töötajana lojaalsuskohustuse raames peaks ta selle teabe edastama oma tööandjale (dtl 691, 01:43:52). 12.Seega tugineb hageja nõude (leppetrahvi ja osa omandi üleandmise nõue) esitamisel osanike lepingus kokku lepitud kohustuse mittetäitmisele, milleks omakorda on kostja 2 poolt menetlusosaliseks mitteoleva äriühinguga Reed Straw sõlmitud töölepingu rikkumine. Osanike lepingu punkt 11.4 näeb nõude alusena ette seda, et kostja 2 rikub oluliselt oma teenistussuhtest tulenevaid kohustusi. Nimetatud teenistussuhte ongi hageja sisustanud töölepingulise suhtena kostja 2 ja Reed Straw vahel. Kohus peab seega võtma seisukoha, kas kostja 2 on oluliselt rikkunud Reed Straw’ga sõlmitud töölepingut. Reed Straw’ga sõlmitud töölepingu kohaselt töötas kostja 2 tehnoloogiajuhina, kelle ülesandeks oli tootmise ja kõikide selle komponentide arendamine ning hooldus, lisaks võimalike lisamoodulite ja/või täienduste tegemine tootmises (dtl 163, töölepingu p 4.1 ja 4.2.1). Tehnoloogiaks, mida kostja 2 töölepingu raames pidi arendama ja hooldama, oli pillirookõrte tootmisliin. Reed Straw oli pillirookõrte tootmisliini arendamiseks, ehitamiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks oma korda sõlminud arenduslepingu Nordwin’iga, mille raames viimane hankis vajalikud komponendid ning Reed Straw pidi need kulupõhiselt hüvitama. Reed Straw sai selleks rahalised vahendid hagejalt laenuna, mida käsitleb teiste hulgas hageja ja kostjate vahel sõlmitud osanike leping. Kostja 2 oli Nordwini juhatuse liige. Kostja 2 poolt töölepingu rikkumise sisu seisnes hageja väitel selles, et ta Reed Straw töötajana kinnitas (Reed Straw juhatusele) Nordwini poolt esitatud kalkulatsioonide õigsust, teades, et vähemalt mõned kalkulatsioonides näidatud kulud tegelikult nii suured ei ole. Selle tulemusel maksis Reed Straw (või hageja Reed Straw eest) Nordwinile arenduslepingu alusel rohkem, kui tal arenduslepingu alusel kohustus oli. 13.Kostja on esmalt tuginenud asjaolule, et osanike lepingu punktis 11.4 sätestatud leppetrahv on tühine (TLS § 2, TsÜS § 87 alusel), kuna sisuliselt kehtestab kostjale 2 leppetrahvi töösuhtes. 13.1.TLS § 2 järgi on tühine kokkulepe osas, millega kaldutakse töötaja kahjuks kõrvale töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust, kui sellise kokkuleppe võimalus ei ole töölepingu seaduses eraldi ette nähtud. TLS näeb ette piiratud alused (TLS §-d 22 lg 2, § 26 lg 1, § 77 lg 1) töötaja suhtes leppetrahvi kehtestamiseks. Kostjal on õigus, et sellisel kujul leppetrahvi kokkuleppimist tööandja ja töötaja vahel TLS-s ei võimalda, mistõttu poleks see tulenevalt TLS § 2 töölepingus lubatav ja oleks tühine.

13.2.Hageja tugineb osanike lepingust kokku lepitud leppetrahvile tagamaks kohustust „mitte rikkuda oluliselt oma teenistussuhtest tulenevaid kohustusi“. Kohus leiab, et osanikul on õigus ja vabadus võtta endale osaniku lepingu alusel kohustus olla äriühinguga seotud ja mitte rikkuda selle aluseks olevat lepingut. Kostjal pole kohustust osanike lepingut sõlmida ning kostja pole selles suhtes automaatselt nö nõrgemaks pooleks. Seega see säte seadusega vastuolus ega tühine ei ole. 14.Tulenevalt kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest hindab kohus, kas kostja 2 on oluliselt rikkunud Reed Strawga sõlmitud töölepingut. 14.1.TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 15 lg 2 sätestab, et töötaja täidab eelkõige järgmisi kohustusi: (p 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; (p 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 14.2.Kohus tuvastab, et töölepingust ei tulenenud kostjale 2 selgesõnalist tööülesannet ega kohustust kontrollida või kinnitada Nordwini poolt esitatud kuluaruandeid ja esitada neid Reed Straw juhatusele väljamaksmiseks. Töölepingus ei ole üldse kirjas, mida kostja 2 ametikoht – tehnoloogiajuht – endast kujutab ega kirja pandud selle tööülesandeid. Hageja on seda asjaolu ka ise möönnud (dtl 689, 01:12:09; dtl 690, 01:34:30). 14.2.1.Kohus leiab, et töösuhte ja töölepingu töötaja kohustuste tuvastamisel ei saa lähtuda osanike lepingus kokkulepitust. Tegemist on täiesti teistsuguse eesmärgi ja õigusliku iseloomuga lepinguga, mida ei saa töölepingu tõlgendamisel aluseks võtta. 14.2.2.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis on tavapäraselt tehnoloogiajuhi (töö)ülesanded. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tehnoloogiajuhi ülesannete hulka kuulub tavapäraselt kolmandate isikute poolt esitatud kuluaruannete või kuluarvete kontroll ning nende heakskiitmine ja tööandja juhatusele väljamaksmiseks või hüvitamiseks esitamine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et konkreetsel juhul oli kostjal 2 mingist muust asjaolust tulenevalt (näiteks praktikast) selline töölepinguline kohustus. 14.2.3.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal 2 oli töölepingust tulenev kohustus kinnitada otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 ja selle alapunktides hageja poolt loetletud kulusid või ka et kostja 2 oleks seda teinud. Mitte ühestki tõendist ei tulene tõsikindlalt, et kostja 2 oleks töötajana need kulud heaks kiitnud. Dtl 12 asuv tabel on allkirjastamata, selles ei sisaldu töötaja kinnitust. Dtl 183 e-kirjavahetus on Nordwini ja Reed Straw, mitte kostja 2 ja Reed Straw vahel. Pealegi on tegemist XXX palga osas tegemist tingimuslikult esitatud tasu suurusega, mis pidavat sõltuma „teatud tööde ärategemisest, et seda saada“, seega on tegemist prognoosiga, mitte kulude kinnitusega. 14.2.4.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 oleks rikkunud mõnda töölepingust otseselt tulenevat kohustust või töö iseloomust tulenevat (TLS § 15 lg 1 p 1) või tööandja seaduslikust korraldusest tulenevat korraldust või kohustust (TLS § lg 1 p 3). 14.3.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostjal 2 oli TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 töötaja üldisest lojaalsus- ja hoolsuskohustusest tulenevalt kohustus töötajat informeerida, et Nordwini kulud on arenduslepingu alusel madalamad, kui ta neid Reed Strawle hüvitamiseks esitab. See tuleneb asjaolus, et kostja 2 oli ka Nordwini juhatuse liige ja seega täielikult

teadlik sellest. Ühtlasi viitab hageja siinkohal ka tööleping p-des 4.3-4.10 sätestatud üldistele kohustustele. 14.3.1.Kui lugeda otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 loetletud faktilised asjaolud tuvastatuks, siis ei piisa sellest tuvastamaks kostja 2 poolt töösuhte üldisest lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks. Nimelt ei ole hageja käesolevas asjas toonud välja ja tõendanud, et Nordwin rikkus otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 loetletud faktide asetleidmisel arenduslepingut, mis pidi olema teada kostjale 2 kui selle juhatuse liikmele (ja ühtlasi Reed Straw töötajale) ja kostja 2 teadlikult kahjustas sellega oma tööandjat. Vaid sellisel juhul võiks hageja nõustuda, et kostja 2 oleks oma töölepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud. 14.3.2.Hageja jäi kohtumenetluses kindlale seisukohale, et tugineb vaid kostja 2 poolt töölepingu oluliselt rikkumisele. Analüüsimaks aga seda, kas Nordwin esitas Reed Strawle hüvitamiseks liiga suuri arveid ja rikkus sellega arenduslepingut, ei piisa kohtu hinnangul vaid üksikute arvete ja kuluridadele tuginemisest. Nimelt sätestas Nordwini ja Reed Straw vahelise arenduslepingu p 3 ja selle alapunktid, et pooltevaheline arveldus toimus igakuiste prognooside alusel, mida korrigeeriti tagantjärgi vastavalt tegelike kuludele. Seega oleks pidanud hageja tõendama, et Nordwin rikkus (teadlikult) arenduslepingut, kostja 2 oli sellest Nordwini juhatuse liikmena teadlik ning Reed Straw töötajana ei teinud midagi oma tööandja vara kaitseks (rikkus üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Seda hageja tõendanud ei ole. Hageja on tuginenud üksikutele arvetele, mille artiklite kulu mingites prognoosides on näidatud tegelikust suuremana. Samas aga pooltevahelise lepingu järgi pidi kulude analüüs, kooskõlastamine ja korrigeerimine toimuma kompleksselt, kõiki tehtud kulusid ühiselt arvestades. Sellist arvestust hageja esitanud ei ole. Kostjad on läbivalt menetluses tuginenud sellele, et tulenevalt kiirest töötempost ja töömahust ei pruukinud ei Nordwinil ega Reed Strawl olla täit ülevaadet jooksvalt tekkinud kuludest. Samuti toimusid kostjate väitel jooksvalt pooltevahelise tasaarveldused. Käesolevas menetluses, kus Nordwin menetlusosaliseks pole, ei saa kostjatele panna tõendamiskoormist Reed Straw ja Nordwini vahelises arenduslepingust tulenenud õigussuhtega seoses. Hageja ei ole tõendanud, et Nordwin arenduslepingut rikkus ja kostja 2 sellest tööandjale teatamata jätmisega tekitas Reed Strawle kahju, millega rikkus oluliselt töölepingut. 14.3.3.Hageja on kostjale 2 heitnud ette, et Nordwin juhatuse liikmena keelas ta Nordwini töötajal näidata Reed Strawle seadme Refurbished Fanuc M900iA arvet. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kostja 2 rikkumisega töötajana. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli Nordwini rikkumisega arenduslepingust tulenevalt ja et kostja 2 sellest tulenevalt kuidagi oma töölepingut oluliselt rikkus. 14.4.Seega ei ole hageja tõendanud, et otsuse punktis 6.1.1 ja 6.1.2 alapunktides 1)-5) nimetatud kulude Nordwin poolt Reed Strawle esitamine oleks olnud Nordwini poolt arenduslepingu rikkumine, millest kostja 2 Reed Straw töötajana oma kohustusi rikkudes jättis tööandjat teavitamata. Sama kehtib ka otsuse punktis 6.1.2 alapunktides 6)-8) nimetatud kulude osas. 14.5.Kohtul puudub alus eeldada, et Nordwin arenduslepingut rikkus ja kostja 2 selle juhatuse liikmena oli sellest teadlik. Kohtul puudub alus hagi aluse väliselt (milleks on kostja 2 poolt töösuhtes töölepingu rikkumine) hakata Nordwin ja Reed Shaw vahelist arenduslepingut ja selle täitmist iseseisvalt kontrollima ja hindama. 14.6.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 oleks rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi, rääkimata nende olulisest rikkumisest.

Kuna kostjaga 2 lõpetas töösuhte Reed Shaw ise ning käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist kostja 2 poolsed töölepingu rikkumised, siis ei vastuta kostja 2 osanike lepingu punktis 11.4 kirjapandu eest. Seetõttu puudub hagejal osanike lepingu punktis 11.4 nimetatud alus kostjatelt leppetrahvi nõudmiseks ning kohus jätab vastava nõude rahuldamata. 15.Kuna hageja teises, osa tagasisaamise nõudes, tugineb hageja samale osanike lepingu punktile 11.4, siis on selle nõude eeldused ja alused samad, mis leppetrahvi nõudes. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et kostja 2 poolt teenistussuhte oluline rikkumine tõendatud ei ole, siis puudub alus ka kohustada kostjat 1 kohustada osa hagejale võõrandama. 16.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 31.01.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 17.TsMS § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 71750 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 18.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. 19.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 19.1.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6075 eurot. Hageja nimetatud tasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. 19.1.1.Kostjate esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot, ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). 19.1.2.Kostjate esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 33,75 tundi. 19.1.3.Kohus leiab, et kostjate esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Lisaks arvestab kohus sellega, et antud vaidluses on toimunud kohtuistungid. Seega kuulub hageja poolt kostjatele hüvitamisele esindajakulu summas 6075 eurot (33,75 tundi x 180€ = 6075€). 19.1.4.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.