4.Mõista solidaarselt Xlt ja Qlt välja C kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2090 eurot. Välja mõista Xlt ja Qlt solidaarselt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt C kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagejad X ja Q esitasid 13.06.2023 Harju Maakohtule hagi kostja C vastu kinkelepingutest taganemise ja omandi tagastamiseks.
2.Hagejad selgitavad, et 11.03.2004 kanti hageja 1 kanti Suur-Sõjamäe 25a kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejad ja kostja sõlmisid 18.09.2007 kinkelepingu, millega kinkisid kostjale 2/3 antud kinnistust.
3.Pooled sõlmisid teise kinkelepingu 14.06.2017, millega hagejad kinkisid kostjale täiendavalt 11/60 mõttelist osa. Pärast teise kinkelepingu sõlmimist jäi kostja omandisse 17/20 mõttelist osa ja hagejate omandisse 3/20 mõttelist osa kinnistust.
4.Hagejad selgitavad, et pärast 14.06.2017 kinkelepingu sõlmimist otsustasid pooled, et vormistavad kogu kinnistu detailplaneeringu, et tulevikus lõpetada kaasomand sel viisil, et tekiks kaks eraldi kinnistut. Sel eesmärgil sõlmisid pooled 15.09.2017 lepingu, milles kajastati kaasomandi lõpetamise võlaõiguslik kokkulepe ja kaasomandi kasutamise kord. Kaasomandi lõpetamine pidi toimuma hiljemalt 15.09.2027 tingimusel, et 15.09.2017 lepingus kokkulepitud tingimused on täidetud.
5.Hagejad selgitavad, et 2021 aasta lõpus muutis kostja ootamatult oma suhtumist hagejatesse, kostjat hakkas häirima hagejate tegevus kaasomandis oleval kinnistul ja kostja ei soovinud täita oma kohustusi kaasomandi lõpetamise ettevalmiseks, vaid nõudis hagejatelt, et nad annaksid kostjale üle ka neile jäänud 3/20 mõttelist osa kinnistust. Hagejad kostja nõudmisega ei nõustunud, mistõttu esitas kostja 09.03.2022 hagi kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kostjale antakse üle 3/20 mõttelist osa kinnistust hagejatele makstava hüvitise vastu (tsiviilasi 2-23-3534).
6.Hagejad on seisukohal, et pärast kinnistu Suur-Sõjamäe 25a suurema mõttelise osa kinkelepingu vormistamist kostja näitas hagejate vastu ilmset lugupidamatust ja jämedat tänamatust. Hagejad suhtusid kostjasse kui oma lihasesse pojasse, kinkisid talle peamise, suurema 17/20 mõttelise osa kinnistust lootuses sõbralike suhete jätkumisse ja kostja kindlustamist hea tulevikuga. Hagejad aga, kes omasid enne seda kogu kinnistut, jätsid endile vaid pisikese osa sellest - 3/20 mõttelist osa. Kostja aga püüab nüüd ära võtta hagejatelt isegi selle osa, ja faktiliselt hagejalt 1 ära võtta ka töö. Kostja pani löögi alla hagejate tuleviku. Hagejad on seisukohal, et ülalviidatud tegevused ilmestavad kõige 2(12)
jämedamat tänamatust selle eest, mida hagejad olid ostja jaoks teinud. Hagejad loevad, et said esmakordselt teada kostja jämedast tänamatusest hetkel, kui kohus võttis 11.03.2022 menetlusse kostja hagi kaasomandi lõpetamiseks.
7.Hagejad taganesid 14.06.2017 kinkelepingust 24.05.2022 notariaalse avaldusega ja esitasid nõude 11/60 mõttelise osa kinnistu omandiõiguse hagejatele tagastamiseks. Kostja omandiõiguse tagastamiseks notarisse määratud ajaks ei ilmunud.
8.Hagejad esitasid 09.01.2023 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt selgitavad hagejad, et pärast käesoleva hagi esitamist ja menetlusse võtmist ei ilmutanud kostja head tahet hagejate suhtes ega tunnistanud hagejate nõuet 14.06.2017 kinkelepingust taganemise kohta, kuigi hagejatel oli alust taganeda ka teisest 18.09.2007 kinkelepingust.
9.Kostja vastusest ja tema kompromissiettepanekust 2022.a. septembris järeldub selgelt, et kostja ei kavatse loobuda oma nõudest kaasomandi lõpetamiseks, mille ta sai eranditult kahe kinkelepingu alusel, s.t. tasuta. Seega kostja tänu asemel talle kingitud omandi eest määrab hagejad aastatepikkusele kurnavale kohtulikule läbivaatamisele.
10.Kuna kostja nõuab kohtuvaidluste jätkamist ega hinda hagejate suuremeelsust, näitab nende vastu tänamatust isegi pärast hagi esitamist, siis viimased olid sunnitud 1.12.2022 pöörduma notari poole avaldusega ka teisest, 18.09.2007 kinkelepingust taganemiseks, milline oli sõlmitud kinnistu Suur-Sõjamäe tn 25a Tallinnas 2/3 mõttelise osa kohta.
11.Hagejad taotlevad ühtlasi kostja tahteavalduste asendamist kinnistusraamatus SuurSõjamäe tn 25a kinnistu omanikukande parandamiseks, st kostja omanikuna kustutamist ja hagejate ühisomanikena kinnistusraamatusse sisse kandmist. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu mõlemale kinkelepingust taganemise tõttu omandi tagastamise nõudele.
13.Hagejad taganesid 14.06.2017 poolte vahel sõlmitud Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 25a (edaspidi kinnistu) 11/60 mõttelise osa kinkelepingust 24.05.2022 tehtud kinkelepingust taganemise avaldusega, mille kohaselt oli kinkelepingust taganemise põhjuseks ja aluseks kostja kui kingisaaja poolt hagejate kui kinkijate suhtes jämeda tänamatuse üles näitamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 tähenduses. Milles täpsemalt kostja väidetav jäme tänamatus hagejate suhtes ilmnes kõnealusest taganemisavaldusest ei selgunud.
14.Hagejad leiavad hagiavalduses, et kostja jäme tänamatus kinkijate suhtes seisnes selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomand poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil, põhjendades oma ettepanekut sellega, et kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu menetlus oli pooltest sõltumatutel asjaoludel teadmata ajaks peatunud ning pooltel oli ärilisikorralduslike erimeelsusi kinnistu edasise arendamise ja jooksva majandamise suhtes. Ebaõige ja põhjendamatu on hagejate seisukoht, mille kohaselt kostja mainitud asjaoludel püüdis hagejatelt “ära võtta“ kinnistut. Kostja tegi antud asjaoludel hagejatele advokaadi vahendusel üksnes õiguslikult korrektse ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks pooltevahelises kokkuleppest erineval viisil ja pakkus hagejatele nende omandis oleva kinnistu mõttelise osa kaotamise eest rahalist hüvitist, mis siis kostjal olevatele andmetele tuginedes vastas hagejate omandis oleva kinnistu osa turuhinnale.
15.Kostja osundab ka sellele, et algselt omandas kinnistu Eesti Vabariigiga sõlmitud erastamislepingu alusel AS G (likvideerimisel), mille ainuaktsionäriks oli kinnistu omandamise hetkel kostja isa W, kes hukkus 09.03.1998 ehk ajal mil kostja oli 7 aastane. Pärast Wi hukkumist sai AS AS G (likvideerimisel) juhatuse liikmeks hageja 1 - X, kes
3(12)
alates 2003. aastast tegutseb AS G (likvideerimisel) likvideerijana. Tallinna notari Lia Martensi poolt 25.08.1999 kostjale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt oli kostja Wi ainsaks pärijaks. Wi pärandvarana läksid kostja omandisse ka AS G (likvideerimisel) kõik aktsiad. AS G (likvideerimisel) põhivaraks Wi pärandvara ülemineku ajal kostjale oli kinnistu.
16.Kostjale mitteteadaolevatel asjaoludel omandasid hagejad, nende hulgas X kes oli AS G (likvideerimisel) likvideerija 23.12.2003 sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga AS-ile G kuuluva kinnistu. Kostja leiab, et hagejad, kasutades ära hageja 1 ametiseisundit AS G (likvideerimisel) likvideerijana, omandasid kinnistu vaatlusalustel asjaoludel lisaks eelmainitule ilmselt ka alla selle turuväärtuse, kuivõrd AS G (likvideerimisel) 2003. majandusaasta aruande kohaselt oli kinnistu soetamismaksumuseks 3 027 792 krooni ja selle jääkmaksumuseks 2003. majandusaasta lõpul 2 772 632 krooni. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel hagejad kinnistu mainitud asjaoludel omastamise kaudu vähendasid oluliselt kostja (vaatlusalusel ajal veel alaealise isiku) pärandvara hulka kuuluva AS G turuväärtust.
17.Muuhulgas eelmainitud asjaoludel taotlesid kostja eestkostja F ja kostja kohtuväliselt aastaid hagejatelt kinnistu tagastamist kostjale. Mainitud asjaoludel ja hagejate nõudmisel saavutasid pooled 2007. aastal lõpuks põhimõttelise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejate eest oma vahendite arvel seisuga 30.08.2007 eksisteerinud kinnistu erastamisvõla kogusummas 478 895 krooni ja viivisevõla summas 155,15 krooni. Mainitud võlgnevuse tasumise eest loovutasid hagejad kostjale vastuteenena kahe kinkelepinguga kokku kinnistu 17/20 suuruse mõttelise osa. Kostja leiab eelmainitud asjaoludel, et ka vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli hagejate poolt kostjale kostja isa pärandvara hulka kuulunud vara kahjustamise hüvitamine. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel ei ole hagejad kinkelepingust taganemisel ja hagi esitamisel tegutsenud ka kooskõlas VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega.
18.Kostja on seisukohal, et täidetud ei ole ka formaalsed eeldused kinkelepingutest taganemiseks isegi juhul, kui kostjapoolne jäme tänamatus oleks aset leidnud. Kostja selgitab, et hagejate avaldustest menetluses ilmneb, et juba 24.10.2022 pidasid hagejad kostja väidetava jämeda tänamatuse all silmas nii 14.06.2017 kui ka 18.09.2007 kinkelepingust taganemise asjaolude tuvastamist.
19.Hagejad leidsid, et kostja jäme tänamatus hagejate kui kinkijate suhtes seisnes antud juhul selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomandi poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil.
20.Kostja osundab siinjuures ka sellele, et esitas hagejatele esimest korda ettepaneku kinnistu kaasomandi lõpetamiseks suuliselt juba 24.02.2021 ja seega olid hagejad kostja väidetava jämeda tänamatuse ilmingust teadlikud juba 2021. aasta veebruaris, kuid esitasid kinkelepingutest taganemise avaldused 24.05.2022 ja 01.12.2022 ehk üle aasta hiljem. VÕS § 118 lg 1 p 1, § 267 ja § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul, alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kuivõrd hagejate hinnangul avaldus kostja väidetav jäme tänamatus nende kui kinkijate suhtes eelkõige kostja poolt kinnistu kaasomandi lõpetamise ettepaneku tegemises hagejatele, leiab kostja eelmainitud asjaoludel, et hagejate poolt esitatud mõlemad vaidlusalused kinkelepingutest taganemise avaldused esitasid hagejad hilinemisega ja sellisena on vastavad taganemisavaldused vastavate nõudeõiguste aegumise tõttu tühised.
MAAKOHTU OTSUS
4(12)
Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate kanda.
22.Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus asjas esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite alusel seisukohal, et kostja tegevus ei ole läinud vastuollu kinkijate poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega.
23.Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega, et kinkelepingud kujutasid endast hagejate isetut heasoovlikkust ja suhtumist kostjasse kui oma lihasesse poega. Kohtu ette toodud asjaoludel peab kohus tõendatuks ja ka eluliselt väga usutavaks, et kinkelepingute sõlmimise põhjuseks oli kostjale temale ettenähtud ja algselt kuuluma pidanud isa pärandi tagastamine.
24.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole lepinguga, mille puhul oleks kingisaajale antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline" (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-8-11 p 15) ja mille puhul saaks üldse tekkida küsimust kostja kui kingisaaja potentsiaalsest tänamatusest. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate tegevus käesolevas asjas hagi esitamisel on vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Kinge oma olemuselt on tasuta leping, mille sõlmimiseks kinkija ei ole kohustatud, vaid teeb seda oma heast tahtest ja soovist kingisaaja olukorda parandada või kingisaajat rikastada. Käesolevas asjas kogutud tõenditega on ühemõtteliselt ümber lükatud, et 18.09.2007 ja 14.06.2017 kinkelepingute eesmärk ei olnud mitte aidata kostjat ühise äri loomises sellel kinnistul ja seega kindlustada kostjat hea töö ja sissetulekuga, nagu väidavad hagejad oma hagis, vaid pöörata tagasi ebaõiglus, milline sai kostjale osaks hagejate omavolilise tegevuse tulemusena.
26.Kohus arvestab, et hageja 1 sõlmis vastava kinnistu võõrandamise tehingu, mis väljus AS-i G majandustegevusest, huvide konfliktis olles iseendaga. Hageja 1 võõrandas iseendale AS-i G põhivarasse kuulunud kinnistu, mis läbi AS-i G aktsiate kuulus olemuslikult kostja vara hulka läbi AS G. Kostja on esile toonud ka ebaselgused kinnistu ostuhinna tasumisega, nimelt oli 23.12.2003 lepingu kohaselt kinnistu müügihind 1 317 750 krooni, millest 1 011 750 krooni moodustas võõrandamislepingu sõlmimise hetkeks maksegraafiku alusel tasumisele kuuluv kinnistu erastamislepingust tulenev võlgnevus, mis anti üle hagejatele, ja 300 000 krooni osas kinnitas hageja 1 võõrandamislepingule allakirjutamisega seda, et vastav summa oli hagejate poolt juba tasutud AS-le G (likvideerimisel). Kostja tõi esile, et vaatamata eelmainitud asjaoludele puuduvad tänaseni igasugused andmed vastava summa reaalse laekumise kohta AS-le G (likvideerimisel). Kohus arvestab ka seda, et kostja rahaliste vahendite arvelt oli 2007 aastal tasutud 478 895 krooni erastamisvõlga, ehk ligi 50% võlgnevuses ja ostuhinna tasumise kohustusest oli hagejate poolt jäänud täitmata. Kohus arvestab samuti, et kaasomandi lõpetamise hagis nimetas kostja hagejate 3/20 mõttelise osa väärtuseks 300 000 eurot. Nimetatu on kordades suurem, kui hagejate poolt kinnistu omandamisse panustatud 838 855 krooni (1 317 750 – 478 895) ehk 53 612 eurot.
27.Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus veendunud, et vaidlusaluste kinkelepingute sõlmimise asjaolud olid sellised, et kostja ei saanud olemuslikult käituda hagejate suhtes tänamatult, kui avaldas soovi kohtuväliselt ja seejärel kohtu kaudu kaasomandi lõpetamiseks.
28.Hagejad on tänamatuks käitumiseks nimetanud ka 01.12.2022 taganemisavalduses asjaolu, et kostja ei lubanud hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud. Kostja vaidles nimetatud etteheitele vastu, et väide on tõendamata ja paljasõnaline ning et arvestades kinnistul kehtivat kasutuskorda ei ole vastav tegevus võimalik. Hagejad kinnistu hoone lukustamist ja lukkude vahetamist tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et isegi kui viidatud hageja väited oleksid tõendatud, ei oleks
5(12)
tegemist tänamatusega kostja poolt, arvestades ülal käsitletud kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, mis võiks õigustada kinkelepingutest taganemist.
29.Kuivõrd kohus ei tuvasta kostja käitumises mistahes tänamatust, ei ole VÕS § 267 p 1 sätestatud eeldus täidetud ning hagejatel ei tekkinud õigust kinkelepingutest taganemiseks.
30.Hea usu põhimõtte ja VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kuuluks käesolevas vaidlusele kohtu ette toodud ja tõendatud asjaoludel VÕS § 267 p 1 kohaldamisel ka juhul, kui kohus oleks kostjapoolse tänamatuse tuvastanud.
31.Seega ei ole 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduste materiaalsed eeldused täidetud ning taganemisavaldused on toimetud ega oma õiguslikke tagajärgi.
32.Täiendavalt märgib kohus, et 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduse puhul ei ole täidetud ka VÕS § 270 lg-st 1 tulev eeldus, mille kohaselt kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
33.VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-11 (p 13) selgitanud, et taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest.
34.Hagejad ei ole 24.05.2022 taganemisavalduses sisustanud, milles seisneb nende hinnangul kostja jäme tänamatus. Hilisemates seisukohtades sisustavad hagejad jämedat tänamatust kostja kaasomandi lõpetamise sooviga. Hagejad on 01.12.2022 taganemisavalduses sisustanud jämedat tänamatust üldsõnaliselt sellega, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale.
35.Kohus ei tuvasta, et kostja oleks hagejaid survestanud kaasomandiosa võõrandama. Kostja on kaasomanikuna kasutanud oma seadusest tulenevat õigust kaasomandi lõpetamiseks, mida olemuslikult ei saa pidada tänamatuseks. Asjas on tunnistajate F ja Z ütlustega on tõendatud, et kostja tõstatas kaasomandi lõpetamise küsimuse perekondlikul koosviibimisel hagejate juuresolekul 24.02.2021.
36.Seega kui kaasomandi lõpetamise soov ka kujutaks endast jämedat tänamatust, ei ole hagejad taganenud lepingust ühe aasta jooksul alates vastavast soovist teadasaamisest ehk alates 24.02.2021. Seega kohus tuvastab, et hagejad olid 24.05.2022 ja 01.12.2022 seisuga minetanud õiguse 14.06.2017 ja 18.09.2007 kinkelepingutest taganemiseks, sest isegi kui lugeda, et kostja oli hagejate suhtes tänamatu. VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg möödus hiljemalt 24.02.2022.
37.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejatel ei olnud õigust 24.05.2022 taganeda 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust ega 01.12.2022 taganeda 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Kuivõrd kinkelepingud on kehtivad ja neist ei ole taganetud, puudub hagejatel alus nõuda tagasitäitmist VÕS § 189 alusel ja vastavalt 2/3 ja 11/60 Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu omandi üleandmist hagejatele. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus
38.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
39.Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus põhjendamatult arvesse kostja viited ja tunnistajate ütlused asjaolude kohta, mis on seotud vaidlusaluse kinnistu Suur-Sõjamäe tn
6(12)
25a kandmisega kinnistusraamatusse hageja 1 nimele, millel ei olnud vaidlusega mingit seost.
40.Hagejate arvates maakohus käesolevas vaidluses ei saa anda hinnangut hageja 1 poolt vaidlusaluse kinnisvara saamise seaduslikkuse (täpsemalt – ebaõigluse ja ebaselguse) kohta, sest hageja 1 sai Suur-Sõjamäe 25a Tallinnas kinnistu omanikuks 11.03.2004 kinnistusraamatusse kandmise hetkest ja seda registrikannet ei vaidlustanud kostja eestkostja ega hiljem kostja ise. Hagejate arvates maakohus ei võinud käesolevas vaidluses anda mingit hinnangut ja kinnitada seda, et hagejad ei olevat maksnud pool summat kinnistu erastamise eest (viidates seejuures tunnistajate ütlustele), sest nii kostja eestkostja kui ka hiljem kostja ise ei ole hagejatele esitanud mingeid nõudeid hagejatelt kinnistu erastamisel väidetavalt nende eest makstud võlgnevuse väljamõistmiseks
41.Hagejad põhjendasid kostjapoolset jämedat tänamatust eelkõige hagi esitamisena hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks. Otsuse punktis 22 kohus viitab Riigikohtu selgitusele otsuses nr 3-2-1-8-11 (punkt 15), et jäme tänamatus võib aset leida ka juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Seejuures maakohus tõlgendab Riigikohtu selgitust kostja kasuks ja leiab, et kostja kaasomandi lõpetamise hagi hagejate vastu ei läinud vastuollu eesmärkidega, mida soovisid kinkijad kinkimisel. Hagejad ei saa nõustuda taoliste maakohtu põhjendamatute järeldustega.
42.Kuna hagejad olid kinnistu seaduslikud omanikud alates 11.03.2004 ja nende omandiõigust kostja kunagi ei vaidlustanud hagejatel oli ka valikuõigus omandi käsutamisel: kinkida, müüa, pantida jne; kuid hagejatel ei olnud mingeid kohustusi kostja ees.
43.Maakohus ignoreeris hagejate tõendeid selle kohta, et kahe kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli kinkijatel mitte ainult kinkida kostjale kaks kinnistu mõttelist osa, vaid ka saavutada edaspidi kaasomandi lõpetamine notariaalse kokkuleppe teel, mille kohaselt kostja pidi teostama kinnistu detailplaneeringu ja eraldama poolte mõttelised osad omaette kinnistuteks. See tähendab et hagejad kinkisid kostjale kinnistu mõttelise osa eesmärgiga moodustada tulevikus kaks eraldi kinnistut tingimusel, et hagejad jäävad tingimata oma väiksema kinnistu osa omanikeks.
44.Kuid hagi esitamine kostja poolt kaasomandi lõpetamise nõudega 2022.a. märtsis ei vastanud kinkijate eesmärgile, mis oli kostjal teada, sest kostja kasutas kinki omakasu eesmärgil ja soovis hagejad ilma jätta viimasest nende valduses jäänud kinnistu osast, mis toob neile sissetulekut. Hagejad ei vaja kostjalt rahalist hüvitist oma kinnistu osa kaotuse eest, sest kinnistul on juba olemas hageja1 äri – autopesula, mida ei saa üle viia teise kohta. Selge on see, et kui kostja ei oleks hagejatelt kinki saanud, ei oleks ta saanud nende vastu nõuet esitada, aga hagejad saaksid praegu kogu kinnistut vabalt käsutada ja mitte kanda olulisi kohtukulusid.
45.Hagejad ei tunnista faktiliselt puudutatud isiku asjas tunnistaja F ütlusi selle kohta, et kostja olevat esmakordselt teatanud hagejatele 2021.a. veebruaris, et soovib kaasomandit lõpetada ja keelduda notariaalse lepingu täitmisest. Kohus keeldus hagejate ärakuulamisest vande all, kus nad saaksid kinnitada, et kostja hakkas alles 2021.a. septembris rääkima sellest, et keeldub täitmast notariaalset lepingut kaasomandi lõpetamise kohta, aga faktiliselt saatis hagejatele kirjaliku teatise selle kohta alles 2021.a. detsembris. Peale selle ei kinnitanud teine tunnistaja Z, et hagejad 24.02.2021 said kostja kavatsusest kaasomand lõpetada.
7(12)
46.Jäme tänamatus sai ilmsiks tulla ainult kostja konkreetsete reaalsete toimingute teostamisel hagejate suhtes. Nimelt hagi saamisel kostja poolt 11.03.2022 hagejad said teada sellest, et kostja tegelikkuses soovib nad kogu kinnistust ilma jätta, vaatamata sellele, et nad olid juba oluliselt suurema osa sellest kostjale kinkinud. Järelikult hagejad said teada jämeda tänamatuse ilmingust kostja poolt nende suhtes tema 11.03.2022 kaasomandi lõpetamise hagi esitamise hetkest. 24.05.2022 hagejad pöördusid notari poole avaldusega kinkelepingust taganemise kohta, aga vastava hagiga 2022.a. juunis. Seega aegumise tähtaeg ei ole hagejate poolt mööda lastud ja hagi on esitatud õigeaegselt.
47.Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et 24.05.2022 notariaalses avalduses kinkelepingust taganemise kohta hagejad ei põhjendanud, milles seisneb jäme tänamatus. Notaril puudub kohustus märkida seda avalduses, kuna eeldatakse, et kostja teab, mille jaoks teda notari juurde kutsutakse ja milles on kostja süüdi. Notar määras kostjale kindla vastuvõtule ilmumise aja, kus talle olekski selgitatud jämedat tänamatust ja kui kostja sellega nõustub, siis vaidlus lõpeb. Kostja määratud ajaks ei ilmunud. Notar ei täida kohtuniku rolli. Seetõttu on oluline, et hagejad selgitasid põhjalikult hagis, milles seisneb kostja jäme tänamatus. Peale selle hagejad täiendasid hagi teise nõudega, kus märkisid kostja tänamatust tema teiste toimingutega juba peale hagi esitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
49.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt, va osas, milles neid muudab. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
Asja materjalidest nähtub, et:
- Kostja isa suri 09.03.1998, mis on ka pärandi avanemise ajaks ja kostja päris oma isa järelt 400 AS-i G aktsiat; - Kostja on olnud AS-i G aktsionäriks kogu perioodi alates pärandi avanemisest; -Peale kostja isa surma oli AS G juhatuse liikmeks hagejaI; -Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu on kinnistatud 31.01.2001 ning selle omanikuna oli kinnistamise hetkel kinnistusraamatusse kantud AS G; -23.12.2003 võõrandas AS G, esindatuna likvideerijana tegutseva hageja 1 poolt vaidlusaluse Suur-Sõjamäe 25a kinnistu hagejale 1; -Kostja rahalistest vahenditest tasuti 30.08.2007 ehk ajal, mil kinnistu omanik oli kinnistusraamatu järgi hageja 1 ja vahetult enne 18.09.2007 kinkelepingu sõlmimist, Harju Maavalitsusele erastamisvõlg summas 478 895 krooni ning 31.08.2007 155,15 krooni viivist; -18.09.2007 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad kinkisid kostjale 2/3 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust; -14.06.2017 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad kinkisid kostjale 11/60 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust;
8(12)
-Pooled sõlmisid 15.09.2017 notariaalse lepingu, milles kajastati kaasomandi lõpetamise võlaõiguslik kokkulepe ja kaasomandi kasutamise kord. -24.05.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu; -01.12.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu, mis väljendub muuhulgas ka selles, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale; -Kinnistu registriosa 3606701, asukohaga Suur-Sõjamäe tn 25a, Tallinn on X ja Q kui ühisomanike ning C kaasomandis vastavalt 3/20 ja 17/20 mõtteliste osadena; -Kostja pöördus hagejate poole kaasomandi lõpetamise sooviga suuliselt perekondlikul koosviibimisel 24.02.2021. -Kirjalikult, lepingulise esindaja vahendusel, pöördus kostja hagejate poole kaasomandi lõpetamiseks 09.12.2021. -Kohus võttis menetlusse kostja hagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks 11.03.2022.a.
51.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 esimese lause järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
52.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle kas kinkelepingutest taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Vaidluse all ei ole, et lepingutest taganemise formaalsed eeldused on täidetud osaliselt, st osas, milles hagejad on edastanud lepingutest taganemise avaldused VÕS § 188 lg 1 kohaselt. Samas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejad on taganemisel järginud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
53.Maakohus asus seisukohale, et lepingutest taganemise formaalsed eeldused on täitmata, kuna hagejad esitasid taganemisavaldused tähtaega ületades. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kuigi õige on maakohtu poolt tuvastatu, et tunnistajate ütlustega saab lugeda tõendatuks kostja poolt kaasomandi lõpetamise soovi avaldamine hagejatele suulisel perekondlikul koosviibimisel 24.02.2021, on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud ajast ei saa lugeda alanuks taganemisavalduste esitamise tähtaja kulgu. Nimelt nähtub tunnistajate ütlustest, et peale kaasomandi lõpetamiseks ettepaneku tegemist jätkusid poolte läbirääkimised kaasomandi lõpetamisel kostja poolt hagejatele makstava hüvitise suuruse üle. Hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõutud ning läbirääkimised saadava summa osas saab lugeda nurjunuks alates sellest, kui kostja esitas oma lepingulise esindaja kaudu ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks 09.12.2021.a. Alates sellest algas VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja kulg. Kuna lepingutest taganemise avaldused tehti aasta jooksul, siis on lepingutest taganemise formaalsed eeldused täidetud.
54.Kostja väidetest asja menetlemisel võib aru saada nii, et kuna 24.05.2022 tehtud notariaalse kinkelepingust taganemise avalduses, millega hagejad taganesid kostjaga 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust on taganemise põhjuseks vaid jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu, konkreetseid asjaolusid esile toomata, siis ei toonud avaldus kaasa 9(12)
õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kinkelepingust taganemise avaldusest peab olema arusaadav, millisel alusel kinkija kingisaajaga sõlmitud lepingust taganeb ning juhul, kui kinkija tugineb menetluse käigus uuele kinkelepingust taganemise alusele, on tegemist hagi aluseks olevate asjaolude (hagi aluse) muutmisega. Antud juhul puudus 24.05.2022 taganemisavalduses täpne kirjeldus, mida hagejad loevad jämeda tänamatuse osutamiseks kostja poolt. Samas oli kostja teadlik, et hagejad kostja soovitud viisil, st eelkõige kostja poolt pakutud hüvitise suurusega kaasomandi lõpetamist ei soovi. 01.12.2022, st juba käesoleva hagi menetlemise ajal tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks oli jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu, mis väljendub muuhulgas ka selles, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale. Hagejad esitasid menetlusse uue hagi alusega nõude, mille kohus võttis 14.02.2023 määrusega menetlusse. Maakohus menetles seejärel kõiki hagejate poolt esitatud väiteid kostja poolt väidetavalt osutatud jämeda tänamatuse kohta, sh neid, mis hilisemas taganemisavalduses olid konkreetselt esile toodud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel ei saa kostja seisukohta, mille kohaselt ei toonud 24.05.2022 taganemisavaldus kaasa õiguslikku toimet, kuna selles puudus konkreetne selgitus, milles jäme tänamatus seisneb, pidada põhjendatuks.
55.Pooled vaidlevad vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas kinkelepingutest taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Vaidlus on selles, kas tegemist on üldse kinkelepingutega ning, juhul kui on, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingutest taganeda.
56.Maakohus asus otsuses sisuliselt seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingud ei olnud kinkelepingud, sest hagejate kui kinkijate eesmärk oli hagejate poolt kostjale kostja isa pärandvara hulka kuulunud vara vähendamise hüvitamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud kinkelepingute näol tegemist lepingutega, mille puhul saaks üldse tekkida küsimust kostja kui kingisaaja potentsiaalsest tänamatusest, ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. Maakohus on samas õigesti analüüsinud kinkelepingutele eelnenud pooltevahelisi omandisuhteid ning arvestanud sellega ka kinkelepingute sõlmimise eesmärki.
57.Asjast nähtuvalt kuulus Suur-Sõjamäe tn 25a kinniasi AS-ile G ning peale kostja isa surma oli AS G ainukeseks aktsionäriks kostja, kes sel ajal oli alaealine. AS G majandustegevust juhtis kostja isa surma järgselt hageja I, sh likvideerijana. 23.12.2003 võõrandas AS G, esindatuna likvideerijana tegutseva hageja I poolt vaidlusaluse SuurSõjamäe 25a kinnistu koos sellel asuvate päraldistega hagejale I. Müügilepingu järgi (I, kd , tlk 45- 48) müüs AS G hagejale I kinnistu müügihinnaga 1 311 750 eurot, kusjuures müügisumma sees oli ka 1 011 750 euro suurune Eesti Vabariigile tasutav erastamishüvitis, mille tagamiseks oli kinnistule seatud ka hüpoteek. Kostja esitas asjas AS G 2003 majandusaasta aruande (I kd, tlk 49-55), mille järgi hageja I juhatuse liikmena on kinnitanud, et kinnistu väärtuseks 2 076 700 eurot, koos sellel asuvate ehitiste ja seadmetega 3 370 626 eurot. Seega tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hageja I AS G seadusliku esindajana müüs müügilepinguga kinnistu endale kordades alla turuhinna. Lisaks tuvastas maakohus põhjendatult, et kostja rahalistest vahenditest tasuti 30.08.2007 ehk ajal, mil kinnistu omanik oli hageja I ja vahetult enne 18.09.2007 kinkelepingu sõlmimist, Harju Maavalitsusele erastamisvõlg summas 478 895 krooni ning 31.08.2007 155,15 krooni viivist. Asjas puudub vaidlus, et vähemalt osaliselt olid hagejad esimese kinkelepingu ajaks pool Eesti Vabariigile tasumisele kuuluvast erastamisvõlast, mis kinnistu müügilepinguga hageja I poolt üle võeti, tasunud. Asjas puuduvad tõendid, et seda tehti kostjale või AS-ile G kuuluvatest vahenditest.
10(12)
Seega olukorras, kus küll enne kostjale kinnistu osa kinkimist tasus kostja sisuliselt hageja I kinnistu müügilepingust tuleneva osalise müügisumma (st osaliselt erastamisvõla Eesti Vabariigile), lisaks sai hageja I kinnistu omanikuks alla selle turuhinna, samas osaliselt oli müügisumma (erastamisvõlg Eesti Vabariigile) hageja I poolt tasutud enne ülejäänud erastamisvõla kostja poolt tasumist 30.08.2007, ei saa õigeks pidada maakohtu seisukohta, et kinget üldse ei tehtud, st tegemist võis olla täielikult kõlbelise kohustuse täitmiseks tehtud tehingutega. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas peale kinketehingute tegemist hagejatele jäänud kaasomandiosa vastas nende panusele kinnistu müügisumma tasumisel. Maakohus on võrrelnud küll hagejate poolt osaliselt tasutud müügisummat ja kostja poolt kaasomandi lõpetamise avalduses pakutud hüvitise suurust, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole summad võrreldavad, sest kinnistu väärtus ajateljel on oluliselt muutunud.
58.Seega tuli asjas esitatud asjaoludel tuvastada kinkelepingute sõlmimise eesmärk selleks, et hinnata, kas hagejate väide kostja jämeda tänamatuse kohta, saab pidada õigustatuks. Riigikohus on asunud seisukohale, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõttes on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15 ja seal viidatud lahendid). Maakohus leidis, et isegi juhul, kui asjas tuleks hinnata, kas kostja on käitunud jämedalt tänamatult, on tõendamata kostja poolt jämeda tänamatuse osutamine hagejate suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 59.Ringkonnakohtu arvates ei saa küll maakohtu seisukohaga nõustuda selles, et isegi juhul, kui kinkelepingute eesmärgiks on kinnistu jagamine reaaalosadeks, ei saa mingil juhul jämedaks tänamatuseks pidada kingisaaja toiminguid kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab kingisaaja. Teatud asjaoludel võib ka sellist käitumist pidada kinkijaid kahjustavaks, mis annab aluse kinkest taganeda. Samas käesolevas asjas kostja käitumist kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppest erineval viisil jämedaks tänamatuseks pidada ei saa.
60.Apellatsioonkaebuses tuginevad hagejad sellele, et kinkelepingute sõlmimise eesmärgiks oli hiljem kaasomandi osade kinnistamine erinevateks kinnistuteks. Ringkonnakohus osutab, et maakohtu menetluses hagejad sellele ei tuginenud, sest esialgses hagis ja sellele järegnevates täpsustustes oli hagi alusena esile toodud, et pärast 14.06.2017 kinkelepingu sõlmimist otsustasid pooled tulevikus lõpetada kaasomand sel viisil, et tekiks kaks eraldi kinnistut. Seega olnud kingete tegemise eesmärgiks kinnistu kaasomandi tekkimisel selle lõpetamine teatud viisil. Seda seisukohta toetab ka see, et kaasomandi lõpetamise viisi kokkulepe sõlmiti ajaliselt peale kingete tegemist, sh 10 aasta peale esimese kinkelepingu sõlmimist. 61.Ringkonnakohus leiab, et eelpooltoodud tuvastatud asjaoludel, sh selles kuidas hagejad kinnistu omanikuks said, ei saa pidada kostja käitumist samuti jämedaks tänamatuseks kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi kokkuleppest kõrvalekaldumisel. Esiteks, tunnistajate ütlustega leidis tõendamist poolte läbirääkimised hüvitise suuruse osas kinnistu kaasomandi lõpetamisel, seega ei ole põhjendatud hagejate väide, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Tunnistajate ütlustest saab järeldada, et hagejad olid nõus oma kaasomandiosa hagejale hüvitise eest jätma, kuid hüvitise suuruse osas kokkulepet ei sõlmitud. Teiseks, kaasomandi lõpetamine oli selgelt poolte tahteks, sest selleks sõlmiti ka võlaõiguslik kokkulepe. Poolte poolt lepingus kokkulepitud viisil kaasomandi lõpetamine kostja väidetel avalik-õiguslike tingimuste muutumise tõttu enam võimalik ei ole, kohtuvälist kokkulepet pooled kaasomandi lõpetamiseks ei saavutanud, seega tulebki poolte
11(12)
vaidlus kaasomandi lõpetamiseks lahendada kohtus. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta pöördus vaidluse lahendamiseks kohtu poole. 62.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 63.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
64.Vastustaja menetluskulud õigusabile moodustavad esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 2090 eurot koos käibemaksuga, kuivõrd vastustaja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane. Vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu (kuni 31.12.2023 150,00 eur + km ja alates 01.01.2024 160 eur + km). Vastustaja palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2090,00 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista see summa menetluskulude katteks Xlt ja Qlt solidaarselt C kasuks välja. Samuti mõista Xlt ja Qlt solidaarselt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt C kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
65.Ringkonnakohus, tutvunud vastustaja esitatud menetluskulude nimekirjaga leiab, et vastustaja lepingulise esindaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, toimingutele kulunud aeg on mõistlik ning proportsionaalsed asja keerukusastmega, lepingulise esindaja teenuse tunnihind on mõistliku suurusega ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga teenustasu mõistliku suuruse hindamisel. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 2090 eurot ning vastavalt kostja taotlusele ka viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.