Jarvolla OÜ hagi Ü.A.e ja R.K.i vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jarvolla OÜ (registrikood 16359832, asukoht Kooli 69-12, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), esindaja juhatuse liige Olavi Järve (e-post: [email protected]) Kostjad:
Kaasomand lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 35 000 eurot ja pakkumise sammuga 500 eurot. Enampakkumise ebaõnnestumisel väheneb igal järgneval enampakkumisel alghind 10% võrra eelmise enampakkumise alghinnast.
2.2.Enampakkumise korraldajaks on hageja valitud Pärnu piirkonna kohtutäitur.
2.3.Enampakkumise tulem jagatakse järgmiselt ja täidab selle kohtutäitur vastavas järjekorras:
2.3.1.esmajärjekorras arvestatakse müügitulemist maha enampakkumise kulud ning pooled kannavad kulud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva osaga, ehk Jarvolla OÜ kannab 2/5, Ü.A. kannab 1/5 ja R.K. kannab 2/5 enampakkumise kuludest.
2.3.2.ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdeliselt kaasomandiosade suurusega ehk Jarvolla OÜ saab 2/5, Ü.A. 1 saab 1/5 ja R.K. saab 2/5.
2-23-11176
3.Menetluskuludest jäävad kostjate menetluskulud menetluskuludest jääb 1/3 R.K.i ja 2/3 Ü.A.e kanda.
nende
endi
kanda
ning
hageja
4.Määrata hageja Jarvolla OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 420 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv).
5.Mõista kostjatelt Jarvolla OÜ kasuks menetluskulude katteks välja:
5.1.Ü.A.elt 280 eurot
5.2.R.K.ilt 140 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on Ü.A. ja R.K. kohustatud tasuma Jarvolla OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Jarvolla OÜ esitas 07. augustil 2023 Pärnu Maakohtule hagi Ü.A.e ja R.K.i vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub 2/5, R.K.ile kuulub 1/5 ja Ü.A.ele kuulub 2/5 kinnisasjast asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosanumbriga xxxxxxxxxxx.
3.Hageja on pöördunud kostjate poole kaasomandi lõpetamise ettepanekuga. Mõlemad kostjad lubasid teha olukorra lahendamiseks omapoolse ettepaneku, kuid reaalselt kumbki ühtegi ettepanekut ei teinud. Ka ei vastanud kostjad enam hageja kõnedele. Seetõttu pöördus hageja kaasomandi lõpetamiseks kohtusse.
4.Hageja palub lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosanumbriga xxxxxxxxxxx. Määrata müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot ja pakkumise sammuga 500 eurot. Enampakkumise ebaõnnestumisel väheneb igal järgneval enampakkumisel alghind 10% võrra eelmise enampakkumise alghinnast. Enampakkumise korraldajaks määrata hageja poolt valitud Pärnu piirkonna kohtutäitur. Enampakkumise tulem kuulub jagamisele järgmiselt ja täidab selle kohtutäitur vastavas järjekorras: - esmajärjekorras arvestatakse müügitulemist maha enampakkumise kulud ning pooled kannavad kulud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva osaga, ehk hageja kannab 2/5, R.K. kannab 1/5 ja Ü.A. kannab 2/5 enampakkumise kuludest. - jagada ülejäänud raha võrdeliselt kaasomandiosade suurusega ehk hageja saab 2/5, R.K. saab 1/5 ja Ü.A. saab 2/5.
2-23-11176
5.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on tema poolt tasutud riigilõiv.
6.Välja mõista kostjatelt menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJATE VASTUSED
7.Kostja Ü.A. hagile ei vastanud. Kohtudokumendid on Ü.A.ele isiklikult kätte toimetatud 10. oktoobril 2023. Ü.A. 14. veebruaril 2024 vastas kohtu telefonikõnele (tel nr+372 xxxx xxxx) ja kinnitas, et on dokumendid kätte saanud, ta on põhimõtteliselt nõus kaasomandi lõpetamisega, aga ei ole kindel, mil viisil seda tuleks teha. Ei ole kohtule vastanud, sest kahtleb, et hageja taotletud viisil kohtutäituri kaudu müües ei saa piisavalt kõrget hinda. Kohus selgitas Ü.A.ele vajadust kujundada seisukoht kaasomandi lõpetamise viisi osas ja võtta hageja esindajaga ja teise kostjaga kokkuleppe sõlmimiseks ühendust. Kohus teatas Ü.A.ele ka järgmise istungi aja - 19. märts 2024 kell 11.00, Ü.A. arvas, et saab istungile tulla. Ü.A. selgitas, et on Soomest tagasi Eestisse kolimas ning faktiliselt juba elavatki Xxxxxxxxxxx, seal ei ole aga elamu välisvoodri remonditööde tõttu veel postkasti. Ü.A. kinnitas, et tema kehtiv e-posti aadress on xxxxxxxxxxx, saab selle kaudu dokumente kätte. Lubadusele vaatamata Ü.A. oma seisukohta kirjalikult ei esitanud, e-posti aadressile saadetud kohtukutse saamist ei kinnitanud ning kohtuistungile ei tulnud, ei olnud enam ka telefoni teel kohtule kättesaadav.
8.Kostja R.K. 22. oktoobril 2023 esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Hageja andmed kaasomandi suuruste kohta on õiged. Õige on ka hageja väide, et hageja pöördus R.K.i poole kaasomandi lõpetamise ettepanekuga: hageja tegi R.K.ile ettepaneku välja osta temalt korteriomandi 1/5 osa hinnaga 2000 eurot. Kostja ei saanud sellega nõustuda. Hageja pakkus kostjale kahekordselt vähem kui hagiavalduses tema poolt avaldatud kaasomandi osa turuväärtus (20 000 eurot : 5 = 4000 eurot). Hageja ei ole teinud R.K.ile ettepanekut müüa kõnesolev korteriomand tervikuna avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. R.K. leiab, et hageja pöördumine kohtu poole on ennatlik. R.K. selgitab, et võiks nõustuda kaasomandi lõpetamisega ja korteriomandi tervikuna müümisega avalikul enampakkumisel, kui korteriomandi müügihind vastab selle turuväärtusele. Kinnisvara internetbaasi www.City24.ee andmetest nähtuvalt sarnase korteriomandi turuväärtus on vähemalt 562 eurot/m2 (istungil selgus, et vastuses märgitud link kostja silmas peetud korteri andmeid enam ei kajasta), mis annab kõnesoleva korteriomandi turuväärtuseks vähemalt 44 735,20 eurot (kinnistusraamatu järgi korteriomandi üldpind 79,6 m2 x 562 eurot/m2 = 44 735,20 eurot). Seejuures enampakkumise sammuks võib olla 500 eurot ning esmajärjekorras arvestatakse müügitulemist maha enampakkumise kulud ning kannavad kulud kaasomanikud võrdeliselt neile kuuluva korteriomandi osaga, ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdeliselt kaasomandiosade suurusega. Kostja ei saa nõustuda hageja nõudega enampakkumise ebaõnnestumise korral vähendada igal järgneval enampakkumisel alghind 10% võrra eelmise enampakkumise alghinnast. Üldteada, et kinnisvara turuväärtus kogu aeg tõuseb. Seetõttu alghinna vähendamine ei ole otstarbekas, see ei ole ka kaasomanike huvides. Ruslana Kutšernjak palub menetluskulud jätta ennatlikult kohtu poole pöördunud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
9.19. märtsil 2024 istungile tulid hageja ja kostja R.K. oma esindajaga. Ü.A. istungile ei ilmunud. Kohus toimetas kohtukutse Ü.A.ele kätte saatmisega e-posti aadressile, kohtukutse loeti kostjale I kättetoimetatuks kohtuistungi toimumisele eelneval päeval. Hageja taotles asja lõplikku sisulist lahendamist ilma Ü.A.e osavõtuta. Hageja leidis, et see, kui Ü.A. esitab kaja või apellatsioonkaebuse, on asjaarutamise edasilükkamisest parem. Kui Ü.A. ei
2-23-11176 ole tehtava lahendiga nõus, siis peab ta oma õiguste kaitseks lahendit vaidlustades igal juhul kaasomandi lõpetamise osas oma seisukoha esitama ja asjaga saab edasi minna. Kõigi kaasomanike huvi on saada võimalikult suurt hinda. Hageja oli nõus, et kohus määrab R.K.i vastuväite alusel enampakkumise alghinnaks 35 000 eurot. Kaasomandis olevat korterit keegi kaasomanikest reaalselt ei kasuta, korter vajab remonti. Korteril on kogunenud võlgnevus, iga päevaga kommunaalvõlgnevus suureneb. Algul Jarvolla OÜ midagi maksis, aga oli sama probleemi ees nagu R.K., et kui Ü.A. oma osa ei maksa, siis midagi ei muutu.
10.R.K. nõustus istungil asja lahendamisega ilma kostja Ü.A.e osavõtuta ja kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, kuid tingimusel, et enampakkumise alghinnaks määratakse 35 000 eurot. Enampakkumise muude tingimuste üle istungil enam ei vaieldud. R.K. möönis, et hagejaga oli kohtuväliselt vaidlus kaasomandi lõpetamise üle, sest ei jõutud hinnas kokkuleppele, hageja põhjendatult pöördus kohtu poole. Samuti R.K. kinnitas, et korteril on 20 kuu kommunaalide võlgnevus, 3117 eurot, iga kuu lisandub 184 eurot. Algul R.K. maksis, aga kuna Ü.A. oma osa ei maksnud, siis lõpetas R.K. maksmise.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja hageja ja kostjaga II suuliselt kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostjate kaasomandis on korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx, registriosanumbriga xxxxxxxxxxx. Kaasomandis olevast kinnisasjast kuulub hagejale 2/5 mõttelist osa, R.K.ile 1/5 mõttelist osa ja Ü.A.ele 2/5 mõttelist osa.
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § AÕS § 70 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Praeguses asjas pooltel kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kokkulepet ei ole. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel alusel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja R.K. on sellega nõus, kuid soovis, et enampakkumise alghinnaks määrataks kõrgem hind. Ü.A. telefonivestluses kohtuga oli samuti nõus kaasomandi lõpetamisega, algul nõustus ka enampakkumisega, kuid vestluse jooksul hakkas kahtlema, milline oleks kõige õigem kaasomandi lõpetamise viis. Samas avaldas soovi saada vara võõrandamisel võimalikult kõrget hinda. Kirjalikult Ü.A. oma seisukohti kohtule ei esitanud ega tulnud ka kohtuistungile. Hageja taotlusel kohus lahendab asja ilma Ü.A.e osavõtuta.
15.Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades olnud AÕS § 77 lg 2 alusel järjepidevalt seisukohal, et kohus saab lõpetamisel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. 10. aprilli 2019 kohtuotsus tsiviilasjas 2-17-9749 (p 12) Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis: „Kuna hageja oli kaasomandi lõpetamise alternatiivsetest viisidest loobumisega hagi kitsendanud (TsMS § 376 lg 4 p 2) ning kostja ei esitanud vastuhagi, pidi maakohus poolte huve kaaludes hindama, kas kaasomandi saab lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha poolte vahel võrdselt jagamisega. Kohtul ei olnud vaja hinnata kaasomandi lõpetamise alternatiivseid viise, mida hageja täpsustatud hagis enam ei taotlenud ning mille kohta ei olnud kostja vaatamata maakohtu selgitusele (tl-d 29-32) vastuhagi esitanud.“
2-23-11176 Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise teel. Kostjad ei ole selle vastu vaielnud ega esitanud vastuhagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletust erineval viisil. Seega saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud nõudest ja hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisist – müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel.
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas (nt 09. juuni 2006 kohtuotsus asjas nr 3-2-1-4506; punkt 19; 29. mai 2012 kohtuotsus asjas nr 3-2-1-61-12, p 12) märkinud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus leiab, et praegusel juhul on hageja taotletud avalik enampakkumine kõigi kaasomanike suhtes õige ja õiglane kaasomandi lõpetamise viis. Asjas ei ole vaidlust, et keegi kaasomanikest kinnisasja igapäevaselt elamiseks ei kasuta. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses on iga kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-138-14, p 16; 26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Iga kaasomanik võib nõuda kaasomandit lõpetava kohtulahendi täitmist, kuid kinnisasja enampakkumisel müümise korral jäävad oma omandist ilma nii sissenõudja kui võlgnik (v.a kaasomanik, kes osaleb kinnisasja enampakkumisel ja teeb parima pakkumise), müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele, sõltumata sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati. See tähendab, et avaliku enampakkumise korraldamine kaasomandi lõpetamiseks ei ole tavapärane täitemenetluses enampakkumisel müük, kus eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 (p 13) obiter dictum'i korras selgitanud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1).
17.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude, lõpetab hageja ja kostjate kaasomandi Pärnu, Tallinna mnt 16 asuva kinnisasja suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel.
18.Hageja taotleb kohtuotsuses kindlaks määrata enampakkumise olulised tingimused: alghind, pakkumiste samm ning enampakkumise ebaõnnestumise korral järgmiseks enampakkumiseks alghinna vähendamise ulatuse, samuti tulemi jaotamise tingimused. TsMS § 445 lg 1 järgi saab kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Riigikohus on ülalviidatud 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 leidnud, et see võimaldab kindlaks määrata ka avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused.
19.Hageja ja kostja R.K. jõudsid kohtuistungil ühisele seisukohale, et enampakkumise alghind peaks olema 35 000 eurot. Muude hageja taotletud tingimuste üle vaidlust ei olnud. Kostja Ü.A. ei ole oma seisukohta esitanud. Hageja ja R.K.i andmetel võib korteriomandi väärtus olla 40 000 euro ringis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 65 sätestatust tulenevalt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). See tähendab, et korteriomandi tegelik väärtus selgub müümisel. Enampakkumise mõte on see, et isik, kes soovib asja endale saada, teeb teistest pakkujatest kõrgema pakkumise. Seetõttu kohus leiab, et kaasomanike huve ei riku see, kui avaliku enampakkumise alghind on eeldatavast turuväärtusest mõnevõrra madalamaks. Mõistlikult võib eeldada, et soodsama alghinna puhul on huvi enampakkumise vastu suurem ning pakkujaid on rohkem. Samas ei tohi alghind olla ka liiga madal, vältimaks võimalust, et osaleb üks pakkuja, võistlevaid pakkumisi ei tehta ja pakkuja omandab korteri põhjendamatult madala hinnaga. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamisel avalikul enampakkumisel on põhjendatud alghinnaks määrata eeldatavast turuhinnast 10 – 20% madalam alghind.
20.Enampakkumise ebaõnnestumine tähendab, et selle hinnaga huvilisi ei leidunud ning alghinda tuleb langetada, hageja taotlusel kohus määrab alghinna langetamise ulatuseks 10% eelmise enampakkumise alghinnast. Hageja õigesti juhtis istungil tähelepanu sellele, et iga
2-23-11176 enampakkumise eest tuleb kohtutäiturile tasuda (kohtutäituri seaduse § 36 lg 1 p 4 ja lg 11 kohaselt on tasu 250 eurot + käibemaks, sh tuleb 92 eurot tasuda ettemaksuna) ning korduvad enampakkumised vähendavad müügist saadavat reaalset tulu. Pakkumiste samm 500 eurot on korteriomandi eeldatavat hinda arvestades proportsionaalne.
21.AÕS § 75 kohaselt hageja ja kostjad kaasomanikena kannavad korteriomandil lasuvad koormatised, asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutused vastavalt igale kaasomanikule kuuluva osa suurusele. vastutavad vastavalt oma omandiosa suurusele ning müügist saadava raha jagamisega kõigi kaasomanike vahel vastavalt iga kaasomaniku omandiosa suurusele. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja taotlus, et esmajärjekorras arvestatakse müügitulemist maha enampakkumise kulud, kulud kannavad kaasomanikud võrdeliselt oma kaasomandi osa suurusele ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel samuti võrdeliselt nende kaasomandi osa suurusega.
22.Kokkuvõtlikult: kohus rahuldab Jarvolla OÜ hagi, lõpetab hageja ja kostjate kaasomandi Xxxxxxxxxxx asuvale korteriomandile korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Enamapakkumise alghind on 35 000 eurot, pakkumise samm 500 eurot ja enampakkumise ebaõnnestumisel alandatakse alghinda 10% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, hagejal on õigus määrata enampakkumise korraldajaks Pärnu piirkonna kohtutäitur ning enampakkumisega seotud kulud tasutakse enampakkumise tulemist eelisjärjekorras võrdeliselt kaasomanikule väljamaksmisele kuuluva osaga ning ka ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandiosa suurusele: hagejale ja Ü.A.ele 2/5 ja R.K.ile 1/5. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda.
24.TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud jaotada ka menetluskulud kostjate kaasomandiosade proportsioone arvestades: Ü.A.e omandiosa kaasomandis on kaks korda suurem, kui Ruslana Kutšernjaki omandiosa. Ü.A.e menetlusest kõrvale hoidmise tõttu ei olnud võimalik menetlust lõpetada poolte kompromissiga ja mille korral oleks hagejal TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel olnud võimalik tasutud riigilõivust pool riigilt tagasi taotleda. Eeltoodu alusel kohus jätab hageja menetluskuludest 1/3 Ruslana Kutšernajki kanda ning 2/3 Ü.A.e kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohus määrab hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtumenetluse alustamise vältimatu eeldus ning vaieldamatult on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Vastavalt kulude jaotusele jääb seega R.K.i kanda 140 eurot ja Ü.A.e kanda 280 eurot. Kohus mõistab need summad kostjatelt hageja kasuks välja.
26.Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib kohtuotsuses, et kostjad on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas), kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 12,5% aastas (0,034% päevas).
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp
2-23-11176 Kohtunik
26.04.2024 veaparandusmääruse RESOLUTSIOON:
1.Parandada Pärnu Maakohtu 19. aprilli 2024 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2.3 alapunktides
2.3.1.ja 2.3.2 ekslikult vahetusse läinud kostjate kaasomandi osade suurused, lugedes õigeks järgmise sõnastuse: „2.3. Enampakkumise tulem jagatakse järgmiselt ja täidab selle kohtutäitur vastavas järjekorras: 2.3.1.esmajärjekorras arvestatakse müügitulemist maha enampakkumise kulud ning pooled kannavad kulud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva osaga, ehk Jarvolla OÜ kannab 2/5, Ü.A. kannab 2/5 ja R.K. kannab 1/5 enampakkumise kuludest. 2.3.2.ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdeliselt kaasomandiosade suurusega ehk Jarvolla OÜ saab 2/5, Ü.A. saab 2/5 ja R.K. saab 1/5.“
2.Teha märge parandamise kohta 19. aprilli 2024 otsusele ning toimetada määrus kohtuotsuse parandamise kohta kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud veaga kohtuotsus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.