Otsuse avalikult teatavaks- 16. aprill 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-16763
Tsiviilasi
E. K. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik E. K. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht esindajad xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja E. K. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada E. K. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Sirje Taela töötasu suuruseks 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65,34 eurot, kokku 362,34 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65,34 eurot, kokku 362,34 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397, arvelduskonto nr EE672200221013997303).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. mail 2024 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 105.
6.Kohustada E. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16. aprillil 2025.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud E. K. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.E. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 27.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-16763). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on üks ülalpeetav – poeg U. - J. K. , sünd xxxxxxxxxx, kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ega ela koos võlgnikuga. Võlgnik on invaliid ja saab pensioni 579 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on samuti 579 eurot, kuid sellega ei tule toime ning ta palub abi sõpradelt. Võlgnikule kuulub xxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), mille osale on Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt seatud keelumärge (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx). Firma arestimine piirab võlgniku tegutsemist ja võlgnevuste tasumist. Võlgnik on firmasse panustanud kõik oma säästud ja soovib, et firma talle edaspidi alles jääks. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgniku selgituste kohaselt makseraskuste põhjuste kohta haigestus ta Covidisse, olles kaheksa kuud haige. Võlgnik pole haigusest tänaseni taastunud – esineb hingeldamist, jõuetust lihastes, väsimust, unetust ja närvilisust, lisandunud on depressioon. Tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud võlgnik võimeline igapäevast tööd jätkama, mistõttu jäid maksed pankadele tasumata. Võlgnik palus täitemenetlused peatada, et ta saaks tööle minna – kohtutäiturid koos inkassofirmadega seda ei võimalda, teavitades tööandjat võlgnevustest. Võlgnik on avalduses muu hulgas taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitas 21.12.2023 kohtuistungil, et ei tule võlgadega toime, seejuures puudub tal ülevaade võlgnevuse suurusest. Võlgnikule on määratud osaline töövõimekaotus seoses peavigastusega, mille ta sai juba kooliajal. xxxxxxxxx-s äritegevust ei toimu. Võlgnik ei ole käesoleval ajal tööd saanud, kuigi on kandideerinud. Varasemalt on võlgnik viis aastat ka xxxx töötanud.
2.Kohus võttis 13.02.2024 määrusega E. K. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Sirje Taela, keda kohustas hiljemalt 14.03.2024 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed
4.1.Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik perekonnaseisult vallaline. Võlgnikul on üks ülalpeetav – poeg U. - J. K. , kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta, kuid loodab leida hooajalist tööd, sest omab B-kategooria juhtimisõigust, millega saab töötada ka raskeveotehnikaga (T-kategooria mootorsõidukitega). Vara
4.2.Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on kokku 604 eurot, millest 34 eurot on puudega tööealise inimese toetus ja ca 570 eurot töövõimetoetus, millest Narva kohtutäitur Andrei Krek on teostanud kinnipidamisi ca 50 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku pankrotivaraks arvamisel kohalduvad täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud. Võlgniku sissetulek laekub tema Swedbank AS-i kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on sissemakset tegemata asutanud äriühingu – xxxxxxx x (registrikood xxxxxxxx), mille osakapital on 2500 eurot. Võlgnik on nii osaühingu juhatuse liige kui ainuosanik. Esitatud on 2022. aasta majandusaasta aruanne, kus varade ja kohustuste väärtuseks on 0 eurot ning kasumiaruande read on täitmata. Selgituseks on märgitud, et „firma puhkab, tööd pole“. Võlgniku selgituse kohaselt kasutab osaühingut enda majandustegevuses tema poeg. Võlgnikule on selgitatud, et poeg peab asutama enda äriühingu. Kohustused
4.3.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 25 503,97 euro ulatuses. Täitemenetlustes lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud. Võlgniku jooksvad kulud kokku on 590 eurot: eluasemekulud (korter) 200 eurot, ravimid 40 eurot ja muu (sh söök, side jms) 350 eurot. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik ilmselgelt üle laenanud. Seejuures on hämmastav võlgnikule laenude andmine, sest Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku sissetulek aastas ca 4000 eurot. Kui aluseks on võetud Eesti Töötukassast saadav toetus, ei ole ilmselgelt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 25 503,97 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et
võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust (erandkorras võib olla arestitav võlgniku töövõimetoetus), on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud E. K. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel E. K. pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi käesolevalt puuduvad võlgnikul nii varad kui rahalised vahendid, sh ka pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtu hinnangul võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud juhul eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse vabaneda pankrotimenetluse kaudu aastate jooksul kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul valmis olla vabatahtlikult panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene
aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 16.04.2025. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 4 tundi 30 minutit, so 9 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65,34 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (9 pooltundi) on põhjendatud ning Sirje Taelale tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65,34 eurot, kokku 362,34 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Prolex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.