Tamme Inkasso OÜ hagi J. U. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
13 351,24 eurot Hageja: Tamme Inkasso OÜ, registrikood:12623462, asukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo, e-posti aadress: XXX Kostja: J. U., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. U.-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks B OÜ ja kostja vahel 06.08.2019 ja 17.04.2020 sõlmitud järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1560,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 263,42 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning edasiulatuv viivis alates 06.01.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1560,13 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
3.Jätta Tamme Inkasso OÜ hagi J. U. vastu põhivõlgnevuse 5474,80 euro, intressivõlgnevuse 1586,53 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2724,73 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista J. U.-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 234,34 eurot ning menetluskuludelt 234,34 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.B OÜ (laenuandja) ja J. U. (kostja; laenusaaja) vahel on 06.08.2019 sõlmitud laenuleping nimetusega järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel laenati kostjale 4900 eurot ning laen kanti otse müüjale, so T OÜ-le. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 10.08.2023 (lep p 2.7). Laen tuli tagastada vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule, igakuiselt 10. kuupäevaks, osamakse suurus 194,77 eurot), lepingujärgne intress oli 36% aastas, 0,1% päevas (lep p 2.9), krediidikulukuse määr oli 46,060% aastas (lepingu p 2.11) ning laenu brutosummaks oli 9540,30 eurot (lep p 2.12). Lepingujärgseks viivisemääraks oli tasumata summalt 0,099% päevas (lepingu p 2.13). Järgnevalt sõlmimist laenuandja ja kostja 17.04.2020 laenulepingu, nimetusega järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel laenuandja laenas kostjale 4995 eurot (Lepingu punkt 2.4 ja 2.5). Laen kanti otse Müüjale T OÜ-le (lepingu p 2.8). Laenu põhisumma 4995 eurot kohustus kostja tagastama 15.10.2023, vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule, igakuiselt 15. kuupäevaks, osamakse suurus 199,28 eurot. Lepingujärgne intress oli 32,20% aastas, 0,089 protsenti päevas (lep p 2.9) ja krediidikulukuse määr 41,108% aastas (lep p 2.11), laenu brutosummaks kujunes 8564,67 eurot (lepingu p 2.12). Lepingujärgne viivis oli tasumata summalt 0,088% päevas (lepingu p 2.13). Kostja on tasunud lepingute eest kokku summas 8334,87 eurot (so laenu- ja intressinõuete katteks). Kostja on jätnud tasumata maksed alates 10.12.2021 28. osamaksest ning laenuandja esitas e-posti ja tähitud postiga (Omniva kirjakeskuse kaudu) lepingu ülesütlemise avalduse 12.04.2022. Lepingu punkt 9.1.9. alusel, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt lepingust tulenevalt laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikkuse maksega, andes kostjale täiendavalt 14 päevase tähtaja. Kostja võlgnevust ei tasunud. Lepingu ülesütlemisel saabusid 26.04.2022 kõikide osamaksete tähtajad ja põhivõlgnevus on summas 7034,93 eurot. B OÜ (laenuandja) loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale 16.05.2022. Intressivõlgnevus on summas 1586,53 eurot (periood 01.04.2021-15.04.2023; lepingu nr xxxx intressimäär 36% aastas ja lepingu nr xxxx intressimäär 32,20% aastas). Lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 131,79 eurot (periood 31.07.2021-11.04.2022, arved on toodud hagi punktis 1.7). Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt viivist 0,0657 % päevas alates 27.04.2022 kuni 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt summas 2856,36 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2856,36+131,79 = 2988,15 eurot. Sissenõudmiskulud on summas 50 eurot (lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu ülesütlemist, hagi lisa 2 meeldetuletuskirjad). Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7034,93 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressivõlgnevus 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2988,15 eurot ning edasiulatuv viivis alates 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt 0,0657 % päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.
Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 14.02.2024 menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte 15.02.2024 (kostja edastas 15.02.2024 e-kirja teel kättesaamise kinnituse). Hagile vastamistähtajaks oli 06.03.2024. 15.02.2024 e-kirjas soovis kostja teada, mis asjaga on tegemist. 12.03.2024 vastuses (e-kirjas) selgitas kohus, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-223 Tamme Inkasso OÜ hagis J. U. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitas kostjale, et koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale edastatud hagiavaldus (sh lisad) ning milles sisalduvad hagiavalduse asjaolud ja haginõue. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja, so 01.04.2024 hagiavaldusele nõuetekohase vastuse esitamiseks. Hagi vastus peab vastama TsMS § 394 sätestatule (vt 14.02.2024 kohtumäärust). Kohus hoiatas, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 järgi. Kohus luges kostjale 12.03.2024 kohtu ekirja TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Kostja ei ole täiendavaks tähtajaks, so 01.04.2024 hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi saab rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-223 Tamme Inkasso OÜ hagis J. U. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 7034,93 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, intressivõlgnevus 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2988,15 eurot ja edasiulatuv viivis alates 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt 0,0657 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.
6.14.02.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.02.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud täiendavaks tähtajaks, so 01.04.2024 hagile vastanud.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja B OÜ vahel 06.08.2019 ja 17.04.2020 sõlmitud järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx. Kuna B OÜ sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib
ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
9.06.02.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule 07.02.2024 e-kirjas krediidiinfo 06.08.2019 ja 17.04.2020 päringud ning kostja Xxxx AS arvelduskontoväljavõtte (periood 01.11.2019-16.04.2020). Kohus märgib, et krediidiinfo päringutest ei ole võimalik tuvastada, kelle kohta on päringud tehtud. Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Kontoväljavõte on alates 01.11.2019 ja kohus on seisukohal, et kostja krediidivõimekust enne 06.08.2019 järelmaksulepingu nr xxxx sõlmimist kontrollitud ei ole ja tegemist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb tarbija krediidivõimelisust hinnata enne iga uue krediidilepingu sõlmimist. 17.04.2020 sõlmis krediidiandja kostjaga järgneva järelmaksulepingu nr xxxx (krediidilepingu) ja vastutustundliku laenamisepõhimõtte järgimise osas tugineb kostja eelviidatud pangakontoväljavõttele. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on krediidiandja enne järelmaksulepingu nr xxxx sõlmimist kostja krediidivõimelisust hinnanud (so kostja sissetulek ja kohustused enne krediidilepingu sõlmimist). Kostja krediidivõimelisuse kohta analüüsi ei ole esitanud, mistõttu ei ole kostja krediidivõimelisust, sh krediidi andmisel riske hinnatud. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt töötas kostja B AS-is ja tema töötasu oli enne lepingu sõlmimist 862,06 eurot (ülekanne 03.04.2020) ning märtsis 2020 oli kostjal väljaminekuid 4025,65 euro ulatuses, mis ületab kontoväljavõttes kajastuvaid töötasusid. Kohus märgib, et viimati vaadeldu näitab seda, et kostja ei olnud
krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).
11.06.08.2019 ja 17.04.2020 järelmaksulepingust nr xxxx ja nr xxxx oli kaupade maksumusteks (krediidisummadeks) 9895 eurot (4995+4900=9895 eurot). Krediidilepingud öeldi erakorraliselt üles 26.04.2022. Lepingu nr xxxx täitmise tähtajaks oli 10.08.2023 ja lepingu nr xxxx lõpptähtajaks oli 15.10.2023. Nõuded loovutati hagejale 16.05.2022. 06.08.2019 ja 17.04.2020 järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx katteks tasus kostja kokku summas 8334,87 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. VÕS § 76 tähenduses on kostja järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevaid kohustusi rikkunud ja põhjendatud põhinõudeks on 1560,23 eurot (4995+4900= 9895 eurot; 9895-8334,87=1560,13 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 5474,80 euro ulatuses (7034,93-1560,13=5474,80 eurot).
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt intress 0 eurot (so põhinõudelt 1560,13 eurolt, periood 01.04.2021 kuni 26.04.2022 lepingu ülesütlemiseni, intressi ei saa nõuda pärast lepingu ülesütlemist). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus intressinõude summas 1586,53 eurot rahuldamata.
13.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole sissenõutavaks muutunud nõuete terviklikku ümberarvestust teinud, mistõttu ei ole asjas võimalik hinnata, millises ulatuses on algsete laenusummade tagasimakse sissenõutavaks muutunud, mistõttu jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 131,79 eurot (so lepingu kehtivuse ajal) rahuldamata. Põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras 263,42 eurot (põhinõudelt 1560,13 eurolt, periood 27.04.2022-05.01.2024). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 2724,73 eurot (2988,15-263,42=2724,73 eurot). Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhisumma, 0,0657% päevas (tegemist ei ole lepingujärgse viivisemääraga) mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte
eelmärgitud viivisemääras, vaid VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1560,13 eurolt ning alates 06.01.2024 (kuivõrd topelt viivise arvestamine 05.01.2024 eest ei ole lubatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 15 eurot (11.05.2021 tasuta meeldetuletuskiri; 27.07.2021 meeldetuletuskiri 5 eurot; 04.08.2021 meeldetuletuskiri 5 eurot ning 10.08.2021 meeldetuletuskiri 5 eurot, topelt esitatud 11.05.2021, 27.07.2021 ja 04.08.2021 meeldetuletuskirju kohus ei arvesta; 3x5=15 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (50-15=35 eurot) 15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2019 ja 17.04.2020 B OÜ ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1560,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 263,42 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning edasiulatuva viivise alates 06.01.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1560,13 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata järgmised hageja nõuded: põhivõlgnevus 5474,80 eurot, intressinõue 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2724,73 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. 16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1486 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot, õigusabikulud 576 eurot, sh käibemaks, 4 h x 120=480 eurot +96 eurot käibemaks= 576 eurot, materjalidega tutvumine 1 h, tõendite kogumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine; 2,5 h, 0,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 84,23% ulatuses ja kostja kanda 15,77 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 234,34 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus jõustus 13.06.2025 Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2025 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.