Muud

Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku R. L.’i, isikukood xxxx, maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks, võttis 05.01.2024. a. määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Oliver Ennok’i. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, e-kinnistusraamatusse, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Võlgnik ei ole vastanud usaldusisiku korduvatele päringutele. Võlgniku aksejõuetusavalduses ja samuti rahvastikuregistris olevad telefoninumbrid ei toimi. Vastavalt päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Varad kokku 204,98 eurot: Võlgnikul puudub teadaolev realiseeritav vara. Kohustused kokku 10 218,32 eurot: Võlgniku andmetel on tal kohustusi kokku 17 839,32 eurot järgnevalt: - Riigi Tugiteenuste Keskus 6 159,31 eurot; - A Group OÜ 2113,22 eurot; - O OÜ 627,81 eurot; - V OÜ 398,17 eurot; - Maksu- ja Tolliamet 2916,56 eurot; - J OÜ 591,86 eurot; - E AS 467,82 eurot;

- H AS 1392,84 eurot; - Politsei- ja Piirivalveamet 3073,76 eurot; - Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 44,21 eurot; - Tallinna Linnakantselei 53,76 eurot; Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, H AS, J OÜ ning Politsei- ja Piirivalveamet on vastanud usaldusisiku päringule, et neil nõudeid võlgniku vastu esitada ei ole. Põhjenduseks on toodud nõude aegumine. Usaldusisikule laekunud andmetel on võlgnikul kohustusi kokku 10 218,32 eurot järgnevalt: - EMTA (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 10 218,32 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 09.01.2024.a. vastusest selgub, et võlgniku suhtes on hetkel käimas 33 täitemenetlust. Neist varasem on alustatud 2009. aastal ning hilisem 2023. aastal. Võlgniku suhtes on arhiveeritud 21 täitemenetlust ning lõpetatud 3 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti 12.01.2024.a. vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 11.01.2024.a maksuvõlga. Võlgnik ei ole 2020.a, 2021.a ja 2022.a esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Võlgnikul kuulub tasumisele riiginõudeid kokku summas 10 218,32 eurot, mis tuleneb menetluskulude hüvitisest ning välja mõistetud kohtukuludest. J OÜ vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu aegunud. H AS-i vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu aegunud. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastuse kohaselt ei ole neil dokumente pankrotimenetlusse saatmiseks. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt neil sissenõutavaid nõudeid võlgniku vastu ei ole. Ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul teadaolev võlakohustuste katteks realiseeritav vara puudub. Võlgniku poolt esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt saab ta sotsiaaltoetust 318 eurot kuus. Võlgnik ei ole käesoleva ajani vastanud usaldusisiku teabenõudele. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 10 218,32 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul teadaolev vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 218,32 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses avaldanud soovi alustada pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Võlgniku edastatud info kohaselt maksejõuetusavalduses on ta viibinud kinnipidamisasustuses kokku oma elust ligi 20 aastat. Kuna võlgnik olulist osa temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamise võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist.

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuid usaldusisiku hinnangul saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 punktides 9 ja 10 asunud seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on ringkonnakohus põhjendatult hinnanud võlgniku kohustuste struktuuri. Ringkonnakohus tuvastas, et võlgniku kohustusteks on kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud 10 478 eurot 86 senti. Riigikohus on TsMS § 688 lg 4 ja § 695 järgi seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, v.a juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud määruskaebusega ja asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Võlgnik ei ole määruskaebuses ka väitnud, et ringkonnakohus on kohustuste struktuuri valesti tuvastanud. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Antud juhul ei viibi võlgnik enam kinnipidamisasutuses, kuid kõik teadaolevad kohustused on tekkinud seoses võlgniku õigusvastase käitumisega. Võlgnikul kuuluvad Maksu ja Tolliameti 24.01.2024 vastuse kohaselt tasumisele riiginõuded: Menetluskulude hüvitis 7113.95 eurot, sealhulgas: tasumistähtpäev tulevikus – 2567.40 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx) 1214.70 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx) 1352.70 eurot; 1115.25 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx); 592.50 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx); 348.00 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx); 296.40 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx); 2194.40 eurot, dokumendi nr xxxx (xxxx). Riiginõuded summas 3100.60 eurot, sealhulgas :

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.“ FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Täitmata jäänud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on võimaldada seaduskuulekatele, kuid makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või uueks alguseks. Korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ja õigusvastaselt kahju tekitanud võlgnik ei sobi maksejõuetusmenetlusega kaitstud isikute ringi. FiMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kuna võlgnikul puudub vara nii võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on olemas võimalus, et kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb usaldusisiku arvates tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtudeposiiti 1500 eurot. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 18, 45 ja 50 ning pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30 ja 31 palutakse:

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata. FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Võlgnikul kuulub tasumisele riiginõudeid kokku summas 10 218,32 eurot, mis tuleneb menetluskulude hüvitisest ning välja mõistetud kohtukuludest. Kõik teadaolevad kohustused on tekkinud seoses võlgniku õigusvastase käitumisega. Ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul teadaolev võlakohustuste katteks realiseeritav vara puudub. Võlgniku poolt esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt saab ta sotsiaaltoetust 318 eurot kuus. Võlgnik ei ole käesoleva ajani vastanud usaldusisiku teabenõudele. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 10 218,32 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul teadaolev vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 218,32 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad,

kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Võlgniku edastatud info kohaselt maksejõuetusavalduses on ta viibinud kinnipidamisasustuses kokku oma elust ligi 20 aastat. Kuna võlgnik olulist osa temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamise võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat FiMS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Kohus võtab arvesse senise avaldaja õigusvastase käitumise, mille tulemusena on avaldajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja nendega seonduvad menetluskulud, samuti toimepandud süütegude tõttu tekkinud nõuded. Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Menetluskuluks on usaldusisiku tasu Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate Tunnid ülesannete täitmiseks 11 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule, 0,5 suhtlesin võlgnikuga telefoni teel Koostas ja lähetas päringud erinevatesse 0,5 registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud 2,5 vastuseid, esitas täiendavaid päringuid Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning 3 koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande 4,5 Kokku

Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Oliver Ennok`i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419, a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 11 töötunni eest 1100 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot.

Arvestades PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159,72 eurot, kokku 885,72 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo

Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr xxxx. Tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Maido Roots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.