Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15412
Kohtuasi
Osaühingu Nordland Ehitus avaldus Osaühingu Viker pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2020 määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Nordland Ehitus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja): Osaühing Nordland Ehitus (registrikood 11381703), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Puudutatud isik (võlgnik): Osaühing Viker (registrikood 10993806), lepinguline esindaja Heidi Rajamäe-Parik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde Osaühing Nordland Ehitus poolt 14.12.2020 tõendina esitatud viivisearvestused.
2.Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata Osaühing Nordland Ehitus poolt 28.01.2021 esitatud tõendid ja 14.12.2020 korduvalt tõendina esitatud aktsiate avaliku enampakkumise kuulutus.
3.Harju Maakohtu 04.12.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Osaühing Nordland Ehitus kanda.
5.Välja mõista Osaühingult Nordland Ehitus Osaühing Viker kasuks 1019,52 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
2-20-15412 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse p-de 4-6 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg-le 2 võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-st 1 on määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Nordland Ehitus (avaldaja, võlausaldaja) esitas 21.10.2020 avalduse Osaühingu Viker (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja nõude võlgniku vastu algselt võlausaldajalt OÜ Milestone (varasemalt AS Milestone). OÜ Milestone ja võlgnik sõlmisid aastatel 2006 ja 2007 laenulepinguid, mis vormistati üheks laenulepinguks 31.12.2007. Võlgniku võlgnevus oli 31.12.2007 seisuga kokku 1 212 842,14 eurot. Laenulepingu sõlmimise järgselt on pooled korduvalt sõlminud laenulepingu lisasid, kus on fikseeritud kokkulepped nii laenu summa kui intressi osas. Pooled leppisid iga-aastaselt kokku põhisumma suurenemises möödunud aasta intressi võrra. Viimati allkirjastasid pooled sellise kokkuleppe 31.12.2018 (allkirjastatud digitaalselt 01.07.2019), mille punktis 2 leppisid pooled kokku, et laenusumma suurus on vastava lisa sõlmimise seisuga 1 589 556,43 eurot (võlgniku viimases 2018. a majandusaasta aruandes on vastav summa 1 589 556 eurot „laen 1“ all).
3.OÜ Milestone saatis 08.12.2019 võlgnikule kirja, milles märkis, et on otsustanud laenulepingu lõpetada, sellest tulenevalt paluti kogu laenusumma ja 2020. aasta intress tasuda 12.06.2020 ja intressi 2019. aasta eest summas 31 791,13 eurot hiljemalt 02.01.2020. Kuna intressi ei tasutud, edastas OÜ Milestone 03.01.2020 võlgnikule erakorralise laenu ülesütlemise avalduse (võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 2 alusel), milles andis tähtaja summade tasumiseks 10.01.2019. OÜ Milestone tasaarvestas oma nõuded võlgniku vastunõuetega, mille tagajärjel jäi võlgniku põhivõlgnevuse suuruseks 1 517 705,04 eurot. Hilisemalt on põhinõuet vähendatud 70 000 euro võrra, s.o hetkel on võlausaldaja põhinõue suuruseks 1 447 705,04 eurot, millele lisandub viivis.
4.Võlgniku vara arvelt ei saa nõuet rahuldada. Võlgnikule kuulub 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AS-i aktsiat – samas koguses ja sama äriühingu aktsiate avalik enampakkumine toimus 2019. aasta lõpus, millel aktsiad võõrandati hinnaga 1 000 007 eurot ja puudub alus arvamuseks, et vastavate aktsiate väärtus oleks suurem. Võlgniku Swedbank AS-i kontol oli 14.01.2020 arestimise hetkel 2 640,64 eurot. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga Kaskede pst 9d, Tallinn, kuid nimetatud kinnistu näol on tegemist ehitusõiguseta üldkasutava maaga, millest tulenevalt ei ole see ilmselt nii väärtuslik, et selle arvel oleks võimalik võlgnikul märkimisväärselt oma kohustusi täita (2018. a majandusaasta aruande lisa 5 „kinnisvarainvesteeringud“ kajastatakse kinnistu väärtusena 16 399 eurot). 2018. a majandusaasta aruandest nähtuvalt kuulub võlgnikule veel OÜ Rätsepa tee (registrikood 12836620) osa, millel ei ole erilist väärtust.
2-20-15412
5.Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 22.09.2020. Lisaks on võlgnik asunud vara varjama, kuivõrd 25.11.2019 laekus võlgnikule ühelt tema võlgnikult 694 000 eurot, millest oli järel vaid 2 640,64 eurot. Sellest vaid 70 000 eurot oli võlgnik tasunud ühele võlausaldaja kontsernikaaslasele – ülejäänud summa saatus on siiani teadmata.
6.Võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue on selge ja sissenõutav. Võlgniku väited tehingukogumist, mis peaks laenu sissenõutavuse välistama, on paljasõnalised ja asjakohatud. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingud on sõlmitud ja võlgnikule on reaalselt kõik laenatud summad üle kantud. Suulist kokkulepet OÜ-lt Milestone saadud laenude kohta ega laenude tagastamise korda ei ole võlgnik selgitanud ega tõendanud. Kõik OÜ Milestone ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud sisaldavad kokkulepet selle kohta, et laenulepinguid saab muuta ainult kirjalikus vormis. Võlgniku poolt esitatud n-ö tehingu kogumi teooriat ei kajasta mitte ükski laenuleping ega ka mitte ükski muu tõend.
7.OÜ Milestone on kehtivalt loovutanud oma laenulepingust tuleneva nõude võlausaldajale. Võlausaldaja nõue on igal juhul alates 12.06.2020 (st korralise ülesütlemise ajast lähtudes) sissenõutavaks muutunud ja võlgniku 2018. a majandusaasta aruandest lähtuvalt arvestas ka võlgnik ise sellega, et laenu tasumise tähtaeg saabub 31.12.2019. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit enda maksevõime osas ja keeldus isegi kohtule selgitamast, kuhu on paigutatud enam kui 600 000 euro väärtuses võlgniku vara. Seega on täidetud kõik ajutise halduri nimetamise ja pankroti välja kuulutamise eeldused.
8.Võlgnik varjab pahatahtlikult oma varalist seisu, mis on võlgniku maksejõuetuse põhistamise aluseks isegi siis, kui võlausaldaja nõue ei oleks sissenõutav. Võlgniku lepingulised esindajad esitasid küsimusele – kus on 694 000 eurot - kaks erinevat väidet, st üks esindaja leidis, et nad ei pea midagi selgitama ja teine väitis, et raha on PK käes. Võlgnikule tasutud 694 000 eurot ei ole PK käes ja ei olegi kunagi tema käes olnud. Võlgnik pole jätkuvalt ka 17.11.2020 seisuga esitanud 2019. a majandusaasta aruannet, mis samuti kinnitab võlgniku soovi oma varalist seisundit teadlikult varjata.
9.Võlgniku viited VÕS §-le 148 on asjakohatud, sest käesoleval juhul puuduvad tagatise nõudmise alused. Antud juhul ei nõuta võlgnikult käenduslepingu täitmist. Isegi kui võlgnikul esineks alus nõuda tagatise andmist OÜ-lt Milestone, siis see ei saa vabastada võlgnikku laenu tasumise kohustusest.
10.Ebaõige on võlgniku käsitlus, mille kohaselt on nõue pandiga tagatud. Hagi tagamise korras aktsiate arestimine ei ole võrdeline pandiga tagatud nõudega. Lisaks ei ole aktsiad mingil juhul väärt rohkem kui ca 1 miljon eurot. Võlgniku vastuväited
11.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik palus jätta ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Võlgniku hinnangul on nõue põhjendamatu ning nõude osas on vaidlus hagimenetluses (tsiviilasi 2-20-525).
12.Laen on osa tehingute kogumist seotud isikute vahel. Nõue ei ole sissenõutav. RÄVALA BÜROOHOONE AS andis laenu OÜ-le Milestone sihtotstarbeliselt – et viimane annaks laenu RÄVALA BÜROOHOONE AS aktsionäridele, kellest üks on võlgnik. RÄVALA BÜROOHOONE AS laenas aastatel 2005-2007 OÜ-le Milestone kokku 3 555 700 eurot, kusjuures OÜ Milestone andis laenu võrdsetes osades RÄVALA BÜROOHOONE AS aktsionäridele samadel päevadel, kui oli saanud selleks rahalised vahendid RÄVALA
2-20-15412 BÜROOHOONE AS-lt. RÄVALA BÜROOHOONE AS ei saanud anda aktsionäridele otse laenu äriseadustikust tuleneva keelu tõttu. Aktsionäride poolt OÜ-le Milestone laenu tagastamine on seotud lisatingimustega: (1) iga laenusaaja tasub laenu või intresse tagasi üksnes RÄVALA BÜROOHOONE AS dividendidest, mistahes maksete nõudmine enne dividendide maksmist on OÜ-le Milestone keelatud; (2) kõik kolm laenu kutsutakse tagasi ühekorraga ning üksnes juhul, kui sellega nõustuvad kõik aktsionärid.
13.Võlausaldaja on seisukohal, et ülalkirjeldatud lisakokkuleppeid ehk tehingukogumit ei ole sõlmitud selle tõttu, et laenulepingus oli kokku lepitud, et lepingut saab muuta üksnes kirjalikus vormis. Võlausaldaja jätab tähelepanuta, et VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Pooltel on algusest peale olnud kokkulepe, et OÜ Milestone laene pikendatakse aktsionäridele vastavalt sellele, kuidas RÄVALA BÜROOHOONE AS pikendab laenu OÜ-le Milestone ning vastav tegutsemisviis toimis sääraselt 11 aastat.
14.Eeltoodud kokkuleppega seonduvad OÜ Milestone kui võlgniku, RÄVALA BÜROOHOONE AS-i kui võlausaldaja ja OÜ Neticom, võlgniku ja OÜ Linaleo kui käendajate vahel sõlmitud 31.12.2013 käendusleping. Võlgnik käendab OÜ Milestone kohustust RÄVALA BÜROOHOONE AS-i ees võrdses summas sellega, milline oli OÜ Milestone poolt võlgnikule antud laenulepingu järgsete kohustuste summa.
15.OÜ Milestone poolt lepingu ülesütlemised on vastuolus kokkuleppega ja seega tagajärjetud. Laenuga seonduvat tehingukogumit kinnitab see, et OÜ Milestone on kolmes sama suures osas andnud laenu kolmele RÄVALA BÜROOHOONE AS aktsionärile samal päeval kui RÄVALA BÜROOHOONE AS andis laenu OÜ-le Milestone. Kuna OÜ Milestone kasutas kogu saadud laenusumma aktsionäridele edasilaenamiseks ega kasutanud ühtegi osa saadud laenust muuks majandustegevuseks, siis puudus selliseks tehingu skeemiks muu majanduslik põhjendus. OÜ Milestone õigused omapoolset laenu aktsionäridele on vastavalt aktsionäride vahelisele suulisele kokkuleppele keelatud tagasi kutsuda enne seda, kui RÄVALA BÜROOHOONE AS tasub kõigile aktsionäridele dividendid.
16.Nõude loovutamine võlausaldajale on tühine. Alternatiivselt on võlgnikul kui käendajal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni OÜ Milestone (käendatav) annab VÕS § 148 lg 1 kohase tagatise oma (sama suure) kohustuste täitmiseks RÄVALA BÜROOHOONE AS ees.
17.Võlausaldaja nõue on tagatud Harju Maakohtu 14.01.2020 määrusega kohtuasjas 2-20-525.
18.Võlgnik ei ole maksejõuetu, kuna vara – RÄVALA BÜROOHOONE AS-i 100 000 aktsiat - ületab võlausaldaja väidetavat nõuet mitmekordselt. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet täitnud selle tõttu, et ei tunnusta oma kohustust (selle sissenõutavust).
19.Võlausaldaja poolt viidatud asjaolu, et võlgnik on laenu kajastanud majandusaasta aruandes lühiajalisena, ei viita sellele, et antud laenu tagastamise tähtaega oleks sellega tunnustatud. Tehingu raamatupidamisliku kajastamise järgi ei ole võimalik poolte vahelist õigussuhet kvalifitseerida. Üldteadaolevalt kajastatakse raamatupidamises laenulepingud, milles on kirjas 6-kuuline korralise tagasikutsumise tingimus, lühiajalistena.
2-20-15412
20.Võlgnik ei ole asunud hävitama, peitma ega raiskama oma vara. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikul ei olegi olnud võimalik esitada majandusaasta aruannet, sest võlgnikul kui 33,3% RÄVALA BÜROOHOONE AS-i aktsionäril (sidusettevõte) tuleb ära oodata RÄVALA BÜROOHOONE AS-i 2019. a majandusaasta aruanne ja võtta selle järgselt ette veel tegevusi nagu oma aruande auditeerimine. Maakohtu määrus ja põhjendused
21.Harju Maakohtu 04.12.2020 määrusega jäeti võlgnikule ajutine haldur nimetamata ja lõpetati tsiviilasja menetlus. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse nõuda võlgnikult välja õigusteenuse osutamist tõendav leping, väljastatud õigusteenuse arved ja arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Maakohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 3612 eurot (sisaldab käibemaksu) ning viivise menetluskuludelt.
22.Maakohus viitas PankrS § 15 lg 3 p-le 1 ning märkis, et ei esine alust võlgnikule ajutise halduri määramiseks, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja seega tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (RKo nr 3-2-1-17-02, p 8).
23.Võlgniku vastuväited ja argumendid nõude osas ei ole selgelt perspektiivitud ja ei ole välistatud, et võlausaldajal puudub sissenõutav nõue võlgniku vastu või on selle nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks täiendavad tingimused. Laenude ülekandmise kronoloogia võib viidata sellele, et OÜ Milestone oli laenu andmise osas üksnes vahelüli – seda arvestades võib vähemalt möönda ka võimalust, et laenu tagastamisega seonduvalt olid muud kokkulepped, mida kirjalikult ei fikseeritud. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna lepingute kohaselt pidi lepingu muudatused sõlmima kirjalikult, siis ei saa lepinguid muuta suuliselt. Samas tuleb arvestada, et tegu on kokkuleppelise vormiga (mitte seadusest tuleneva vorminõudega), mistõttu ei saa välistada muus vormis kokkulepete kehtivust tulenevalt VÕS § 13 lg 3 regulatsioonist (kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis). Nende küsimuste (kas eksisteeris tehingukogum ja suulised kokkulepped, kas OÜ Milestone poolt lepingu ülesütlemine oli seetõttu õiguspärane) lahendamine vajab aga põhjalikumat menetlust, kuna see eeldab tõendite hindamist, osaliste tegeliku tahte väljaselgitamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mida pankrotiavalduse menetlemisel teha ei saa.
24.Samuti ei saa kohus lahendada käesolevas menetluses küsimust sellest, kas võlgnikul on õigus keelduda võlausaldaja nõude täitmisest kuni OÜ Milestone annab tagatise kohustuste täitmiseks RÄVALA BÜROOHOONE AS ees. Võlgnik on OÜ-le Milestone sellise nõude esitanud 03.01.2020 ja VÕS § 110 ei välista täitmisest keeldumist ka mittevastastikuste või erinevatest lepingutest tulenevate kohustuste puhul. Samas on selleks vajalik tuvastada, kas on täidetud eeldused tagatise küsimiseks ning kas laenulepingu ja käenduslepingu vahel on piisav seos, mis ei ole käesolevas menetluses võimalik.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole pankrotimenetluse jaoks selge ning vaidlus nõude osas tuleb lahendada väljaspool pankrotiavalduse menetlust, kuna tõusetunud küsimused väljuvad pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
2-20-15412
26.Kohtu hinnangul ei saa kindlalt väita, et nõue on täies ulatuses pandiga tagatud. Neticom OÜ-le kuulunud 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AS-i aktsiat müüdi 2019. a detsembris hinnaga 1 000 007 eurot, enampakkumisel oli üks pakkuja ja selleks oli teine aktsionär OÜ Linaleo. Kuna sama äriühingu aktsiaid on müüdud lähemas minevikus ja aktsiate kogus on sama kui võlgnikule kuulub, siis on nende väärtuse hindamisel kohtu hinnangul kohasem lähtuda müügihinnast kui majandusaasta aruandes kajastatud väärtusest (TsÜS § 65).
27.Kohus ei analüüsi menetlusosaliste väiteid seoses teise osalise pahatahtlikkusega või teiste menetlustega, kuna need ei mõjuta asja lahendust. Kohus ei analüüsi võlgniku varalist olukorda ja maksejõulisust, kuna ajutine haldur jääb nimetamata.
28.Menetluskulud jäävad võlausaldaja kanda (PankrS § 15 lg 6). Määruskaebus
29.Avaldaja esitas 14.12.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
30.Võlausaldaja on pankrotiavalduses tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja poolt nõutava summa suuruse üle poolte vahel vaidlus puudub. Pankrotiavalduses on põhjalikult selgitatud võlgnevuse kujunemist alates 2006. aastast, sh on võlgnik oma digitaalse allkirjaga kinnitanud, et nõude suurus on 31.12.2018 seisuga 1 589 556,43 eurot. 2019. a majandusaasta aruannet ei ole võlgnik esitanud, kuid auditeeritud 2018. aasta aruandes on täpselt sama summa võlana kajastatud. Laenu lõpptähtajaks on viidatud majandusaasta aruandes võlgnik ise märkinud 31.12.2019. 08.12.2019 ütles Milestone OÜ laenulepingu korraliselt üles ja palus ära tasuda jooksva kalendriaasta eest sissenõutavaks muutunud intressid hiljemalt 02.01.2020 ja laenu tagasi maksta hiljemalt 12.06.2020. Milestone OÜ ütles VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel laenulepingu 03.01.2020 erakorraliselt üles ja palus kogu võlgnetava summa ära tasuda hiljemalt 10.01.2020. Võlgnik ei tasunud ka laenulepingu erakorraliselt ülesütlemise tagajärjel võlgnevust, mistõttu pöördus võlausaldaja võlgniku vastu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse tsiviilasjas nr 2-20-525.
31.Laen on igal juhul vähemalt alates 12.06.2020 täies ulatuses sissenõutav. Võlausaldaja on kohtule kinnitanud, et nimetatud tähtaega ei ole mitte kunagi pikendatud. Võlgnik ei ole samuti esitanud kohtule mitte ühtegi kokkulepet või laenulepingu lisa ega muud tõendit, mis kinnitaks nimetatud laenu tasumise tähtaja osas kokkuleppe sõlmimise fakti. Maakohus oleks pidanud analüüsima, kas võlgnik on lisaks paljasõnalistele vastuväidetele esitanud ka sisulisi tõendeid selle kohta, et tema poolt võlgnetava summa tasumise tähtaeg ei ole saabunud või mitte. Võlgnik väitis ilma ühegi tõendita, et poolte vahel eksisteerivat veel väidetavad suulised kokkulepped. Võlausaldaja hinnangul ei saa kohus jätta pankrotiavaldust rahuldamata ja ajutist haldurit nimetada üksnes võlgniku paljasõnaliste vastuväidete alusel.
32.Maakohus ei ole analüüsinud teist ajutise halduri nimetamise alust – st võlgniku poolt vara varjamist. Võlgniku poolt vara varjamine käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on tuvastatud. Võlgnik on keeldunud kohtule ja võlausaldaja selgitamast, mida ta on teinud enam kui 600 000 euro väärtuses oma varaga. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata PankrS § 10 lg 3 teise lause. Võlgnik on asunud ennast varatuks muutma, kuivõrd on suure summa oma varast kandnud arvelduskontolt ära keeldudes isegi kohtule avaldamast, kuhu summa on peidetud.
2-20-15412 Lisaks sellele tõi võlausaldaja esile asjaolu, et hiljuti vahetati välja ka võlgniku pikaaegne juhatuse liige ning varasemalt võlgnikule kuulunud. OÜ Rätsepa tee osad on võõrandatud äriühingule, mille omanik ja juhatuse liige on üldiselt tuntud probleemsete ettevõtete likvideerija Hillar Talts. Maakohus jättis käsitlemata ka fakti, et võlgnik pole esitanud äriregistrile oma 2019. a majandusaasta aruannet. Võlausaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetuse.
33.Maakohus ei seadnud kahtluse alla mitte võlgnikul võla olemasolu, vaid just selle sissenõutavust. Samas PankrS § 10 lg 2 p 3 ja § 10 lg 3 ls 2 kohaselt ei oma antud juhul nõude sissenõutavus mingit tähtsust, isegi kui see oleks ebaselge. Võlausaldaja nõue on sissenõutav. Menetlusosaliste seisukohad
34.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
35.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
37.Kõigepealt käsitleb kolleegium uute tõendite esitamist. Avaldaja on 14.12.2020 määruskaebuse lisana esitanud kaks viivisearvestust ning aktsiate avaliku enampakkumise kuulutuse. 28.01.2021 on avaldaja uute tõenditena esitanud PK 30.08.2017 e-kirja; ÜU 01.09.2017 e-kirja; võlgniku ja Neticom OÜ 28.09.2017 laenu ja pandilepingu; e-kirjavahetuse võlgniku ja Milestone ühise võlgnevuse väljanõudmise kohta Neticom OÜ-lt; e-kirjavahetuse seoses võlgnikule info saatmisega Neticom OÜ vastase nõude loovutamise kohta; Neticom OÜ bilansi ja maksejõuetuse analüüsi tsiviilasjas nr 2-20-12001.
38.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde 14.12.2020 esitatud viivisearvestused, kuivõrd need puudutavad avaldaja nõuet. Tegemist on asjakohaste tõenditega.
39.Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata avaldaja poolt 14.12.2020 esitatud aktsiate avaliku enampakkumise kuulutuse, kuivõrd see sisaldub juba kohtutoimikus (tl 21, II kd). Ringkonnakohus keeldub vastu võtmast ka avaldaja poolt 28.01.2021 esitatud tõendeid, kuivõrd need puudutavad Neticom OÜ võlgnevust ning ei oma seega asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 238 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
40.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-20-15412
41.Maakohus jättis PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, sest võlausaldaja nõue ei olnud kohtu hinnangul pankrotimenetluse jaoks piisavalt selge. Kuivõrd pankrotiseadusest ei tulene üheseid ja selgeid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle, on tegemist maakohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsusega, millesse ringkonnakohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul puuduvad käesolevas asjas alused maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.
42.Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik piisavalt põhistanud asjaolu, et võlausaldaja nõue ei ole PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge. Võlausaldaja peab tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Käesoleval juhul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-20-525 selgeks vaielda. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid nõustub kolleegium maakohtuga, et hinnangu andmine sellele, kas laen on osa tehingutekogumist seotud isikute vahel ja kas eksisteerisid pooltevahelised suulised kokkulepped, eeldab selliste asjaolude ja poolte tahte väljaselgitamist, tõendite hindamist ning õiguslike hinnangute andmist, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluse raamidest väljub ka hinnangu andmine sellele, kas võlgnikul on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni OÜ Milestone annab VÕS § 148 lg 1 kohase tagatise oma kohustuste täitmiseks RÄVALA BÜROOHOONE AS ees.
43.Seega tuleb jätta ajutine pankrotihaldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. Juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti avaldaja kanda.
45.Maakohus määras võlgniku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3612 eurot, milleks on õigusabikulu. Avaldaja ei ole väljamõistetud õigusabikulu suurust vaidlustanud.
46.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
47.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata võlgniku kulunimekirja põhjal. Võlgnik taotleb 1019,52 euro hüvitamist 7,08 h õigusabi eest tasumääraga 144 eurot/h (koos käibemaksuga). Võlgniku esindaja koostas vastuse määruskaebusele (4,5 h), tutvus avaldaja 28.01.2021 menetlusdokumendiga ja lisatud tõenditega, analüüsis vastamise vajadust (1 h), tutvus avaldaja 25.02.2021 menetlusdokumendiga ja lisatud tõenditega, analüüsis vastamise vajadust ja pidas nõu kliendiga (1,25 h) ja koostas menetluskulude nimekirja (0,33 h).
48.Avaldaja esitas seisukoha võlgniku menetluskulude osas, milles palus kohtul suhtuda võlgniku menetluskulude nimekirja kriitikaga, võlgnik ei ole esitanud kohtule õigusteenuse eest
2-20-15412 osutatud arveid, võlgnikul on kaks esindajat, kuid eristatav ei ole, kes neist tegelikult tööd on teinud.
49.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku esindajate poolt teostatud toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda võlgnikult välja õigusteenuse eest esitatud arveid. Võlgniku menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne ning võimaldab seetõttu otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjast ei ole eristatav, kumb võlgniku esindajatest vastavad toimingud teostas, ei anna käesoleval juhul alust jätta menetluskulusid kindlaks määramata. Teostatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning ajakulu neile on mõistlik. Võlgnik kinnitas, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest ei ole käibemaksukohuslane (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1019,52 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.