Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
20. märts 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-3663 (liidetud 2-24-2740)
Tsiviilasi
XXXXXX OÜ kinnistamisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11. septembri 2023 määrus nr XXXXXXXXX
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXXXX OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): XXXXXX OÜ (registrikood
XXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
esindajad
tsiviilasjadega
nr 2-23-17455
RESOLUTSIOON
1.Liita tsiviilasjad nr 2-23-17455, 2-24-2740, 2-24-3663 ühte menetlusse, lugeda tsiviilasja numbriks 2-24-3663 ning teha kohtute infosüsteemis vastavad kanded.
2.Võtta asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 3. augusti 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-9947.
3.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11. septembri 2023 määrus nr XXXXXXXXX ja saata kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XXXXXX OÜ kanda.
6.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot XXXXXX OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-3663“.
7.Saata käesolev määrus resolutsiooni p 6 täitmiseks (riigilõivu tagastamiseks) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord
ja
Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus edastas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale Pärnu Maakohtu 3. augusti 2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-9947 (edaspidi kompromissimäärus) kannete tegemiseks. Viidatud määrusega kinnitati XXXXXX OÜ (hageja/avaldaja), K.O., R.O. ja K.I. (kostjad) vaheline kompromiss. Pärnu Maakohus määras kompromissimäärusega mh järgmist: „2. Asendada Pärnu Maakohtu 12. juuli 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9947 kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o kinnistusraamatusse K.I. omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX kantud käsutamise keelumärge XXXXXX OÜ kasuks järgmiselt:
2.1.Kustutada Pärnu Maakohtu 12. juuli 2023 määruse alusel kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud käsutamise keelumärge.
2.2.Seada esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek XXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX) kasuks K.I.le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud kinnistusraamatusse registriossa nr XXXXXXX, summas 4643,16 eurot. Kohtulik hüpoteek tagab käesolevast kompromissimäärusest tulenevate K.O. ja R.O. rahaliste kohustuste täitmist XXXXXX OÜ ees.“
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 11. septembri 2023 kandemäärusega nr XXXXXXXXX kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et kompromissimääruse alusel ei saa kandeid teha, sest kinnisasja omanik K.I. ei ole võlgnik XXXXXX OÜ ees. Kohtulik hüpoteek on vahend rahaliste nõuete täitmise tagamiseks võlgniku vastu (asjaõigusseadus (AÕS) § 363). Kompromissikokkuleppe kohaselt on võlgnikeks K.O. ja R.O. (solidaarselt). Kinnisasi registriosa nr-ga XXXXXXX ei kuulu neile. Riigikohtu lahendis 3-2-1-133-10 p-s 22 on märgitud, et kohtuliku hüpoteegi saab kohus hagi tagamise korras seada TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kohus ei saa seada hagi tagamiseks kohtulikku hüpoteeki kolmanda isiku varale.
MÄÄRUSKAEBUS JA MÄÄRUSKAEBEMENETLUS
3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas 28. novembril 2023 kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub see tühistada ja saata asi tagasi kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Menetluskulud (sh esindajakulud) palus avaldaja jätta Eesti Vabariigi kanda ning tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige kohtunikuabi seisukoht, et K.I. ei ole võlgnik, mistõttu ei saa tema kinnistule seada kohtulikku hüpoteeki. Kompromisslepingu poolteks on XXXXXX OÜ, K.O., R.O. ja K.I.. Kompromissimäärusest nähtuvalt on hüpoteegikande tegemiseks olemas kinnistu omaniku nõusolek, mistõttu ei saa kinnistusosakond jätta kompromissimääruse resolutsiooni p-s 2.1 ja 2.2. toodud kandeid (sh hüpoteegi kanne) tegemata. Kohtunikuabi on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on asunud kandemääruses hindama, kas K.O. ja R.O. võlanõudeid saab täita kinnistu arvelt või mitte.
4.Kohtunikuabi jättis 4. detsembri 2023 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.Avaldaja esitas 7. detsembril 2023 kinnistusosakonna 4. detsembri 2023 määruse peale määruskaebuse koos menetlustähtaja ennistamise taotlusega.
6.Tartu Ringkonnakohus tagastas 8. jaanuaril 2024 tsiviilasjas nr 2-23-17455 määruskaebuse maakohtule, et maakohus lahendaks esmalt määruskaebuses sisalduva menetlustähtaja ennistamise taotluse.
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 8. veebruari 2024 määrusega rahuldamata avaldaja
8.Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 8. veebruari 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 8. veebruari 2024 määrus.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. märtsi 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-2740 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. detsembri 2023 määruse nr XXXXXXXXXXX ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 8. veebruari 2024 määruse nr 120852024 ning saatis avaldaja 28. novembri 2023 määruskaebuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märkis mh, et kompromissimääruses ei sisaldu hüpoteegiga koormatava kinnisasja omaniku KRS § 341 lg-s 1 sätestatud nõusolekut hüpoteegi sisse kandmiseks. See tähendab, et kohtunikuabi peab kandeavaldust läbi vaadates andma kinnisasja omanikule tähtaja nõusoleku andmiseks, et temale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek seatakse (KRS § 46 lg 3). Ringkonnakohus selgitas, et kohtunikuabi on 11. septembri 2023 määruses ebaõigesti leidnud, et kompromissis märgitud hüpoteeki ei saa kinnistusraamatusse kanda, kuna kinnistu omanik ei ole võlgnik. AÕS § 325 lg 4 sätestab, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Samuti ei sätesta asjaõigusseadus, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik peab ise olema võlgnik. Hüpoteeki seob tagatava nõudega võlaõiguslik tagatiskokkulepe, mis sisaldub kompromissis. Hüpoteek võib tagada ka kolmanda isiku nõudeid. Kompromissi alusel loodud hüpoteek ei ole hagi tagamise abinõu ega kohtulik hüpoteek. Ringkonnakohus märkis ka seda, et kinnistusosakond ei saa jätta jõustunud kohtulahendit täitmata põhjusel, et registrimenetluses leitakse, et kohus on teist asja lahendades materiaalõigust ebaõigesti tõlgendanud. Otsuse resolutsioon kuulub täitmisele (TsMS § 442 lg 5) ning selle täitmata jätmine 11. septembri 2023 määruse põhjendustel rikub õiguskindluste põhimõtet.
10.Avaldaja täiendas 4. märtsil 2024 määruskaebust seoses ringkonnakohtu 4. märtsi 2024 määrusega. Avaldaja leidis, et ringkonnakohtu seisukoht on ekslik ega ole kinnistusosakonnale siduv. Kuivõrd kompromissi osapooleks oli ka K.I., sisaldus selles ka tema nõusolek hüpoteegi sisse kandmiseks.
11.Kohtunikuabi võttis 5. märtsil 2024 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtule.
12.Maakohus jättis 11. märtsil 2024 tsiviilasjas nr 2-24-3663 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et pooled ei saa enda sõlmitud kompromissiga kokku leppida hagi tagamise abinõu asendamises ning kohtuliku hüpoteegi seadmises. Kohtuliku hüpoteegi saab hagi tagamiseks seada kohus hageja taotlusel. Maakohus leiab, et seega on kompromissimääruse sõnastus ekslik, tegelikult on pooled soovinud kompromissis kokku leppida nõude tagamiseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmises ning on samas esitanud kohtule taotluse käsutamise
keelumärke tühistamiseks. Selline kokkulepe on võimalik, kui hüpoteegi kande tegemist taotlevad või selleks annavad nõusoleku hüpoteegipidaja ning kinnistu omanik. Kinnistu omanik on 2020. aastal sündinud K.I.. Tulenevalt PKS § 187 lg-st 1 oli vanematel tema omandisse kuuluva kinnistu koormamiseks vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Kohtumenetluses olevatest dokumentidest ei nähtu, et kohus oleks sellise nõusoleku andnud. Kuna seaduse sõnastusest tulenevalt on vaja kohtu eelnevat nõusolekut, ei saa puudust kõrvaldada tagantjärgi. Seega ei olnud kohtunikuabil võimalik hüpoteeki kinnistusraamatusse kanda.
13.Avaldaja täiendas 11. ja 12. märtsil 2024 määruskaebust. Avaldaja märkis, et kompromissi kinnitamisega on ühtlasi antud kohtu nõusolek alaealise kinnistule hüpoteegi seadmiseks. Tsiviilasjas nr 2-23-9947 oli hagi esitatud kolme kostja: K.O., R.O. ja K.I. vastu. Sellise hagi esitamisel oli kohtul õigus rakendada tagasivõidetava kinnistu osas hagi tagamise abinõusid, sh kohtuliku hüpoteegi seadmist ning selleks ei ole vaja eraldi kohtu nõusolekut PKS § 187 lg 1 alusel. Pooltel oli õigus kohtult taotleda nii hagi tagamise abinõu asendamist teise abinõuga kui ka taotleda, et hagi tagamise abinõu jääks kompromissi sõlmimisel kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Seda ongi pooled käesoleval juhul kompromissi kohaselt taotlenud ning kohus on vastava taotluse ka rahuldanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi 11. septembri 2023 kandemäärus nr XXXXXXXXX tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi kinnistusosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Ringkonnakohus märgib selgituseks, et praegusel juhul on tekkinud menetluslik olukord, kus ühest kinnistamisavaldusest võrsunud vaidlust on lahendatud kolmes erinevas tsiviilasjas (2-23-17455, 2-24-2740, 2-24-3663). Tsiviilasjas nr 2-23-17455 tagastati asi menetlusliku toimingu tegemiseks maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-24-2740 saatis ringkonnakohus
28.novembri 2023 määruskaebuse koos juhistega kohtunikuabile uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaatamata kohtute infosüsteemis tsiviilasjade antud erinevatele numbritele on tegemist olnud sisuliselt ühe tsiviilasjaga ning tulnuks vastavalt ka menetleda. Kuivõrd tsiviilasjad nr-d 2-23-17455, 2-24-2740 ja 2-24-3663 on üks tsiviilasi, tuleb vastavalt muuta ka kohtute infosüsteemi andmeid, liites kõik tsiviilasjad ühe tsiviilasja numbri alla. Tsiviilasja numbriks jääb 2-24-3663. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide hulgas puudub kandemenetluse aluseks olev Pärnu Maakohtu 3. augusti 2023 määrus, millega kinnitati kompromiss. Ringkonnakohus tutvus kompromissimäärusega kohtute infosüsteemi kaudu ja võtab selle asja materjalide juurde (TsMS § 5 lg 3, § 230 lg 3 ja § 475 lg 1 p 10).
16.Ringkonnakohus asus 4. märtsi 2024 määruses seisukohale, et Pärnu Maakohus on kompromissimäärusega kinnitanud poolte kokkuleppelise hüpoteegi seadmise, kokkuleppes puudub nõutav kinnistu omaniku nõusolek hüpoteegi seadmiseks (KRS § 341 lg 1) ning seda nõusolekut ei ole kohus asendanud. Kohtunikuabi ei ole nõusolekut puudutatud isikult küsinud (KRS § 46 lg 3). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et praegusel juhul ei ole kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vaja kinnistu omaniku nõusolekut ning ringkonnakohtu
4.märtsi 2024 määruses toodud seisukohaga ei tule kohtunikuabil kande tegemisel arvestada. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
17.KRS § 341 lg 7 p 1 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus. Pärnu Maakohus kinnitas poolte kompromissi 3. augusti 2023 määruse (tsiviilasi nr 2-23-9947) resolutsiooni p-s 1 ja selle alapunktides. Määruse resolutsiooni p-des 2-5 sisalduvad kohtu muud otsustused asja lahendamisel. Kompromissimääruse resolutsiooni p-s 2 ja selle alapunktides on Pärnu Maakohus teinud otsustused hagi tagamise abinõude osas, tühistades ühe hagi tagamise abinõu (keelumärge) ning asendades selle teise hagi tagamise abinõuga (kohtulik hüpoteek). Hagi tagamisega seotud otsustused ei ole kompromissilepingu osa, st et kande tegemise aluseks ei ole poolte kokkulepe hüpoteegi seadmiseks. Pooled on sellise otsustuse tegemist kohtult eraldi taotlenud ning kohus on vastava otsustuse teinud väljaspool poolte kompromissi kinnitamist. Avaldaja kinnitab määruskaebuse täienduses, et selline oli ka kompromissilepingu poolte tahe kohtule taotluse edastamisel. Kuivõrd kohtunikuabil tuleb teha kanne hagi tagamise kohtumääruse alusel, ei ole selliste kannete tegemiseks vaja kandest puudutatud isikute nõusolekuid ega nende tahteavalduste asendamist. Kohtunikuabil tuleb kinnistamisavalduse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu selle seisukohaga arvestada.
18.Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et kinnistusosakond on 11. septembri 2023 määruses ekslikult leidnud, et kompromissis märgitud kohtulikku hüpoteeki ei saa kinnistusraamatusse kanda, kuna kinnistu omanik ei ole võlgnik. Avaldaja esitas tagasivõitmise hagi nii K.O., R.O. kui ka K.I. vastu. Pärnu Maakohtu 12. juuli 2023 hagi tagamise määrusega kanti esmalt käsutamise keelumärge kostja K.I. kinnistule. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tsiviilasja nr 2-23-9947 menetluse pooltel oli õigus kohtult taotleda nii hagi tagamise abinõu asendamist teise abinõuga (TsMS § 386) kui ka taotleda, et hagi tagamise abinõu jääks kompromissi sõlmimisel kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2). Avaldaja ongi seda praegusel juhul teinud ning Pärnu Maakohus on vastava taotluse rahuldanud. Kohtunikuabi on aga asunud hindama maakohtu otsustusi sisuliselt. Ringkonnakohus kordab
4.märtsi 2024 määruse seisukohta, et kinnistusosakond ei saa jätta jõustunud kohtulahendit täitmata põhjusel, et kandemenetluses leitakse, et kohus on teist asja lahendades materiaalõigust ebaõigesti tõlgendanud. Otsuse resolutsioon kuulub täitmisele (TsMS § 442 lg 5).
19.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on asja ringkonnakohtule menetlemiseks edastades ekslikult leidnud, et kande tegemiseks on vaja PKS § 187 lg 1 p 1 alusel kohtu nõusolekut alaealise lapse (K.I.) kinnisasja koormamiseks. Tegemist on kohtu otsustusega (sarnaselt algselt hagi tagamise korras keelumärke seadmisega) tagasivõitmise hagi tagamise abinõude muutmiseks ja kompromissi täitmise tagamiseks, praegusel juhul ei ole lapse vanemad käsutanud lapsele kuuluvat kinnisasja. Õige ei ole ka see maakohtu seisukoht, et kohus ei saaks nõusolekut (kui seda oleks vaja) tagantjärgi anda. Selle võimaluse näeb otseselt ette PKS § 189 lg 1.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, kohtunikuabi määrus tühistada ja saata kinnistamisavaldus kohtunikuabile kande tegemiseks uueks läbivaatamiseks. Avaldaja on palunud jätta tema menetluskulud (esindajakulud) 280 eurot riigi kanda. Avaldaja ei ole seda taotlust põhjendanud ega viidanud ka ühelegi õiguslikule alusele. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend tehti
tema huvides ning määruskaebemenetluses ei osalenud teisi isikuid. Avaldaja taotlusel tagastab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel 28. novembri 2023 määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.