2-18-1619/76 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Võlausaldaja O OÜ teatas oma 15.01.2024 kohtule esitatud seisukohas, et I. Y. on kohustustest vabastamise menetluse kestel (5a jooksul) tasunud O OÜ nõude katteks kokku üksnes 113,01 €, jääk on seega 1372,43 €. Võlausaldaja O OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust 7 aastale. Võlausaldaja I OÜ teatas 17.01.2024 kohtule, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Samuti kinnitas võlausaldaja, et nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 380,27 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud 3 makset võlausaldajale, s.o 12.02.2020 summas 15 eurot, 28.01.2021 summas 17 eurot ja 03.01.2022 summas 20 eurot, kokku summas 52 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 328,27 eurot. Võlgnik on võlausaldaja nõudeid täitnud menetluse vältel vähem kui 15% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleks jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja T OÜ teatas 24.01.2024 kohtule, et I. Y.i pankrotimenetluses tunnustati T OÜ nõuet, mille osas võlausaldaja pole raha saanud summas 1453,96 eurot. Kohustustest vabsastamise menetluse kestel, see tähendab viie aasta jooksul, on T OÜ nõude katteks väljamakseid tehtud kokku summas 94,01 eurot, mis teeb kõigest 6,46% kogu nõudest, mis on võlausaldaja hinnangul mittearvestatav ulatus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust, et võlgnikul oleks võimalus täita oma kohustusi suuremas ulatuses. Võlausaldaja A OÜ teavitab oma 26.01.2024 kohtule esitatud seisukohas, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel jaanuar 2019 – jaanuar 2024.a võlausaldaja nõude katteks kokku 84,02 EUR. Võlajääk on 954,44 eurot. Võlausaldaja A OÜ leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldaja J OÜ teavitab, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel 49 eurot, võlajääk on 234,16 eurot. Xxxx loovutas nõude 17.08.2023 J AS-le (endise nimega AS I), summas 234,16 eurot. J AS 09.01.2023 ühines J OÜ-ga (xxxx). Seega seisukoht on esitatud J OÜ nimelt. Võlausaldaja leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldaja kohtutäitur R. S. oma 30.01.2024 seisukohas annab teada, et kohustustest vabastamise perioodi eest on tasutud järgmiselt: 28.01.2021 summas 10 eurot, 03.01.2022 summas 11 eurot, 12.11.2022 summas 15 eurot, 05.01.2024 summas 10,01 eurot. Seisuga 30.01.2024 on tasumata nõue summas 30,45 eurot. 3. Kohtutäitur jättis võlgadest vabastamise menetluse Kohtu otsustada.

Alates 01.07.2022.a. kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022.a. kehtinud Pankrotiseaduse (PankrS) sätted. Pankrotimenetlus on algatatud 08.02.2018.a., seega kuni 30.06.2022.a. kehtinud PankrS § 193 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Varem kehtinud Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel püüdnud täita oma kohustusi ja tasunud võlgnevusi oma võimete piires. Tegemist on aga puudega isikuga. Kohus leiab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö (arvestades eelkõige võlgnetava summa suurusega) ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Maakohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud täitmata kohustust olulisel määral, arvestades nõude suurust. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus leiab ka, et on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 järgi. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik