Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-16114
Kohtuasi
Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu (registrikood 80063753), lepinguline esindaja EB Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus osas, milles maakohus mõistis Xlt Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) protsendina alates 19.11.2022 ning teha selles osas uus määrus, millega mõista Xlt Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) protsendina alates maakohtu määruse tegemisest 07.02.2023.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus muutmata.
3.2.Mõista puudutatud isikult X avaldaja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 533,14 eurot ja viivis 17,91 eurot.
3.3.Mõista puudutatud isikult X avaldaja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) alates maakohtu määruse tegemisest 07.02.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
3.4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
3.5.Jätta menetluskulud maakohtus puudutatud isiku X kanda.
3.7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X ́ilt välja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitis maakohtus summas 410 eurot.
3.8.Jätta Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus rahuldamata 140 euro ulatuses. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Välja mõista Xlt Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks menetluskulud ringkonnakohtus summas 200 eurot. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu (avaldaja) esitas 26.10.2022 Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustas 28.11.2022 ning palus Xlt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 533,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 17,91 eurot. Vastavalt TsMS § 367 palus avaldaja mõista viivise välja nimetatud summas perioodi eest kohtulahendi vastuvõtmiseni ning edasi lähtudes VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 arvestades protsente põhinõudest.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga Vikerlase tn 17-82, Tallinn (Vikerlase tn 17, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond; registrinumber 4188501) omanik. Eelnimetatud elamus on asutatud Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu. Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud, üks kord kuus, korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava ja ühistu põhikirja alusel tasuma avaldaja poolt kindlaks määratud suuruses, korras ja kuupäevaks majandamiskulusid ja sihtotstarbelisi makseid. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluva korteriomandi ruutmeetritest, kuid puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud ühtegi esitatud arvet ega ka arvetel osutatud haldus ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik pole tasunud selle korteri kohta käivaid kommunaal- ja majanduslike makse ajavahemikus 1. veebruarist kuni 30. septembrini 2022. Selle aja eest moodustab tema majandus- ja kommunaalmaksete võlgnevus 533,14 eurot.
3.Avaldaja selgitas, et korteriühistus on kehtestatud kord, et kommunaalteenuste ja majanduskulude makseteatises määratud summa tasumise tähtaeg on kuule, mille eest tasutakse, järgneva kuu lõpp. Lähtudes korteriomandi ja korteriühistute seaduse (KrtS) § 42 lg 1 ja korteriühistu põhikirjast, on avaldajal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses määratud suuruses. 28.11.2022 seisuga ei ole puudutatud isik mingeid käesoleva asjaga seotud võlgnevuse kõrvaldamiseks suunatud makseid teostanud. Viivitus 2022.a. veebruari eest
moodustas 242 päeva, märtsi eest - 212 päeva, aprilli eest - 181 päeva, mai eest - 151 päeva, juuni eest - 120 päeva, juuli eest - 89 päeva, augusti eest - 59 päeva ning septembri eest - 28 päeva. Viivis eelnimetatud perioodide eest kokku moodustab 28.11.2022 seisuga 17,91 eurot.
4.Avaldaja selgitas 04.01.2023 seisukohas, et 31.08.2022 ja 03.10.2022 puudutatud isiku poolt teostatud maksed on arvestatud tsiviilasjas nr 2-22-3131 kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevuse katteks. See nähtub ka 18.10.2022 raamatupidamise tõendist, mis esitati kohtutäiturile. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik teatas 27.12.2022 seisukohas, et tunnistab avaldaja nõuet osaliselt. Puudutatud isik selgitas, et tasus perioodil 01.2022-30.09.2022 osutatud kommunaalteenuste eest avaldaja kontole 31.08.2022 summa 150 eurot ning 03.10.2022 summa 40 eurot, kokku 190 eurot. Seega tuleks avaldaja nõuet vähendada 190 euro võrra. Põhivõlgnevus oleks sellisel juhul 343,14 eurot (533,14 – 190). Samuti tuleks vähendada ka viivisenõuet.
6.Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-22-3131 on tehtud varem kui oli antud summa tasumine. Avaldaja ei ole märkinud, kas ta on juba andis antud lahendi kohtutäiturile või mitte. Seisuga 23.12.2022 on kõik võlgnevused avaldaja ees tasutud kohtutäituri Katrin Vellet kaudu ning täitemenetlused on lõpetatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 07.02.2023 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 533,14 eurot, viivise 17,91 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 410 eurot.
8.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt teostavad korteriomanikud KrtS § 12 lg 1 järgi oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
9.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on korteri asukohaga Vikerlase tn 17-82, Tallinn (Vikerlase tn 17, Lasnamäe linnaosa, Tallinn,
Harju maakond; registrinumber 4188501) omanik. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud makseteatisi (dtl 13-15) perioodi veebruar 2022 kuni september 2022 eest seoses Vikerlase tn 17-82, Tallinn korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avaldajale jätnud tasumata 533,14 eurot (dtl 135). Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, lift, kindlustusmaks, hooldus, remondifond, prügivedu, üldelekter, maamaks. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 76 lg-le 3, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-le 1, VÕS § 101 lg-le 2, VÕS § 108 lg-le 1 ja VÕS § 101 lg-le 6 ning asus seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 533,14 eurot. Puudutatud isiku vastuväide, mille kohaselt on ta tasunud 190 eurot, ei mõjuta asja lahendamist. Avaldaja on tõendanud, et on arvestanud nimetatud maksed varasema võlgnevuse katteks (dtl 185).
10.Lisaks põhivõlgnevusele taotles avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist perioodi 31.03.2022 kuni 18.11.2022 eest summas 17,91 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub nõue rahuldamisele. Samuti on avaldajal TsMS §-st 367 tulenevalt õigus nõuda jooksva viivise väljamõistmist. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
11.Maakohus leidis, et on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). Avaldaja esindajakulud on põhjendatud 4 tunni ulatuses, mis tunnihinda (90 eurot) arvestades vastab 360 eurole ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 410 eurot (lepingulise esindaja tasu + riigilõiv 50 eurot). Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 343,14 eurot ületavas osas ning palub vastavalt vähendada ka välja mõistetud viiviseid.
13.Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik maakohtule teatanud, et ta on võlgnevuse katteks tasunud 31.08.2022 summa 150 eurot ja 03.10.2022 summa 40 eurot, kokku 190 eurot. Seega tuleks puudutatud isiku vastu esitatud nõuet (sh viivist) selles osas vähendada. Avaldaja on kohtule selgitanud, et puudutatud isiku poolt tasutud 190 eurot on arvestatud tsiviilasjas nr 2-22-3131 välja mõistetud võlgnevuse katteks. Viidatud kohtulahendiga mõisteti avaldajalt välja 421,08 eurot. Kohtulahend on esitatud täitmisele kohtutäitur Katrin Velletile ning selle alusel on algatatud täitemenetlus nr 031/2022/2069. Puudutatud isik on tasunud 23.12.2022 kohtutäiturile 421,08 eurot ning täitemenetlus on 23.12.2022 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetatud. Seega on avaldaja saanud tsiviilasjas nr 2-22-3131 välja mõistetud summast 190 eurot rohkem. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata sellega, et puudutatud isik on tasunud ajavahemikul 01.02-30.09.2022 võlgnevuse katteks 190 eurot ning seega on õige võlgnevuse summa 343,14 eurot.
Menetluse edasine käik
14.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (553,14 eurot) protsendina alates 19.11.2022 ning teha selles osas uus määrus, millega mõista edasiulatuv viivis välja alates maakohtu lahendi tegemisest 07.02.2023. Muus osas jätab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles temalt mõisteti välja põhivõlgnevus 343,14 eurot ületavas osas, samuti viivise osas.
18.Avaldaja on määruskaebemenetluses esitanud täiendavad tõendid. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
19.Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse hüvitamist perioodi 1. veebruar kuni 30. september 2022 eest summas 553,14 eurot. Puudutatud isik tugineb sellele, et on tasunud avaldajale selle võlgnevuse katteks 31.08.2022 summa 150 eurot ja 03.10.2022 summa 40 eurot, s.o kokku 190 eurot ning on palunud selle võrra väljamõistetavat võlgnevust vähendada. Avaldaja ei vaidle vastu sellele, et puudutatud isik on avaldajale eelnimetatud summad tasunud, kuid avaldaja tugineb sellele, et on lugenud puudutatud isiku poolt tasutud 190 eurot tsiviilasjas nr 2-22-3131 välja mõistetud varasema võlgnevuse katteks.
20.Avaldaja on esitanud ringkonnakohtule Harju Maakohtu 09.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-3131, millega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 450,64 eurot, viivis 5,47 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates 02.03.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtumäärusest nähtuvalt on eelnimetatud võlgnevus välja mõistetud perioodi 2021.a august kuni 2022.a jaanuar kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse eest (t lk 189-192). Avaldaja on esitanud kohtutäitur Katrin Velletile täitmisavalduse, milles on palunud pöörata täitmisele Harju Maakohtu 09.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-3131. Täimisavaldus on allkirjastatud 18.10.2022. Avaldaja on märkinud täitmisavalduses põhivõla suuruseks 260,64 eurot ja viivise nõude suuruseks 62,37 eurot (t lk 193). Täitmisavaldusele on lisatud avaldaja raamatupidaja poolt 18.10.2022 koostatud tõend, millest nähtub, et perioodi 02.03.2021-17.10.2022 viiviste arvestuses on põhivõlgnevusest arvestatud maha 2022.a augustis tasutud 150 eurot ja oktoobris tasutud 40 eurot (t lk 188). Seega on avaldaja esitanud Harju Maakohtu 09.06.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-3131 tuleneva nõude sundtäitmisele 190 eurot väiksemas summas (450,64260,64). Eeltooduga on avaldaja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et on lugenud puudutatud isiku poolt tasutud 190 eurot tsiviilasjast nr 2-22-3131 tuleneva võlgnevuse katteks.
21.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. VÕS § 88 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. VÕS § 88 lg 6 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus.
22.Käesolevas asjas esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole puudutatud isik avaldajale ülekannete tegemisel ega ka mõistliku aja jooksul pärast seda määranud, millise kohustuse täitmiseks on 31.08.2022 ja 03.10.2022 summad 150 eurot ja 40 eurot avaldajale kantud. Seega võis avaldaja VÕS § 88 lg 4 järgi ise määrata, millise kohustuse ta täidetuks loeb. VÕS § 88 lg 4 p 1 järgi peab võlausaldaja võlgnikule oma määramisest teatama mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist. Võlausaldaja teatamine võib toimuda ka konkludentselt – näiteks kui pärast võlgniku poolt raha maksmist teatab võlausaldaja, milliste rahaliste kohustuste täitmist ta veel nõuab, tähendab see ühtlasi seda, et ta on kaudselt teatanud, et loeb selle kohustuse täidetuks, mille täitmist ta enam ei nõua (vt Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016. § 88, p 4.3). Käesoleval juhul nähtub avaldaja poolt esitatud täitmisavaldusest, et ta on lugenud puudutatud isiku poolt tehtud maksete arvelt täidetuks tsiviilasjast nr 2-22-3131 tuleneva kohustuse, kuna nõudis kohtulahendist tuleneva kohustuse sundtäitmist 190 euro võrra väiksemas osas. Seega on avaldaja läbi täitemenetluse konkludentselt teada andnud, millise kohustuse ta täidetuks luges. Puudutatud isik on toonud esile, et ta on 23.12.2022 seisuga kohtutäitur Katrin Velletile võlgnevuse tasunud ning täitemenetlus on lõpetatud (t lk 168). Sellele, et puudutatud isik täitis 190 euro tasumisega hoopis käesoleva avalduse aluseks oleva võlgnevuse, on puudutatud isik esmakordselt tuginenud käesolevas tsiviilasjas 27.12.2022 esitatud seisukohas. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik on minetanud õiguse määrata, missuguse kohustuse katteks ta on 31.08.2022 ja 03.10.2022 avaldajale raha kandnud. Ka olukorras, kus võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Vaidlus puudub selle üle, et tsiviilasjas nr 2-22-3131 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud võlgnevus on muutunud sissenõutavaks varasemalt kui võlgnevus, mille väljamõistmist taotletakse käesolevas tsiviilasjas. Seega on käesoleval juhul ka VÕS § 88 lg-s 6 nimetatud reeglitega kooskõlas lugeda puudutatud isiku poolt avaldajale 31.08.2022 ja 03.10.2022 tasutud 150 euro ja 40 euro arvel täidetuks tsiviilasjast nr 2-22-3131 tulenev kohustus.
23.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust väljamõistetud põhivõlgnevuse summat 190 euro võrra vähendada. Kuna põhivõlgnevuse summa jääb muutmata, ei ole alust vähendada ka 28.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 17,91 eurot.
24.Maakohus on mõistnud puudutatud isikult TsMS § 367 alusel avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti mõistnud edasiulatuva viivise välja alates kuupäevast 19.11.2022. Avaldaja on 28.11.2022 avalduse täpsustuses palunud puudutatud isikult välja mõista 28.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 17,91 eurot. Avaldaja on märkinud, et palub vastavalt TsMS §-le 367 mõista viivise nimetatud summas välja perioodi eest kohtulahendi vastuvõtmiseni ning edasi lähtudes VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 arvestades protsente põhinõudest. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja on taotlenud puudutatud isikult 28.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 17,91 eurot ning edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates kohtulahendi tegemisest. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse edasiulatuva viivise väljamõistmise kuupäeva osas ning teeb ise uue määruse, millega mõistab edasiulatuva viivise välja alates maakohtu kohtulahendi tegemisest, s.o alates 07.02.2023. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Arvestades seda, et puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, üksnes edasiulatuva viivise väljamõistmise algusaja osas (s.o väikeses osas), on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisega seotud kulud puudutatud isiku kanda.
26.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja on esitanud 07.02.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldajale osutatud määruskaebemenetluses õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot. Avaldaja lepingulisel esindajal on kulunud materjalide uurimisele ja määruskaebusele vastuse koostamisele 2 tundi. Seega on avaldaja kandnud menetluskulusid summas 200 eurot. Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, võib pidada 2 tunnist ajakulu materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele põhjendatuks ja vajalikuks. Avaldajale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, mis jääb ringkonnakohtu hinnangul keskmise turuhinna raamesse. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 200 eurot. Viivise väljamõistmist menetluskuludelt avaldaja ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.