2.Mõista puudutatud isikult X avaldaja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 533,14 eurot ja viivis 17,91 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult X avaldaja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X ́ilt välja Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitis summas 410 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldusest nähtub, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga xxxx (xxxx; registrinumber: xxxx) omanik. Eelnimetatud elamus on asutatud Tallinn, Vikerlase tn 17 korteriühistu.
2.Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud, üks kord kuus, korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava ja ühistu põhikirja alusel tasuma avaldaja poolt kindlaks määratud suuruses, korras ja kuupäevaks majandamiskulusid ja sihtotstarbelisi makseid.
3.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluva korteriomandi ruutmeetritest, kuid puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud ühtegi esitatud arvet ega ka arvetel osutatud haldus ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik pole tasunud selle korteri kohta käivaid kommunaal- ja majanduslike makse ajavahemikus 1. veebruarist kuni 30. septembrini 2022. Selle aja eest tema võlgnevus moodustas 533.14 EUR ning viivis 17,91 EUR, kokku 551.26 EUR
4.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 533,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,91 eurot ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel.
5.Avaldaja esitas 04.01.2023 oma seisukoha. Avaldaja selgitas, et 31.08.2022 ja 03.10.2022 teostatud maksed on arvestatud tsiviilasjas nr 2-22-3131 kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevuse katteks. Sellega tegeleb kohtutäitur. 18.10.2022 raamatupidamise tõendist on näha, et puudutatud isiku maksed olid arvestatud tsiviilasjast nr 2-22-3131 tuleneva võlgnevuse katteks. See tõend esitati kohtutäiturile. Puudutatud isiku seisukoht
6.27.12.2022 esitas puudutatud isik oma vastuse. Puudutatud isik teatas, et tunnistab avaldaja nõue osaliselt. Puudutatud isik selgitas, et tasus avaldaja kontole 31.08.2022 kommunaalteenuste eest 150 eurot ning 03.10.2022 40 eurot, kokku 190 eurot. Puudutatud isiku hinnangul tuleks avaldaja nõuet vähendada 190 euro võrra. Põhivõlgnevus oleks sellisel juhul 343,14 eurot (533,14 – 190). Samuti tuleks vähendada ka viivisenõuet. Puudutatud isik märkis, et tasub viidatud võlgnevuse hiljemalt 10.02.2023.
2-22-16114
7.Kohtulahend ts. asjas nr. 2-22-3131 on tehtud varem kui oli antud summa tasumine. Avaldaja ei ole märkinud, kas ta on juba andis antud lahendi kohtutäiturile või mitte.
8.Seisuga 23.12.2022 on kõik võlgnevused avaldaja ees tasutud kohtutäitur Katrin Vellet kaudu ning täitemenetlused on lõpetatud. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Eelnimetatud nõue kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
10.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2-22-16114
11.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 533,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,91 eurot ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on korteri asukohaga xxxx (xxxx; registrinumber: xxxx) omanik. Avaldaja on puudutatud isik esitanud makseteatisi (dtl 13-15) perioodi veebruar 2022 kuni september 2022 eest seoses xxxx korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avaldajale jätnud tasumata 533,14 eurot (dtl 135 – nõude arvestus). Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, lift, kindlustusmaks, hooldus, remondifond, prügivedu, üldelekter, maamaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 533,14 eurot. Puudutatud isiku vastuväide, mille kohaselt on ta tasunud 190 eurot, ei mõjuta asja lahendamist. Avaldaja on tõendanud, et on arvestanud nimetatud maksed varasema võlgnevuse katteks (dtl 185).
12.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist perioodi 31.03.2022 kuni 18.11.2022 eest summas 17,91 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele (dtl 135). KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub nõue rahuldamisele.
13.Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
2-22-16114 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (533,14 eurot) alates 19.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vaatamata sellele, et avaldus rahuldatakse osaliselt, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus.
15.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.Avaldaja lepinguline esindaja on 27.01.2023 esitanud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, kust nähtub, et tema menetluskulud seisnevad riigilõivus 50 eurot ja esindajakuludes 500 eurot (ajakulu 5h, tunnihind 100 eurot käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud on kokku 550 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste
2-22-16114 esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
19.Avaldaja menetluskulud seisnevad riigilõivus 50 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
20.Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid. Esindaja on teinud järgmised toimingud: 26.10.2022.a. Materjalide uurimine ning avalduse koostamine, 2 tundi; 28.11.2022 avalduse täpsustuse koostamine, 1,5 tundi; 04.01.2023 avaldaja seisukoha koostamine, 0,5 tundi; 23.01.2023 vastus 16.01.2023 määrusele p. 2 ja kompromissi koostamine 0,5 tundi; 27.01.2023 vastus 16.01.2023. määrusele p. 3 ja p. 4 koostamine 0,5 tundi.
21.Eeltoodust nähtub, et avaldajal on kulunud avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamisele kokku 1,5h. Kohus leiab, et arvestades toimingu iseloomu, võib pidada mõistlikuks ajakuluks kokku 0,5h. Vastaspool ei pea täies ulatuses kandma kulusid, mis on tekkinud puudustega esitatud avalduse nõuetekohaseks vormistamisega seoses. Kohus vähendab toimingute ajakulu 1h võrra. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
22.Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise raskusega. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Ei toimunud istungeid ega olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et avaldajale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Avaldajale osutas teenust õigusbüroo jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel.
2-22-16114 Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta).
23.7. Avaldaja esindajakulud on põhjendatud 4h ulatuses, mis tunnihinda (90 eurot) arvestades vastab 360 eurole. Avaldaja menetluskulud on kokku 410 eurot (360 + 50). Seega, arvestades menetluskulude jaotust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 410 eurot. Avaldus jääb rahuldamata 140 euro ulatuses.
24.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.02.2023 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.