R M ja A M hagi K M vastu ühisomandi ja kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis/ühisomandis oleva vara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 R M, isikukood xxx Hageja 2 A M, isikukood yyy Hagejate lepinguline esindaja Kunnar Korsten, Filker OÜ, tel: 5043996, e-mail: [email protected] Kostja K M, isikukood: zzz Kostja seaduslik esindaja eestkostja Haapsalu linn (linnavalitsuse kaudu), registrikood 75012802, asukoht Posti tn 34, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
I Kinnitada hagejate R M ja A M ja kostja K M vahel sõlmitud kompromiss. Lõpetada R M ja K M ühisomand pärandvaraks olevatel kinnistutel ja kohustada K M tahteavalduse andmiseks PärS § 152 lg 1 ja 4 kinnistusraamatus ühisomandi asemel kaasomandi kannete tegemiseks ning AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel järgmiselt:
1.XXX kinnistu, registriosa nr: xxx, katastritunnustega xxx ja yyy, teises jaos senine ühisomanike kanne R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz) kohta kustutada ja kanda registriossa nr: xxx kaasomanikena 1⁄2 mõttelises osas R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz).
2.1/8 kaasomandiosa ZZZ kinnisasjast, registriosa nr zzz, katastritunnus zzz, teises jaos senine ühisomanike kanne 1/8 kaasomandi osas kustutada ja kanda registriossa nr zzz kaasomanikena 1/16 mõttelises osas R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz).
3.CCC kinnistu, registirosa nr ccc, katastritunnusega ccc, teises jaos senine ühisomanike kanne R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz) kohta kustutada ja kanda registriossa nr: ccc kaasomanikena 1⁄2 mõttelises osas R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz).
4.DDD kinnistu, registriosa nr ddd katastritunnus ddd, teises jaos senine ühisomanike kanne R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz) kohta kustutada ja kanda registriossa nr: ddd kaasomanikena 1⁄2 mõttelises osas R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz).
5.1/8 kaasomandiosa QQQ kinnistust, registriosa nr qqq katastritunnus qqq, teises jaos senine ühisomanike kanne 1/8 kaasomandi osas kustutada ja kanda registriossa nr qqq kaasomanikena 1/16 mõttelises osas R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz).
6.Ühisomandi kannete tegemise järel lõpetada R M ja K M kaasomand hagiavalduses toodud kinnistutel ja kohustada K M tahteavalduse andmiseks AÕS § 76 lg 1 ja AÕS § 77 lg 2 alusel kinnistusraamatus kaasomandi kannete kustutamiseks ja uute omanikukannete tegemiseks järgmiselt:
6.1.K M annab tagasivõtmatu tahteavalduse ja nõusoleku kinnistusregistri registriosa nr. ddd (DDD) omanikukannete muutmiseks ja kustutada teisest jaost kanne seniste omanike R M (ik.xxx) ja K M (ik. zzz) kohta ning kanda kinnistu registriosa nr. ddd ainuomanikuna sisse K M (ik. zzz).
6.2.K M annab tagasivõtmatu tahteavalduse ja nõusoleku kinnistusregistri registriosa nr. xxx (XXX) (katastritunnused xxx ja yyy) teise jao omanikukannete muutmiseks ja kustutada teisest jaost kanne seniste omanike R M (ik. xxx) ja K M (ik. zzz) kohta ning kanda kinnistu registriosa nr. xxx ainuomanikuna sisse R M (ik. xxx).
6.3.K M annab tagasivõtmatu tahteavalduse ja nõusoleku kinnistusregistri registriosa nr. zzz (zzz) teise jao omanikukannete muutmiseks ja kustutada teisest jaost kanne senise kaasomaniku R M (ik. xxx) kohta ning kanda kinnistu registriosa nr. zzz 1/16 kaasomandiosas kaasomanikuna sisse K M (ik. zzz).
7.K M annab tagasivõtmatu tahteavalduse ja nõusoleku QQQ kinnistu (registriosa nr qqq) ja CCC kinnistu (registriosa nr ccc) jagamisele eelnevate vajalike katastrimõõdistamise toimingute tegemiseks eesmärgiga, et saavutataks järgmine tulemus:
7.1.CCC kinnistu, registriosa nr ccc, jagatakse kaheks eraldi kinnistuks, millest üks, pindalaga ca 2 ha, jääb R M (ik. xxx) omandisse ja teine, pindalaga ca 1,88 ha jääb K M (ik. zzz) omandisse (Kokkuleppe Lisa 1).
7.2.QQQ kinnistu, registriosa nr qqq, jagatakse kaheks eraldi kinnistuks, millest üks jääb R M (ik. xxx) ja A M (ik. yyy) kaasomandisse (Kokkuleppe Lisa 2 – R M ja A M kaasomandisse jääv kinnistu tähistatud skeemil numbriga 2) ning teine kinnistu koos hoonetega jääb K M omandisse (Kokkuleppe Lisa 2 – K M jääv kinnistu tähistatud skeemil numbriga 1).
8.K M (ik. zzz) annab tagasivõtmatu volituse R M`le (ik. xxx) seoses kinnistusregistri registriosast qqq (QQQ) ja registriosast nr ccc (CCC) eraldiseisvate kinnistute moodustamisega vastavalt kompromissi punktidele 7.1 ja 7.2 ning uute moodustatavate kinnistute kinnistusregistrisse kantavate kannete tegemiseks.
9.Kompromissis nimetatud K M tahteavaldused asendavad K M tagasivõtmatut tahteavaldust ja nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja kinnistusraamatuseaduse tähenduses.
10.Saata jõustunud kohtumäärus kompromissis toodud kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, siis saab kinnistusosakond anda pooltele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
11.Menetluskulud:
11.1.K M hüvitab R M’le riigilõivu 300.- eurot.
2-21-20261
11.2.K M hüvitab R M’le pärimismenetlusega seotud notaritasu 62,85 eurot.
11.3.K M hüvitab R M’le õigusabikuludena 900 eurot.
11.4.K M hüvitab punktides 11.1, 11.2 ja 11.3 nimetatud summad, kokku 1262,85 eurot, R M’le arvele nr. EEXX viie (5) päeva jooksul peale ts.asja nr 221-20261 kompromissi kinnitava määruse jõustumist.
11.5.CCC kinnistu, registriosa nr ccc, eraldiseisvate kinnistute moodustamisega kaasnevad kulud jagunevad võrdselt R M ja K M vahel (mõõtmised, riigilõivud, notaritasud jne).
11.6.QQQ kinnistu, registriosa nr qqq, eraldiseisvate kinnistute moodustamisega kaasnevad kulud jagunevad võrdselt R M, A M ja K M vahel (mõõtmised, riigilõivud, notaritasud jne).
11.7.CCC kinnistu (registriosa nr ccc) ja QQQ kinnistu (registriosa nr qqq) eraldiseisvate kinnistute moodustamisega tulenevad kulud tasuvad A M ja K M viie (5) päeva jooksul R M’le peale vastava kulu kandmist R M poolt, arvele nr.
EEZZ.
11.8.K M (ik. zzz) annab tagasivõtmatu volituse R M`le (ik. xxx) pärandaja XXX M`le (ik. fff, surnud fff) kuulunud SEB Pangas pärandvarana oleva raha pärijatele välja maksmiseks, mis jagatakse pärijate vahel võrdsetes osades.
12.Tähtaegselt tasumata jäetud summadelt on R M õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. II. Kompromissis nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda. III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-20261, R M ja A M hagi K M vastu ühisomandi ja kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis/ühisomandis oleva vara jagamise nõudes kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. IV. Tagastada hagejale R M’le pool riigilõivust s.o 300 eurot, R M arveldusarvele EEXX. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus menetluses on R M ja A M hagi K M vastu ühisomandi ja kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis/ühisomandis oleva vara jagamise nõudes.
2.Pooled on sõlminud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et sõlmitud kompromiss on lõplik ja neil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt teineteise vastu mis tahes varalised või mittevaralised nõuded, väljaarvatud käesolevast kompromissilepingust tulenevad nõuded. Pooled on leppinud kokku, et välistavad TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevat kompromissi kinnitava ja praeguses kohtuasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 reguleeritud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, eelkõige sellest, et käesoleva kompromissi kinnitamise ja praeguse kohtuasja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumine võtab hagejatelt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad Kompromissist taganemise õigusest ning Pooled ei käsita taganemise õiguse välistamist hea usu põhimõttega vastuolus olevana. Kompromiss jõustub selle kinnitamisest kohtu poolt.
2-21-20261 Pooled paluvad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohtul määrata tagastada R M’le tema poolt tsiviilasjas nr 2-21-20261 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 300.- eurot ja kanda nimetatud summa selle maksja R M arveldusarvele nr EEXX. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromissileping tervikuna ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kui kohus käesolevat kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv või sellele lisatud nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude tasumise korras.
9.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg-st 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
10.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Käesolevas tsiviilasjas on tasutud riigilõivu 600 eurot. Käesoleva määrusega kohus kinnitab
2-21-20261 poolte kompromissi ja lõpetab menetluse. Seega menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tuleb tagastada hagejale käesolevas menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.