Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

Välja mõista kostjalt P. V. hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.

Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal P. V. tasuda AS-ile Aktiva Portfolio menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 31.10.2019 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel kostja sai laenu. 9.06.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe, mis kannab edaspidi numbrit xxxx. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingu nr. xxxx alusel sai kostja laenu summas 11880 eurot. 9.06.2020 sõlmisid pooled laenulepingu muutmise kokkuleppe nr. xxxx, mille sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata põhiosa summas 11365,27 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 514,73 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 11365,27 eurot (11880,00-514,73). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 20.12.2020 summas 770,79 eurot (256,93+256,93+256,93). 18.12.2020. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.10.2020 - 20.12.2020. a osamaksete haldustasud, s.o. 7,50 eurot (3 x 2,50). Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 11365,27 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 19.12.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 4807,15 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,9% aastas. Vastutustundlikku laenamist on laenuandja kontrollinud ja esitatud on ka tõendid.

Hageja palub mõista kostjalt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 11365,27 eurot, intress 770,79 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4807,15 eurot ning viivis alates 17.08.2023 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 11365,27 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1050 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta); väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud hageja ära kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 410 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud isiklikult 06.09.2023. a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest, kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud 11.01.2024, kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmise mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest. Hageja esitas istungil taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 413 lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud, ei ilmunud määratud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et on kontrollinud kostja krediidivõimekust ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidikulukuse määr ei ületa lepingu sõlmimise ajal 3-kordset tarbimislaenude krediidikulukuse määra, mis on avaldatud Eesti Panga poolt. Seega on kohtu hinnangul laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, leping on kehtiv. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 1050 eurot ja esindustasu 507 eurot (ilma käibemaksuta) ning välja mõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 1050 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1050 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 3,0 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus on 28.02.2023 lahendi 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Kohus arvestades, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja, peab põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1290 eurot (1050+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1290 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.