avaldaja / võlausaldaja E. V. (ik xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak, e-post [email protected]
Apartaco
OÜ
pankroti
puudutatud isik / võlgnik Apartaco OÜ (rg-kood 14413869; asukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja L. , lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits, epost [email protected] ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. V. avaldus Apartaco OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Välja kuulutada 12. märtsil 2024 kell xx.30 Apartaco OÜ (rg-kood 14413869; asukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 xxxx; tel 782 8110; e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. aprillil 2024 kell 11.00 Liivi 4 xxxx xxxx kohtumaja saalis nr 105.
4.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete
rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
5.Kohustada Apartaco OÜ juhatuse liiget L. R. (ik xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 4. aprillil 2024 kell 11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Apartaco OÜ vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
6.Jätta menetluskulud Apartaco OÜ kanda.
7.Määrata ajutise halduri Vladimir Kutšmei tasu suuruseks Apartaco OÜ ajutises menetluses 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 374 eurot, kokku 2074 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja pankrotivarast xxxx kohtutäitur Oksana Kutšmeile (rg-kood 120xx; KMKR EE100779451; konto nr EE191010011596520222).
8.Määrata E. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks 3658,40 eurot.
9.Jätta rahuldamata E. V. taotlus mõista Apartaco OÜ-lt välja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
11.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada xxxx Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus kätte avaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile.
12.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse xxxx Maakohtu kaudu xxxx Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude osas võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse xxxx Maakohtu kaudu xxxx Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.E. V. (võlausaldaja, avaldaja) esitas 20.07.2023 xxxx Maakohtule avalduse Apartaco OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 05.09.2023 seisukohas ja 07.12.2023 pöördumises jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja ostjana ja võlgnik müüjana sõlmisid 26.01.2021 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille järgi kohustus võlgnik müüma avaldajale xxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu korteriomanditeks jagamisel moodustatava korteriomandi nr 14 hinnaga 153 000 eurot. Avaldaja tasus 15 300 eurot ja kohustus ülejäänu maksma asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks. Maja ja korter pidid olema valmis asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt 28.01.2022. Hiljemalt 31.03.2022 pidi maja saama kasutusloa. Võlgnik on ületanud valmisehitamise ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaega rohkem kui 12 kuud. Pooled ei jõudnud 2022 lõpus alanud kompromissläbirääkimiste käigus kokkuleppele ja avaldaja esitas võlgnikule 20.02.2023 pretensiooni lepinguliste kohustuste täitmiseks, so korteriomandi lõpuni ehitamiseks ja võõrandamiseks hiljemalt 20.03.2023. Võlgnik kohustusi ei täitnud ja pretensioonile ei reageerinud. Avaldaja esitas võlgnikule 21.03.2023 lepingust taganemise avalduse ning palus tagastada 15 300 eurot koos intressidega ja tasuda leppetrahvi 15 300 eurot; avaldaja märkis kontonumbri, kuhu raha tasuda. Võlgnik võlga ei tasunud. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks 06.04.2023. Võlgnik leidis 23.05.2023 vastuses 13.05.2023
pankrotihoiatusele, et avaldaja on minetanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest taganes lepingust juba 14.12.2022 ega teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi. Võlgnik võlgneb avaldajale kokku 31 170,29 eurot (põhivõlg 15 300 eurot, intress võlaõigusseaduse § 94 alusel 23.01.2021–06.04.2023 eest 100,60 eurot, leppetrahv 15 300 eurot ja viivis 07.04.–19.07.2023 eest 469,69 eurot). Igal juhul on avaldaja nõue vähemalt 15 300 eurot. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvel kohustusi täita, ta on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole täitnud avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet pankrotihoiatusele vaatamata (pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1).
2.Võlgnik vaidles 01.08.2023 menetlusdokumendis avaldaja nõudele ja oma püsivale maksejõuetusele vastu ning palus jätta ajutise halduri nimetamata. Leping lõppes 14.12.2022, avaldaja taganes lepingust 14.12.2022 e-kirjaga põhjust avaldamata ja võlgniku lepingurikkumisele tuginemata. Seega puudub tal võlgniku vastu sissenõutav nõue. Poolte vahel tekkinud vaidlust ei saa lahendada pankrotimenetluses. Samuti ei ole võlgnik maksejõuetu ega makseraskustes, tema vara väärtus ületab igal juhul kohustuste väärtuse. Võlgniku 13.11.2023 seisukoha järgi kuulub talle kolm korteriomandit, mille väärtus on Maaameti hinnastatistika keskmise hinna järgi vähemalt 592 246,41 eurot ja xxxxxxxxxxx korteriomandite keskmist müügihinda arvestades 954 545,50 eurot. Maksuvõlg 208 047,42 eurot on 3–5 korda korteriomandite väärtusest väiksem ja võlgnik on esitanud taotluse selle ajatamiseks. Võlgniku 07.12.2023 vastuse kohaselt on tal seoses maksuvõla tasumisega ajutine likviidsusprobleem.
3.Kohus võttis 22.08.2023 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kuulas 14.11.2023 eelistungil menetlusosalised ära. Võlgniku lepinguline esindaja selgitas, et kui võlgnik oli valmis raha tagastama, ei avaldanud avaldaja oma kontonumbrit. Enam ei ole 15 300 euro tagastamine relevantne, sest võlgnikul on tekkinud kulud. Avaldaja esindaja oli seisukohal, et lepingu p 7.7 alusel tuleb vähemalt 15 300 eurot tagastada lepingu täitmata jätmise põhjusest sõltumata. Võlgniku esindajad olid nõus sellega, et võlgnik tasub ajutise halduri nimetamata jätmiseks kohtu deposiiti 15 300 eurot; võlgnik raha deposiiti ei tasunud (dtl xx).
4.Kohus nimetas 08.12.2023 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Vladimir Kutšmei (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
5.Ajutine haldur esitas 19.01.2024 aruande, milles palub jätta avaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, määrata enda tasuks 2074 eurot (sh käibemaks 374 eurot) ja mõista see välja avaldajalt.
5.1.Võlgnik kanti äriregistrisse 23.01.2018, osakapitali suurus on 2500 eurot ja ainuosanik Laumar OÜ (rg-kood 12415290). Majandusaasta aruannete järgi on võlgniku põhitegevusalaks olnud enda kinnisvara ost ja müük. 2019–2022 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud võlgnikul palgatöötajaid ja juhatuse liikmele tasu ei makstud. Võlgnik tegeles aadressil xxxxxxxxxxx, xxxx uue korterelamu-büroohoone ehitamise ja arendamisega, xx korterist on müüdud 13. Majandusaasta aruannete ja juhatuse liikme 2023 majandusaasta kohta esitatud kasumiaruande järgi on võlgnik kasumit teeniv väikeettevõtja. Aruandeaasta müügitulu Aruandeaasta kasum (kahjum) Kasum (kahjum) kokku (varasemate perioodidega)
159 333 13 393
143 333 -5585
171 500 119 749
111 176 42 838
59 439
53 854
173 603
2xx 441
20.12.2023 1 055 005 177 632
5.2.Majandustegevus jätkub, võlgnikule kuulub kolm korterit. Juhatuse selgituste kohaselt nägi algne äriplaan ette müüa 13 korterit ja jätta võlgniku bilanssi kolm korterit, millest ühte hakata oma perega elamiseks rentima ning teist kahte välja rentima; võlgnikul ei ole endiselt
soovi ega plaani müüa kolme vaba korterit. Siiski on üks korteritest aruande koostamise ajal avalikus müügis hinnaga 134 900 eurot. Majal puudub aruande koostamise ajal kasutusluba, kuigi müügilepingute järgi kohustus võlgnik selle saama hiljemalt 30.09.2023. Juhatuse selgituse kohaselt tegeleb võlgnik kasutusloa taotlemisega ning takistusi selle saamiseks ei ole. Võlgniku 2022. a majandusaasta auruande kohaselt ja 2023. a majandusaasta kohta 28.12.2023 seisuga esitatud bilansi kohaselt olid võlgniku peamised bilansinäitajad järgmised: Bilansinäitajad 31.12.2021 31.12.2022 28.12.2023 Käibevara 1 044 446 1 375 587 909 400 sh raha 81 390 11 757
sh nõuded ja ettemaksed 27 005 1 514 20 400 sh varud 936 051 1 362 3xx 889 000 Põhivara 421 900 421 900 210 000 sh investeeringud tütar- ja 210 000 210 000 210 000 sidusettevõtjatesse sh kinnisvarainvesteeringud 211 900 211 900
Kohustused 1 290 243 1 578 546 722 828 sh lühiajalised kohustused 1 290 243 1 578 546 722 828 Netovara 176 103 218 941 396 572 * Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,809 0,871 1,258 * heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Võlgnik kajastab 28.12.2023 bilansis käibevarana (müügiootel varuna) kortereid. Samas avaldas võlgnik, et tal ei ole plaan neid müüa. Puudub alus kajastada bilansis müügiootel varuna vara, mida tegelikult äriplaani järgi ei kavatseta müüa. Tegemist on kas põhivaraga või kinnisvara investeeringuga. Sellise vara bilansis käibevarana kajastamine loob ebaõige ettekujutuse ühingu maksevõimest. 2023 juulis ja augustis võõrandas võlgnik 13 korterit (sõlmis asjaõiguslepingud). Tehingutelt kuulus tasumisele käibemaks kokku 211 000,92 eurot. Võlgnikul on jätkuvalt tasumata käibemaks 206 992,09 eurot. Võlgnik on küll proovinud maksuvõlga ajada, kuid edutult. 01.12.2023 otsusega jättis maksuhaldur ajatamise taotluse rahuldamata. Maksuhaldur nõudis maksuvõla katteks 10 000 euro tasumist ja maksuvõla tagamiseks tagatise andmist. Võlgnik nõudmisi ei täitnud.
5.3.Võlgniku nimele on registreeritud korteriomandid registriosa nr-tega xxxxxxx (1-toaline mitteeluruum xxxxxxxxxxx-1, üldpindala 28,5 m2), xxxxxxxxx-toaline korter xxxxxxxxxxx-8, üldpindala 28,5 m2) ja xxxxxxx (5-toaline korter koos hobiruumi, panipaiga ja kahe parkimiskohaga xxxxxxxxxxx-xx, üldpindala 221,7 m2). LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 008-23VN kohaselt on xxxxxxxxxxx-1 turuväärtus 115 000 eurot (käibemaksuta 94 262,30 eurot), xxxxxxxxxxx-8 turuväärtus 130 000 eurot (käibemaksuta 106 557,38 eurot) ja xxxxxxxxxxx-xx turuväärtus 822 000 eurot (käibemaksuta 673 770,49 eurot). Turuväärtus sisaldab käibemaksu, sest tegemist on uusarenduse korteritega. Korterite neto- (käibemaksuta) väärtus on 874 590,17 eurot täpsusega ± 5% (s.o 830 860,66 – 918 319,68 eurot). Hindaja tugines võlgniku väitele, et kasutusluba taotletakse hiljemalt jaanuari jooksu. Hindaja leidis, et kuna tegemist on äsja valminud korterelamu-büroohoonega, siis kasutusloa saamine arendaja määratud aja jooksul peale hoone valmimist on tõenäoline. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on kasutusloa saamise tähtaega korduvalt rikkunud, sh ostjatega 2023 juulis ja augustis sõlmitud lepingutes kokkulepitud tähtpäeva 30.09.2023. Bilansi järgi kuulub võlgnikule põhivarana osalus Kodurand Grupp OÜ-s (rg-kood 12436470) raamatupidamisliku väärtusega 210 000 eurot. Kodurand Grupp OÜ on 14.01.2024 äriregistrist kustutatud. Seega puudub Kodurand Grupp OÜ osalusel positiivne väärtus.
Rahandusministeeriumi kontole on tsiviilasjas nr 2-22-17707 makstud hagi tagamise tagatis 20 400 eurot. Swedbank AS-i arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk on 0 eurot. Konto on alates 25.09.2023 maksuhalduri poolt arestitud. Muu registreerimisele kuuluv vara võlgnikul puudub ning muu registreerimisele mittekuuluva vara olemasolu pole tuvastatud.
5.4.Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 754 421,34 eurot (211 2xx,04 + 304 619,28 + 223 286,02 + 15 300). Võlgniku andmetel on tal järgmised kohustused: - võlad tarnijatele kokku 211 2xx,04 eurot, sh: - Cratoni OÜ (rg-kood 10063326) nõue xxxxxxxxxxx hoones teostatud parketi paigaldamise tööde eest 18 449,76 eurot; - Laumar OÜ nõue Fortuuna 31 kinnistu ja xxxxxxxxxxx kinnistu 1/4 mõttelise osa müügilepingu ja 05.02.2020 arve nr 1-20 alusel 60 199,04 eurot; - Kodurand Grupp OÜ (rg-kood 12436470, kustutatud) lepingujärgne makse Kivi 40 korteri 2 ja parkimiskoha nr 3 eest 23.01.2020 arve nr 1-20 alusel ning xxxxxxxxxxx kinnistu 2/4 mõttelise osa müügilepingu ja 05.02.2020 arve nr 2-20 alusel kokku 130 800 eurot; - Eesti Energia AS-i (rg-kood 1042xx) nõue tarbitud energia eest tasumata arvete alusel 1453,14 eurot; - Osaühing Tefire Group (rg-kood 10588738) nõue 30.10.2023 arve nr 231381 alusel 314,10 eurot; - laenukohustused kokku 304 619,28 eurot, sh: - Laumar OÜ tagastamata laen 31.01.2018 laenulepingu alusel 40 495 eurot (tähtaeg 31.12.2024); - Kodurand Grupp OÜ tagastamata laen 03.01.2020 laenulepingu alusel 60 291,66 eurot (tähtaeg 31.12.2024); - Toompark OÜ (rg-kood 14040641) tagastamata laen 22.04.2021 laenulepingu alusel 200 000 eurot (tähtaeg 10.05.2026); - muud tagamata laenukohustused kokku 3832,62 eurot. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu maksete ja maksude nõue oli aruande koostamise ajal 223 286,02 eurot (sh käibemaksuvõlg 206 992,09 eurot, maamaksuvõlg 199 eurot ja arvestuslik intress xx 199,01 eurot). Avaldajal võib olla võlgniku vastu nõue 32 015,94 eurot (põhivõlg 15 300 eurot, intress 100,60 eurot, viivis 1315,34 eurot, leppetrahv 15 300 eurot). Võlgnik vaidleb nõudele vastu, kuid ei ole välja toonud asjakohast selgitust, miks ta ei ole tagastanud 15 300 eurot. xxxx Maakohtu menetluses on võlgniku vastu OÜ Mapit (rg-kood 12747299) hagi xxxxxxxx x korteri müügilepingust taganemisest tuleneva võla väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-22-17707. OÜ Mapit vastuse kohaselt nõuab ta 20 400 eurot (tagastamata müügisumma 10 200 eurot, leppetrahv müügilepingu rikkumise tõttu 10 200 eurot), lisaks viivist 15.12.2023 seisuga 1221,90 eurot ja menetluskulusid kokku 8072,48 eurot. Nõue on summas 20 400 eurot tagatud Rahandusministeeriumi kontole makstud hagi tagamise tagatisega, võimalik tagamata kohustus on 9294,38 eurot. Võlgnik vaidleb nõudele vastu.
5.5.Võlgnik on maksejõuetu, sest tal puuduvad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2023 juuli käibemaksu tasumise tähtpäeva saabumisel (21.08.2023) ning maksevõime ei ole taastunud. Makseraskusi tunnistab oma vastuses ka võlgniku juhatus. Maksejõuetus on olemasolevatel andmetel tingitud xxxxxxxxxxxxxxxx hoone valmimise viibimisest ja juhatuse suutmatusest kohandada muutunud oludes äriühingu tegevust, sh äriplaani.
Ennatlik on järeldada võlgniku alalist maksejõuetust. Võlgnikul on kohustusi 754 421,34 eurot, võlgnikule kuuluvate korterite netoväärtus on 874 590,17 eurot. Seega katab vara kohustusi. Korterite väärtus katab ka kohustusi, millele võlgnik vaidles vastu, st avaldaja nõuet xx 715,94 eurot (32 015,94 - kohustuste kogusummas arvestatud 15 300) ja deponeeritud vahenditega tagamata OÜ Mapit nõuet 9294,38 eurot. Maksevõime taastamiseks ja püsiva maksejõuetuse väljakujunemise vältimiseks tuleb juhatusel vaadata üle äriplaan. Juhatusel ei õnnestunud maksevõimet ca viie kuu jooksul taastada. Võlgnik pöördus MTA poole maksevõla ajatamiseks, kuid ei suutnud maksuhalduri nõudeid täita, sh leida 10 000 eurot maksuvõla vähendamiseks. Maksuhaldur arestis 25.09.2023 võlgniku konto ja sellest ajast ei ole kontole ühtegi laekumist olnud. Maksuvõla 207 191,09 euro kohta on maksuhalduril täitedokument ning ta võib võla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda sissenõude pööramist võlgniku varale. Kinnisvaraturg ei ole hetkel aktiivne ja hinnad on langustrendis. Sellises olukorras täitemenetluses korterite võõrandamine annab eelduskult LVM Kinnisvara OÜ koostatud eksperthinnangus leitud väärtusest 10-20% madalama tulemuse. Kui juhatusel ei õnnestu lähemal ajal maksuvõlga ajatada, on tõenäoline selle sissenõudmiseks täitemenetluse alustamine, mille tulemusena võib võlgnik muutuda alaliselt maksejõuetuks. Lisaks tuleb arvestada, et Laumar OÜ ja Kodurand Grupp OÜ laenude tagastamise tähtaeg saabub 31.12.2024. Võlgniku korterid ei ole välja renditud ja ei ole võimalik prognoosida, millal hakkab planeeritud rendist tulu laekuma. Seega ilmselt ei ole võimalik eeldada, et laenud õnnestub tagastada võlgniku korterite renditulu arvelt. Võlgnikul tuleb loobuda algsest äriplaanist jätta kolm korterit endale renditulu teenimiseks ja võõrandada maksevõime taastamiseks vähemalt kaks väiksemat korterit.
6.Avaldaja palub 30.01.2024 seisukohas kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur tuvastas õigesti võlgniku majanduslikku ja õiguslikku olukorda puudutavad faktilised asjaolud, kuid jõudis ebaõige järelduseni, et maksejõuetus on ajutine. Võlgnik on PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud rahavoogude testi kohaselt püsivalt maksejõuetu. Puudub tegevus, likviidsed vahendid, sh rahavood, ja võlgnik ei ole olnud võimeline täitma oma sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt viie kuu jooksul. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 bilansilise testi järgi. LVM Kinnisvara OÜ-lt tellitud hindamisakt ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta, selles on vara väärtust hinnatud liialt optimistlikult. Kutselise hindaja ja registreeritud eraeksperdi Riho Lubi seisukoha järgi on xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi väärtus ca 20% väiksem ja võimalik müügiperiood oluliselt pikem. Riho Lubi tuvastas, et hindamisaktis on kasutatud ebaõigeid võrdlusandmeid (võrdluseks võeti 60–120 m2 väiksemad korterid), arvestatud ei ole kasutusloa puudumisega ja hinnanguline müügiperiood 4–6 kuud on ebareaalne. Võlgnik on esitanud kasutusloa taotlemise kohta ebaõiget informatsiooni – taotluse esitamine ei nähtu ehitisregistrist ja ka xxxx Linnavalitsus kinnitas eksperdile, et taotlust ei ole esitatud. Eeltoodu ning languses kinnisvaraturg muudavad võlgnikule kuuluva vara oluliselt vähemväärtuslikuks. MTA võib alustada koheselt täitemenetlust. Kinnisvara hinnad on languses. Võlgnik ei ole viie kuu jooksul suutnud maksevõimet taastada ega soovi ka äriplaani muuta, mistõttu ei suudaks võlgnik nõudeid vara võõrandamata rahuldada. Ajutine haldur oleks pidanud arvestama aruandes konservatiivselt 20% väiksema vara väärtusega. Võlgniku vara tegelik maksimaalne väärtus on 699 672,14 eurot ja seega on ta bilansilise testi kohaselt ka korterite võõrandamisel püsivalt maksejõuetu.
7.Võlgnik palus 07.02.2024 seisukohas rahuldada ajutise halduri taotlused. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb jätta välja kuulutamata.
Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul tagatud kohustus OÜ Mapit ees 20 400 eurot ning kohustused seotud ühingute Laumar OÜ, Kodurand Grupp OÜ ja Toompark OÜ ees kokku 491 785,70 eurot. Võlad sidusettevõtjateks mitteolevatele hankijatele (tarnijatele) on ajutise halduri aruande kohaselt 20 217 eurot (so kohustused Cratoni OÜ, Eesti Energia AS-i ja Osaühing Tefire Group ees), kuid suures osas on need ajatatud; maksekorraldused tõendavad, et võlgniku juhatuse liige ja osanik on käesolevaks ajaks võlad tasunud. Raamatupidamisprogrammi väljavõte tõendab, et võlgnikul on kohustused vaid Kodurand Grupp OÜ ja Laumar OÜ ees. Ajatamata on MTA nõue 223 286,02 eurot. Võlgnik ei ole maksevõimetu PankrS § 1 lg 3 järgi, sest tema vara katab tema kohustusi. Võlgniku ainsad selgete nõuetega võlausaldajad on sidusettevõtjad, kelle nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, seega on võimalik need konverteerida osakapitali, lükata maksetähtaega edasi või võtta vajadusel tarvitusele muid maksevõimet parandavaid abinõusid. Etteheited rahavoogude puudumise kohta on asjasse puutumatud ja pahausklikud. Rahavoo ajutise peatumiseni viisid avaldaja ja Mapit OÜ ründed – ennekõike ajutise halduri nimetamine ja käsutuskeeld. Avaldaja väited, et võlgnik ei saa oma tegevust äriplaani muutmata jätkata, ei arvesta tegelikke asjaolusid. Äriplaani muutmist on takistanud vaid käsutuskeelu kohaldamine, mistõttu ei saa võlgnik korteriomandeid üürimise asemel müüa. Avaldaja nõue on vaidlusalune. Võlgnik ei pea võimalikuks tasuda avaldajale ka 15 300 eurot, sest avaldaja käitus vastuoluliselt, muutes pidevalt oma positsiooni müügilepingust taganemise osas. Avaldaja tegevus on põhjustanud ja põhjustab võlgnikule kahju. Võlgnik on sunnitud tasuma poole kõrgemat maksuintressi, sest MTA keeldus ajutise halduri nimetamise tõttu maksuvõla ajatamisest hoolimata sellest, et võlgniku juhatuse liige pakkus hüpoteegi seadmist oma isiklikule kinnisasjale. Samuti põhjustab avaldaja tarbetuid õigusteenuse kulusid. Riho Lubi arvamus ei lükka ümber ajutise halduri järeldusi, see on esmasel läbivaatusel antud mittesiduv seisukoht hinnangus esinevate ja hindamistulemust enim mõjutavate olulisemate ebakõlade ja/või puuduste kohta. Isegi Riho Lubi järeldust arvesse võttes oleks võlgniku vara väärtus 699 672,14 eurot. Maksuvõla, mitteseotud isikute (so Cratoni OÜ, Eesti Energia AS, Osaühing Tefire Group) ning avaldaja ja OÜ Mapit vaidlusaluste nõuete summa oleks aga 295 918,96 eurot. Seega ületaks vara väärtus kohustusi mitteseotud isiku ees pea 2,5 korda.
8.Arvestades PankrS § 3 lg-st 3 tulenevat kohustust võtta tarvitusele abinõud asjaolude väljaselgitamiseks, küsis kohus võlgniku maksevõime kohta seisukohta MTA-lt. MTA andis 06.03.2024 vastuses ülevaate võlgniku maksuvõlaga seonduvast ning leidis, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus 207 xx,01 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 21 961,17 eurot. Lisaks on võlgnikule määratud tasumisele maamaks 2024 eest xx,08 eurot tasumistähtpäevadega 01.04 ja 01.10.2024. Võlgnik ei ole suutnud alates maksuvõla tekkimisest oma majandustegevust ümber korraldada, kohustused maksuhalduri ees on ainult suurenenud. Maksuhaldur on korduvalt pöördunud võlgniku poole, võlgnikul on olnud pool aastat aega jõuda maksuvõla tasumises kokkuleppele, kuid kuni novembrini 2023 võlgnik aktiivsust üles ei näidanud. Maksuvõla ajatamine ei täidaks ka oma eesmärki. Tänaseks on selge, et kui maksuhaldur oleks rahuldanud 2023 novembris võlgniku ajatamise taotluse ja sõlminud ajakava 21 kuuks osamaksega 10 289,32 eurot, ei oleks võlgnik suutnud ühtegi osamakset tasuda. Samuti pole võlgnikul õnnestunud leida ostjat ei endale kuuluvatele korteritele ega juhatuse liikme eluasemele. Korterite turuhinnaga müügi aega on keeruline ennustada, müügile ei aita kaasa kasutusloa puudumine. Igakuiselt lisandub põhivõlalt intress ca 3730 eurot (0,06% päevas). Korterite müügi korral tuleb tasuda ka käibemaks. Selge ei ole, mille arvelt suudab võlgnik seda tasuda. Kuigi varad võivad näiliselt katta kohustused, ei ole võlgnik hetkel suuteline ühtegi oma kohustust täitma.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus on seisukohal, et E. V. pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja kuulutada Apartaco OÜ pankrot.
9.1.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 esimese lause järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (Riigikohtu 25.02.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendatud esitatud ja kogutud andmete ja dokumentidega, sh ajutise halduri aruande ja selle lisadega ning avaldaja ja MTA esitatuga. Kohus nõustub avaldajaga, et ajutine haldur on tuvastanud õigesti asjaolud, kuid teinud nendest eksliku järelduse, ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui lg 3 järgi. Võlgniku esitatu ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
9.2.Hindamaks, kas võlgnik on PankrS § 1 lg-s 2 sisalduva likviidsus- ehk maksevõime testi alusel maksejõuetu, tuleb välja selgitada maksejõuetuse hindamise hetkel kõik võlgniku poolt täitmisele kuuluvad sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded. Seejärel tuleb kindlaks teha kõik sel hetkel võlgniku poolt kasutatavad likviidsed vahendid. Kolmandana arvutatakse välja, kui suure protsendi saab sissenõutavaks muutunud nõuetest olemasolevate likviidsete vahenditega täita ja kas võlgnikul on võimalik 20-päevase perioodi jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded (vt pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 33; 195 SE seletuskiri).
9.2.1.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 754 421,34 eurot – võlad tarnijatele 211 2xx,04 eurot, laenukohustused 304 619,28 eurot, maksuvõlg 223 286,02 eurot, avaldaja nõue 15 300 eurot. Sealjuures sissenõutavaks on muutunud kohustused vähemalt summas 453 634,68 eurot – võlad tarnijatele 211 2xx,04 eurot (sh mitteseotud isikutele Cratoni OÜ, Eesti Energia AS ja Osaühing Tefire Group 20 217 eurot ning seotud isikutele Laumar OÜ ja Kodurand Grupp OÜ 190 999,04 eurot), muud laenukohustused 3832,62 eurot, maksuvõlg 223 286,02 eurot, avaldaja nõue 15 300 eurot. Võlgniku vastuse kohaselt on juhatuse liige ja osanik tasunud sidusettevõtjateks mitteolevatele tarnijatele võlad 20 217 eurot, mida tõendavad maksekorraldused kokku 20 486,72 eurot, ning võlgnikul on kohustused vaid seotud isikute ees 491 785,70 eurot ning MTA ees 223 286,02 eurot. MTA 06.03.2024 vastuse järgi on võlgnikul 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus 207 xx,01 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 21 961,17 eurot, seega on sissenõutavaks muutunud maksuvõlg 229 128,18 eurot. Pankrotiavalduse järgi on avaldajal võlgniku vastu 26.01.2021 lepingust taganemisest tulenev nõue kokku 31 170,29 eurot, ajutisele haldurile avaldatu järgi 32 015,94 eurot. Võlgnik avaldaja nõuet ei tunnista. Võlgniku ja avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on mõlemad seisukohal, et leping on lõppenud – vastavalt kas taganemisega (st avaldaja 21.03.2023 avalduse alusel) või sisuliselt poolte kokkuleppel (st avaldaja soovis 14.12.2022 e-kirjas lepingu lõpetada, millega võlgnik lõppkokkuvõttes nõustus). Kohus leiab, et võlgnikul
on vähemalt lepingu p‐st 7.1 või 7.7 tulenev kohustus tagastada avaldajale 15 300 eurot lepingu lõppemisest 15 päeva jooksul. Võlgnik on esitanud vastuväite lepingu p 7.1 järgsele leppetrahvinõudele, kuid ei ole välja toonud asjakohast selgitust, miks ta ei tagastanud avaldaja tasutud 15 300 eurot, avaldaja kontonumber nähtus 21.03.2023 avaldusest. Maksejõuetuse väljaselgitamisel tuleb lähtuda üksnes neist nõuetest, mida reaalselt soovitakse ja saadakse võlausaldajate poolt maksma panna ning mis seega tegelikult võlgniku maksevõimet ohustavad. Reeglina tuleb lähtuda sellest, et võlausaldajal on reaalne soov nõue maksma panna (vt 195 SE seletuskiri, lk 34). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb likviidsustesti puhul arvestada avaldaja nõudega 15 300 eurot, MTA nõudega 229 128,18 eurot ning muude tagamata laenukohustustega 3832,62 eurot, kokku summaga 248 260,80 eurot. Kohus ei võta arvesse ajutise halduri aruande kohast sissenõutavaks muutunud kohustust tarnijate ees summas 211 2xx,04 eurot. Võlgnikuga mitteseotud isikute ees oli võlg 20 217 eurot, kuid juhatuse liige ja osanik on selle tasunud; ülejäänud ulatuses olid kohustused juba algselt seotud isikute ees. Võlgniku esitatu põhjal on alust arvata, et temaga seotud isikud ei soovi nõudeid käesoleval ajal reaalselt maksma panna ja need ei ohusta võlgniku maksevõimet.
9.2.2.Ajutise halduri aruandest nähtuvalt kuulub võlgnikule kolm korteriomandit, kuid puuduvad igasugused likviidsed vahendid ja rahavood sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha (vt 195 SE seletuskiri, lk 35). Ka võlad mitteseotud isikute ees tasusid 2024 jaanuaris osanik ja juhatuse liige, mitte võlgnik ise.
9.2.3.Sissenõutavaks muutunud nõuetest saab olemasolevate likviidsete vahenditega täita 0%. Esitatud ja kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikul (olnud) võimalik ka 20-päevase perioodi jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Ajutise halduri aruande kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2023 juuli käibemaksu tasumise tähtpäeva saabumisel (21.08.2023) ning maksevõime ei ole taastunud, täitmata kohustused on vaid suurenenud. MTA 06.03.2023 ülevaate (dtl 433-434) kohaselt tekkis maksuvõlg alates 21.08.2023. Võlgnik ei tasunud maksuvõlga 57 766,61 eurot (07/2023 käibemaksudeklaratsioonist (KMD) tulenev käibemaks) MTA 08.09.2023 sundtäitmise hoiatusele vaatamata. 20.10.2023 esitas võlgnik hilinenult 08/2023 KMD-i, mille kohaselt kuulus tasumisele käibemaks 150 269,28 eurot. Võlgnik seda MTA 23.10.2023 uuele sundtäitmise hoiatusele vaatamata ei tasunud. Alles 15.11.2023, st pärast ajutise halduri nimetamise otsustamiseks peetud istungit, esitas võlgnik taotluse ajatada maksuvõlg 2xx 075,67 eurot 21 kuuks. Kuna viimane vabatahtlik tasumine maksuvõla katteks toimus 17.04.2023 summas 201 eurot ning pangakontode arestist laekus 25.09.2023 vaid 123,29 eurot, pidas MTA põhjendatuks küsida xx.11.2023 tagatist ning ühtlasi palus vähendada maksuvõlga 10 000 euro võrra hiljemalt 30.11.2023. Võlgnik rohkem MTA poole seoses ajatamise taotlusega ei pöördunud ja 01.12.2023 jätta MTA taotluse rahuldamata. Võlgniku juhatuse liige avaldas 22.01.2024 uuesti soovi maksuvõlg ajatada ja oli valmis seadma oma eluasemele hüpoteegi, kuid MTA ei pidanud seda enam võimalikuks. Võlgnikule kuulub kolm korteriomandit, kuid esitatud ja kogutud andmeid ja tõendeid arvestades on alust arvata, et neid ei ole võimalik 20 päeva jooksul realiseerida. Mh puudub korteriomanditel kasutusluba, mis on täiendavaks likviidsust pärssivaks teguriks; seda on leidnud ka registreeritud eraekspert ja kutseline hindaja Riho Lubi 29.01.2024 seisukohas (dtl 375). Ajutise halduri 19.01.2024 aruande järgi on võlgnik pannud müüki ühe korteriomandi hinnaga 134 900 eurot. Võlgniku seadusliku esindaja 22.01.2024 e-kirjast MTA-le nähtuvalt on üks korteriomand müügis ning kui sellele õnnestub leida ostja, saaks koheselt tasuda maksuvõla (dtl 405). Käesoleva ajani on kinnisvaraportaalis kv.ee üleval xxxxxxxxxxx-8 xxxx asuva korteriomandi müügikuulutus (https://www.kv.ee/hoone-asub-tartu-kesklinna-vahetus9
laheduses-xxxxx-xxxxxxx.html; 12.03.2024 seis) ning kinnistusraamatu järgi kuulub võlgnikule jätkuvalt kolm korteriomandit. Seega ei ole võlgnikul õnnestunud likviidsete vahendite saamine ei alates maksuvõla tekkimisest ega ka rohkem kui 1,5 kuu jooksul korteriomandit müüma asumisest. Arvestades sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust, ei piisaks üksnes nimetatud korteriomandi müügist nõuete rahuldamiseks, lisaks tekiks müügi korral täiendav käibemaksu tasumise kohustus.
9.2.4.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikul on likviidset või 20 päeva jooksul realiseeritavat vara 0 euro väärtuses, kuid sissenõutavaks muutunud reaalselt võlgniku maksevõimet ohustavaid kohustusi vähemalt 248 260,80 eurot. Seega tuleb nõustuda avaldajaga, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sealjuures lisandub maksuvõlale igakuiselt intress ca 3730 eurot (0,06% päevas) ning korterite müügi korral tuleb tasuda müügihinnalt käibemaks.
9.2.5.Ka juhul, kui jätta kõrvale avaldaja nõue 15 300 eurot, ei suuda võlgnik tasuda sissenõutavaks muutunud kohustusi, eelkõige maksuvõlga. Võlgniku etteheited avaldajale, et tema tegevus ning selle tagajärjel ajutise halduri nimetamine on põhjustanud maksuvõla ajatamisest keeldumise, on eksitavad ega ole tegelike asjaoludega kooskõlas. Kohus määras ajutise halduri ja kohaldas käsutuskeeldu 08.12.2023 määrusega. MTA on pöördunud võlgniku poole seoses maksuvõlaga korduvalt alates 2023 septembrist, kuid võlgnik ei esitanud maksuvõla ajatamise taotlust enne 15.11.2023. MTA jättis taotluse 01.12.2023 rahuldamata seetõttu, et võlgnik ei reageerinud MTA nõudele anda tagatist ja vähendada 10 000 euro võrra maksuvõlga. Alles 23.01.2024 vastuses võlgniku 22.01.2024 e-kirjale ei pidanud MTA võimalikuks maksuvõla ajatamist tulenevalt ajutise halduri nimetamisest ja käsutuskeelust. Seega takistas maksuvõla ajatamist eelkõige võlgniku enda tegevusetus. Võlgnik ei ole suutnud alates maksuvõla tekkimisest oma vara müüa või leida muid lahendusi, kohustused on aina suurenenud.
9.3.PankrS § 1 lg-s 3 on reguleeritud juriidilise isiku maksevõime hindamise bilansiline test. Selle puhul tuleb vara väärtuse hindamisel võtta aluseks vara hetke turuväärtus, kuid mitte kiirmüügi hinnaga, vaid tavapärase müügiprotsessi tulemusena (vt 195 SE seletuskiri, lk 39) ning kohustustena arvestada ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3 teine lause). Ajutise halduri 19.01.2024 aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 754 421,34 eurot, sh maksuvõlg 223 286,02 eurot. MTA 06.03.2024 seisukohast nähtuvalt on võlgnikul 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus 207 xx,01 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 21 961,17 eurot, lisaks on võlgnikule määratud maamaks xx,08 eurot. Seega tuleb bilansilise testi puhul arvestada käesoleval ajal võlgniku kohustusteks vähemalt 760 424,58 eurot. Võlgniku varaks on kolm korteriomandit xxxxxxxxxxx-1, 8 ja xx xxxx, mille turuväärtused on LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 008-23VN kohaselt vastavalt 115 000 eurot (käibemaksuta 94 262,30 eurot), 130 000 eurot (käibemaksuta 106 557,38 eurot) ja 822 000 eurot (käibemaksuta 673 770,49 eurot) ning neto- (käibemaksuta) väärtus kokku 874 590,17 eurot täpsusega ± 5% (so 830 860,66 – 918 319,68 eurot). Ekspert Riho Lubi 29.01.2024 seisukoha (dtl 373-375) järgi on xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi tõenäoline turuväärtus ligikaudu 20% väiksem. Kuigi seisukoht ei ole käsitatav EVS 875 standardi mõistes hinnangu läbivaatuse aruandena, peab kohus selles toodut asjakohaseks ning võtab xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi väärtusena arvesse 539 0xx,39 eurot. Riho Lubi on põhjendatult tuvastanud mh, et LVM Kinnisvara OÜ hindamisaktis on kasutatud ebaõigeid võrdlusandmeid (võrdluseks võeti 60–120 m2 väiksemad korterid) ja arvestatud ei ole kasutusloa puudumisega. Seega peab kohus võlgniku vara väärtuseks kokku mitte rohkem kui
739 836,07 eurot, mis ei kata võlgniku kõiki kohustusi (sh ka juhul, kui jätta avaldaja nõue arvestamata).
9.4.Kohus märgib, et pärast pankroti väljakuulutamist on PankrS § 129 järgi võimalik ettevõtte tervendamine kui ka PankrS § 159 alusel pankrotimenetluse lõpetamine pankroti aluse äralangemise tõttu.
10.Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetus on olemasolevatel andmetel tingitud xxxxxxxxxxxxxxxx hoone valmimise viibimisest ja juhatuse suutmatusest kohandada muutunud oludes äriühingu tegevust, sh äriplaani.
11.Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
12.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget L. R. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise (§ 85) või menetlusest osavõtu (§ 87) või vande andmise (§ 86) kohustust. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda.
14.PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 alusel oli 01.01–31.12.2023 ja on alates 01.01.2024 ajutise halduri tunnitasu ülemmäär vastavalt 145 eurot ja xx (s.o 1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast; Vabariigi Valitsuse määruste alusel oli kuutasu alamäär 725 eurot 01.01–31.12.2023 ja on 820 eurot alates 01.01.2024). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14 t 10 min tunnitasuga 120 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja
kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Kohus arvestab mh asjaolu, et ajutisel halduril tuli tegeleda ka võlgnikule kuuluva kolme korteriomandi väärtuse väljaselgitamisega. Eeltoodust lähtudes tuleb Vladimir Kutšmei tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 374 eurot (22%), kokku 2074 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o füüsilisest isikust ettevõtjale xxxx kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Kuna xxxx kohtutäitur Oksana Kutšmei on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 alusel tasule käibemaks. PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast.
15.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Avaldaja 19.02.2024 nimekirja (dtl 412-415) järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 420 eurot, õigusabikulu 6781,50 eurot (29,25 t × 180 eurot/t, sõit istungile 4 t × 90 eurot/t, lisandub käibemaks 20% / 22%) ning ekspert Riho Lubi arvamuse eest 488 eurot (sh käibemaks). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja palub mõista võlgnikult välja menetluskulu kokku 7689,50 eurot, samuti viivise. Võlgnik vaidlustas 23.11.2023 seisukohas avaldaja esindaja 10.10.2023 seisuga ajakulu 6,5 t ulatuses ja pidas põhjendatuks 10,75 t. Esindaja põhjendatud tunnihinnaks pidas võlgnik 140 eurot, millele lisandub käibemaks. 04.03.2024 seisukohas ei vaidlustanud võlgnik avaldaja esindaja täiendavat ajakulu, kuid pidas tunnihinda ebamõistlikult suureks.
15.1.Avaldaja on tasunud võlausaldaja pankrotiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Tegemist on riigilõivuseaduse § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud menetluskuluga.
15.2.Avaldajat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot, millele lisandub käibemaks (vt nt Riigikohtu 29.01.2024 määrus kohtuasjas nr 2-21-9796, p-d 18, 19, 23). Ajakulu peab kohus põhjendatuks osaliselt. Esindajal kulus 24.01–19.07.2023 materjalidega tutvumisele ning pankrotihoiatuse ja pankotiavalduse koostamisele kokku 13,25 t. Kohus peab põhjendatuks ajakulu 5 t. Olukorras, kus avaldaja on maksejõuetuse põhistamisel tuginenud pankrotihoiatuse esitamisele, peab kohus iseenesest võimalikuks hüvitada ka hoiatuse koostamise ajakulu. Käesoleval juhul esindas sama esindaja avaldajat juba lepingu lõpetamise üle peetud läbirääkimistes/kirjavahetuses (vt pankrotiavalduse lisad 7 ja 8), seega oli ta asjaolude ja õigusliku olukorraga kursis ning pankrotihoiatuse ja -avalduse koostamine ei saanud seejärel olla keeruline ega ajamahukas. Lisaks on tõendatud üksnes avaldaja põhivõla 15 300 euro nõue, kuid koostatud dokumendid kajastavad olulises osas ka vaieldava leppetrahvinõudega seonduvat. Pankotihoiatuse ja -avalduse koostamine ei eelda üldjuhul keerukama hagiavalduse koostamisega võrreldavat tööd, pankrotiavalduse menetlemisel ei lahendata sisulist vaidlust nõude üle. Samuti saab esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-10348, p xx). 23.08–10.10.2023
ajakulu seoses võlgniku menetlusdokumentide analüüsi ja seisukoha koostamisega on kokku 3 t asemel põhjendatud 2 t, sisuliselt on korratud varasemaid seisukohti. Põhjendamatu on 10.10.2023 pöördumise koostamine 1 t. Esindaja ei ole pärast 05.09.2023 seisukohta ja enne kohtuistungit kohtule menetlusdokumente esitanud. 12.10.2023 saatis kohtule e-kirja avaldaja ise, sealjuures eraldi välja tuues, et pöördub ilma advokaadita (dtl 113), ning lisades sellele juba kohtule eelnevalt esitatud esindaja seisukoha. Istungiks 13.11.2023 valmistumise ajakulu peab kohus 1 t asemel põhjendatuks 0,25 t ulatuses; esindaja oli juba eelnevalt põhjalikult asjaga tutvunud. 14.11.2023 istungil osalemise ajakulu 1,25 t on põhjendatud. Esindaja koostas 07.12.2023 pöördumise omal algatusel; kuna see ei olnud menetluse seisukohalt otseselt vajalik, ei pea kohus selle koostamise ajakulu 1 t hüvitamist põhjendatuks. 03.01–19.02.2024 koostas esindaja vastuse ajutisele haldurile, tutvus ja analüüsis ajutise halduri arvamust ja eksperdi seisukohta, koostas aruande kohta seisukoha ning täiendava seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga, kokku 8,75 t. Kohus peab sellest põhjendatuks 4 t, arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning järgmisi asjaolusid: vastamine ajutisele haldurile ei saanud olla keeruline ega ajamahukas; esindaja 30.01.2024 seisukoht tugineb suures osas ekspert Riho Lubi hinnangule, mille kulu hüvitamist taotletakse eraldi; kohus küsis 12.02.2024 üksnes menetluskulude nimekirja, mitte aga täiendavat sisulist seisukohta. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks ajakulu 2023 kokku 8,5 t ja 2024 kokku 4 t ning esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2023 kokku 1836 eurot (8,5 t × 180 eurot/t + käibemaks 20%) ja 2024 kokku 878,40 eurot (4 t × 180 eurot/t + käibemaks 22%). Alates 01.08.20xx saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras justiitsiministri 01.08.20xx määrusest nr xx „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) (vt Riigikohtu 29.09.2021 määrus kohtasjas nr 2-14-63261, p 12). Advokaadibüroo Kasak & Lepikson ning xxxx kohtumaja vaheline kaugus on 180 km, seega on põhjendatud hüvitada korra § 151 lg 1 p 4 alusel 14.11.2023 istungile ja tagasi sõidu ajakulu 432 euro (4 t × 90 eurot/t + käibemaks 20%) asemel summas 36 eurot (30 eurot + käibemaks 20%). Seega on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 2750,40 eurot (1836 + 878,40 + 36). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb talle hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks (TsMS § 174 lg 10).
15.3.Riho Lubi seisukohaga seotud kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143 p 2 mõttes, mille puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 02.05.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-134-xx, p-d 32, 54). Kohus leiab, et tõend oli vajalik, oluline ja asjakohane (vt ka määruse põhjendava osa p 9.3), OÜ Familiale 29.01.2024 arvest nr 24012901 tulenev kulu suurus mõistlik ning avaldajale tuleb hüvitada 488 eurot (sh käibemaks).
15.4.Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb määrata avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3658,40 eurot (420 + 2750,40 + 488).
15.5.Kohus ei pea võimalikuks mõista menetluskulusid ega ka viivist võlgnikult avaldaja kasuks välja. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulud võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2) (vt ka Riigikohtu 27.01.2014 määrus kohtuasjas 3-2-1-176-13, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.