SEJUNA OÜ hagi X ja Y vastu omandiõiguse tunnustamiseks kostjate valduses olevale ekskavaatorile ning kostjate kohustamiseks ekskavaatori hageja valdusesse tagasi andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SEJUNA OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja SEJUNA OÜ (registrikood 14355876), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline Kasekivi
Menetluse liik
esindaja
vandeadvokaat
Gert
Asja läbivaatamine 14.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 20.02.2023 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
2.SEJUNA OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta SEJUNA OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-6942 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SEJUNA OÜ (hageja) esitas 10.05.2022 Harju Maakohtule X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palub tunnustada hageja omandiõigust kostjate valduses olevale roomikekskavaatorile Kobelko (õige Kobelco) SK 200-3 YNT-0712 ja kohustada kostjaid andma roomikekskavaatori hageja valdusesse tagasi.
2.Hagiavalduse kohaselt on alates 15.07.2019 hageja bilansis roomikekskavaator Kobelco SK 200-3 YNT-0712 (ekskavaator, masin), mille soetas hageja juhatuse liige Q füüsilise isikuna Soomest. Masin toodi katkisena Eestisse 05.11.2015. Q remontis ekskavaatori oma raha eest ja seejärel andis selle üle endale kuuluvale äriühingule, s.o hagejale. Ekskavaatori omandiõigus kuulub hagejale.
3.Kostja I, kes oli hageja tuttav, palus ekskavaatorit paariks nädalaks ja pidi selle tagastama septembri keskel 2021 (tasuta kasutamise leping). Masin oli varustatud GPS-süsteemiga ja hageja jälgis kuni septembri keskpaigani, kus traktor asub, kuni signaal kadus. Hageja päringule vastas kostja I, et viis masina ära ja jätkab sellega töö tegemist.
4.Hageja pöördus politseisse, kuid politsei keeldus kriminaalmenetluse alustamisest, väites, et politsei on suhelnud kostjaga I, kes kinnitas, et tegemist on üürilepinguga. Hageja on korduvalt lõpetanud võimaliku üürilepingu. Hageja on nõudnud oma asja tagasi.
5.Kostja I rendib ekskavaatorit kostja II kaudu ehk kasutab teda kas enda töötajana või variisikuna. Kus ekskavaator asub, ei ole teada, kuid kostja I kinnitas politseile, et masin on tema valduses.
6.Eeltoodust tulenevalt on selge, et ekskavaator on hageja omandis. Kostja I ja hageja vahel oli lühiajaline üürileping, mis on lõppenud. Alates 01.10.2021 valdavad kostjad hageja omandis olevat ekskavaatorit ebaseaduslikult.
7.Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja, et kostjate esitatud ekskavaatori müügileping on võltsitud. Jälgimissüsteemi paneb varale üldjuhul omanik, mitte kasutaja ja rentnik või kolmas isik. Jälgimissüsteemi kasutamise leping on allkirjastatud septembris 2020 ning hageja tasub selle teenuse eest. Kostja ei ole ekskavaatori omanik. Vastupidine on tõendamata.
8.Eelistungil märkis hageja, et ekskavaatori remondile kulus umbes 3000 eurot ja see võttis aega umbes 2 aastat. Viimased 2–3 aastat tegi ekskavaatoriga tööd hageja ja mitmed kliendid saavad seda kinnitada. Hageja esindaja selgitas, et 2015, kui ta ekskavaatori eraisikuna ostis, sõlmiti Cga kirjalik müügileping, millest 1 eksemplar jäi ka hageja seadusliku esindaja kätte, kuid see dokument on kaduma läinud.
2-22-6942 Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Hageja nõue kostjate vastu on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel alusetu ja tõendamata.
11.Hageja ega Q ei ole ekskavaatori omanikud olnud. Ekskavaatori ostis oktoobris 2015 kostja I Clt hinnaga 13 000 eurot, mille tõenduseks on müügileping. C omandas selle Soome kodanikult Wlt. Kostja I käis ekskavaatori ostmisele eelnevalt seda kahel korral Soomes vaatamas. Kohtule esitatud müügileping C ja kostja I vahel on vormistatud 2021. aastal. Kostjal I ei õnnestunud 2015. aastal koostatud lepingudokumenti üles leida, mistõttu vormistasid lepingupooled uue dokumendi, mis kajastab nende 2015. aastal tehtud tahteavaldusi. Ekskavaatori müügiga seonduvaid asjaolusid kinnitab ka C kohtule esitatud kinnituskirjas.
12.Hageja tõend selle kohta, et ekskavaator on hageja põhivarana arvel alates 15.07.2019, ei ole omandiõiguse tekkimise alus ega tõenda seega ekskavaatori omandiõigust. Asja äriühingu põhivarana arvele võtmine on raamatupidamislik toiming.
13.Rahvusvahelise autotranspordi saateleht tõendab, et KAARLAID OÜ transportis 05.11.2015 ekskavaatori Tuusulast Tallinnasse ja ekskavaatori võttis vastu Q. KAARLAID OÜ 05.11.2015 arve nr 28153 ekskavaatori transpordi eest 780 euro maksmiseks tõendab, et KAARLAID OÜ väljastas ekskavaatori transpordi eest arve Marcato Baltic OÜ-le.
14.Täiendavalt selgitasid kostjad, et kostja I andis raha hageja seadusliku esindaja kätte, et see tasuks ostuhinna Cle, mille maksmiseks kostja I kui asja ostja oli kohustatud. Kostja I ei ole hagejale andnud raha selleks, et hageja saaks osta endale kostja I raha eest ekskavaatori.
15.Tõendatud ei ole ka see, et kostjad on ekskavaatori valdajad. Politsei ei ole kostjaga I kunagi vaidlusaluse ekskavaatoriga seoses ühendust võtnud ja kostja I ei ole ka politseile kinnitanud, et ekskavaator on tema valduses.
16.Samuti ei ole tõendatud ühegi kulu kandmine, kuna arve ei tõenda kulu tekkimist.
17.Eelistungil märkisid kostjad, et ekskavaatori valdaja on kostja I, kellel on tegelik võim asja üle ning kostja II on kaudne valdaja, kuna ekskavaator seisab kostja II ettevõtte renditud platsil. Hagejal oli soov ekskavaator tulevikus kostjalt I osta, kuid maksmiseni ei jõutud. Maakohtu otsus
18.Maakohus jättis 20.02.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Maakohus kvalifitseeris nõude asjaõiguslikuks omandi kaitse- ehk vindikatsiooninõudeks AÕS § 80 lg 1 järgi ja selgitas, et vindikatsioonihagi esitamisel ei ole omandiõiguse tunnustamise nõudel iseseisvat tähendust, omandiõiguse tuvastab kohus AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena, s.t kohus lahendab omandiõiguse küsimuse vindikatsiooninõude raames.
20.Vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada, kas hageja on ekskavaatori omanik, kas kostjad valdavad ekskavaatorit ning kas kostjatel on õiguslik alus ekskavaatori valdamiseks.
2-22-6942
21.Kostjad möönsid eelistungil, et nad on ekskavaatori valdajad. Maakohtu hinnangul on mõlemad kostjad kaudsed kaasvaldajad, kuna kostjad on kinnitanud, et ese on kostja II ettevõtte poolt renditud platsil ning kostjal I on võimalik see sealt igal hetkel võtta (AÕS § 33 lg 2 ja § 50 lg 1). Eeltoodu siiski määravat tähendust ei oma, kuna ka kaudse valduse puhul on võimalik eset vinditseerida (AÕS § 80 lg 1 seda ei piira). Seega taandus asja lahendamine sellele, kas hageja on ekskavaatori omanik.
22.Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja seaduslik esindaja soetas ekskavaatori Clt sügisel 2015, tasudes talle 12 000 eurot sularahas enda rahaliste vahendite arvelt ning sõlmides sealjuures vastava kirjaliku müügilepingu. Müügilepingut kohtule esitatud ei ole. Ainus tõend, mis nimetatud asjaolu kinnitamiseks esitatud on, on hageja seadusliku esindaja Q vande all antud ütlused. Viidatud ütlused olid vastuolus nii kostja I kui ka tunnistaja antud ütlustega (müügilepingu sõlmimise asjaolude, raha päritolu ja ostja isiku osas), liiati hageja enda poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega (isik andis ütlusi ja ütles, et remontis seadme oma raha eest, samas on esitatud tõendid selle kohta, et remondiks vajalikud esemed soetas Marcato Baltic OÜ). Q on huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks, kuivõrd neil on ühine majanduslik huvi. Hageja seadusliku esindaja Q vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad lepingu sõlmimist Cga.
23.Maakohtu hinnangul oli tõendatud, et Marcato Baltic OÜ tegi ekskavaatorile kulutusi ja tasus selle transpordi eest Soomest Eestisse. Samuti on hageja teinud ekskavaatorile kulutusi, sh on seda hooldanud ja remontinud, hankinud varuosad, paigaldanud GPS jälgimissüsteemi ja selle eest tasunud. Maakohus nõustus hagejaga, et eluliselt on usutav, üldjuhul kannab eseme parandamisega ja selle käitamisega seotud kulusid eseme omanik. Eeltoodu ei anna alust järeldada, et Q sai 2015 ekskavaatori omanikuks või et pärast seda sai hageja Qga sõlmitud käsutustehingu alusel ekskavaatori omanikuks. Maakohus nõustus kostjate positsiooniga, et asjaolu, et ekskavaatorile on Qga seotud isikute poolt tehtud kulutusi, ei anna alust õigusvaidluse korral järeldada, et Q või hageja oleks olnud selle omanikuks. Omandiküsimuses ei oma tähtsust ka see, et Q on organiseerinud ekskavaatori transpordi Soomest Eestisse, olles transpordi eest tasunud ettevõtte Marcato Baltik OÜ juhatuse liige ja omanik. Ka asjaolu, et nimetatud ekskavaatoriga on hageja teinud kolmandatele isikutele töid, ei anna alust järeldada, et hageja on selle omanik.
24.Hageja ei tõendanud, et Q oleks vaidlusaluse ekskavaatori omanik olnud ja seega ei ole tõendatud ka asjaolu, et hageja on asja omanik. Eeltoodust tulenevalt oli täitmata esimene vidikatsiooninõude eeldus – hageja on nõude esemeks olevate vallasasjade omanik.
25.Maakohus ei pidanud vajalikuks tuvastada seda, kas kostja I on ekskavaatori omanik, kuna sellist nõuet ei esitatud ning see ei olnud ka hageja nõude lahendamise eelduseks. Samas märkis maakohus, et kostja I ei ole tõendanud, et ta on ekskavaatori C käest sügisel 2015 omandanud. Kostja I esitas kohtule võltsitud müügilepingu dokumendi ning alles pärast hageja poolt selle ehtsuse vaidlustamist asus kostja I väitma, et see ongi teadlikult tagantjärele koostatud, et kinnitada varasema tehingu toimumist. Eeltoodu andis põhjendatud aluse suhtuda ka kostja I vande all antud ütlustesse skeptilisusega. Ka tunnistaja C ütlused on ebausaldusväärsed. Eeltoodu ei omanud hagi lahendamisel primaarset tähtsust, kuivõrd omandiõiguse tõendamiskoormis on hagejal. Olukorras, kus hageja ei ole suutnud tõendamiskoormist täita, ei ole võimalik eeldada, et asja omanik on kostja I.
2-22-6942 Apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
27.Maakohus jättis olulises ulatuses analüüsimata hageja ütlused, tõendid ja vastuväited.
28.Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et ekskavaatori omanik oleks hageja või kostja I, jättes nii ekskavaatori omaniku tuvastamata. Maakohus ei saa lahendada vaidlust nii, et varal ei ole omanikku.
29.Maakohus jättis arvestamata ekskavaatori Soomest toomise fakti (VÕS § 774 lg 1). Menetluses tehti kindlaks, et Q tellis ekskavaatori veo ja ta sai ekskavaatori kätte, mida tõendab CMR. Vedaja andis ekskavaatori üle saajale pärast arve tasumist. See fakt tõendab, et Q sai ekskavaatorit vastu võttes ka selle omandiõiguse.
30.Maakohus tuvastas vääralt ekskavaatori müügitehingu asjaolud. Maakohus leidis, et tunnistaja C ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid jättis hindamata olulise tõendi ja hageja viimase sõna vastuväited, millest nähtus, et kostja I ja tunnistaja leppisid kokku teadlikult eksitada kohut ja esitada võltsitud dokumendid ja andmed. Mõlemad teadlikult valetasid maakohtule. Tõele vastasid tunnistaja C ütlused osas, milles ta kinnitas, et tunnistaja oli ekskavaatori müüja, Q soovis osta ekskavaatorit ja Q tõi raha. C ei olnud vahetult tunnistajaks sellele, et tema kätte antud raha oli pärit kostjalt I. Kust Q raha sai, ei ole praeguse menetluse küsimus. Seega asus maakohus ekslikult seisukohale, et Q ei ole ekskavaatori omanik olnud.
31.Kaudselt tõendab ekskavaatori omandiõigust asjaolu, et mitme aasta jooksul remontis ja hooldas ekskavaatorit Q. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid ekskavaatoriga tegelenud. Kostja I sai ekskavaatori remonditöökojast üksnes Q loal, mis tõendab samuti kaudselt Q omandiõigust.
32.Maakohus leidis õigesti, et kostja I ei tõendanud, et ta on ekskavaatori C käest sügisel 2015 omandanud. Seega jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus jättis ekskavaatori kostjate valdusesse. Maakohus jõudis järeldusele, et kostjad ja tunnistaja valetasid kohtule, kuid hageja ei saa ekskavaatorit, kuna ta ei ole esitanud müügilepingut. Seega jättis maakohus asja valduse isikutele, kes valetasid kohtus. Vastustajate seisukoht
33.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
35.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsusest välja osa, milles maakohus tuvastas, et tõendamata on see, et kostja I on ekskavaatori omanik. Hageja nõude lahendamisel tuli tuvastada, kas hageja on ekskavaatori omanik, kuid see, kes on tegelikult ekskavaatori omanik, ei olnud vaidluse lahendamisel oluline. Maakohus on vaidlustatud otsuses iseenesest õigesti märkinud, et seda, kas kostja I on vaidlusaluse ekskavaatori omanik, ei ole
2-22-6942 hageja nõude lahendamisel vajalik tuvastada, ja rõhutanud, et seda kohus ka ei tee, kuid samas asunud hindama, kas on tõendatud kostja I poolt ekskavaatori omandamine. Kostja I ei ole esitanud tuvastusnõuet omandiõiguse tuvastamiseks (TsMS § 368), mille esitamise võimalikkust on kohtupraktikas jaatatud (RKTKo 15.06.2022, 2-18-17224, p-d 12–13) ning millise nõude esitamisel oleks kohus pidanud vastavad asjaolud tuvastama. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja põhjendused, millega maakohus tuvastas, et kostja I ei ole tõendanud, et ta on ekskavaatori omanik. Ülejäänud osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
36.Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et nii hageja juhatuse liikme Q ja kostja I vande all antud seletused kui ka tunnistaja C ütlused on ebausaldusväärsed ja need ei tõenda seda, kellele tegelikult ekskavaatori omand 2015. aastal üle anti. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 238 lg 5 alusel tõendiga arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena, mistõttu peab talle pärast tema esitatud tõendi vastuvõtmist olema teada antud, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla. Samuti peab teda teavitama sellest, miks peetakse tõendit ebausaldusväärseks, ning andma talle võimaluse esitada oma vastuväited tõendi ebausaldusväärsuse väitele (RKTKm, 26.04.2023, 2-20-18894, p 10.6). Maakohus seda teinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu on menetlusõiguse normide rikkumine. Apellatsioonkaebuses ja vastuses sellele on pooled esitanud maakohtu poolt tõendite arvestamata jätmise kohta väited ja palunud hinnata ringkonnakohtul vande all antud seletusi ja tunnistaja ütlusi. Ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 2 ja lg 3 p 1 järgi maakohtu menetlusliku rikkumise kõrvaldada, kontrollides maakohtu järeldust tõendite ebausaldusväärsuse kohta, ja juhul kui ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega tõendite ebausaldusväärsuse kohta, tõendeid käesolevas otsuses hinnata. Kuigi pooled on apellatsioonimenetluses viidanud sellele, et maakohus on ebaõigesti lugenud eelviidatud tõendid ebausaldusväärseteks, ei ole nad soovinud apellatsioonimenetluses esitada oma väidete tõendamiseks muid tõendeid.
37.Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust kostjate valduses olevale ekskavaatorile ja kohustada kostjaid andma ekskavaatori hageja valdusse. Hageja väitis, et ekskavaatori müüs tema juhatuse liikmele Qle 2015. aastal C ja andis üle ka otsese valduse ning Q andis ekskavaatori üle 15.07.2019 hagejale. Kostjad vaidlesid hagile vastu, väites, et Q pole kunagi ekskavaatori omanik olnud ja ekskavaatori omanik on kostja I, kes oli väidetavalt omandanud ekskavaatori 2015. aastal Clt. Lisaks leidsid kostjad, et hageja pole tõendanud, et ekskavaatori omand on hagejale üle antud.
38.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja esimest nõuet omandiõiguse tunnustamiseks ei ole võimalik rahuldada, kuna see, kas hageja on ekskavaatori omanik, on asjaolu, mis kuulub tuvastamisele vindikatsiooninõude (AÕS § 80 lg 1) eeldusena. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud tervikuna, kuid apellatsioonkaebuses ei ole selgesõnaliselt vaidlustatud maakohtu otsustust jätta esimesena esitatud tuvastusnõue rahuldamata.
39.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega lähtub kohus poolte esitatud väidetest ja tõenditest.
2-22-6942
40.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ja lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Pooled ei vaielnud selle üle, et ekskavaator on kostjate valduses, kuid vaidlus oli selle üle, kas hageja on ekskavaatori omanik. Kuna kostjad vaidlesid hagile vastu, siis pidi hagi rahuldamiseks hageja tõendama, et ta on ekskavaatori omanik ja kostjad valdavad ekskavaatorit ebaseaduslikult. Hagejal tuli tõendada oma väiteid, mille kohaselt on ta omandanud ekskavaatori oma juhatuse liikmelt Qlt. 19.10.2022 eelistungi protokollist nähtuvalt oli pooltel tõendamiskoormise jaotus selge.
41.Pooled ei vaielnud, et ekskavaatori esialgne omanik oli C, kuid vaidlus oli selle üle, kas C andis 2015. aastal ekskavaatori omandi üle Qle ja kas viimane andis omandi kehtivalt üle hagejale.
42.AÕS § 68 lg 3 järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 92 lg 1 järgi vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seadus ei sätesta vallasasjade üleandmisele kohustuslikku vormi. Üldreeglina saab vallasasja omandi kehtivalt üle anda AÕS § 92 lg 1 järgi selle omanik.
43.Pooled vaidlevad selle üle, kas C ja Q vahel oli kokkulepe ekskavaatori omandi ülemineku kohta (TsÜS § 67 lg 1), s.t kas nende kui väidetava käsutustehingu poolte vahel olid kokkulangevad tahteavaldused omandi ja ekskavaatori valduse üleandmise kohta. Hageja tõi esile, et Q soetas ekskavaatori Soomest ja see toodi Eestisse 05.11.2015 (tl 24 pöördel). 01.11.2022 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et Q ostis Clt ekskavaatori 12 000 euro eest ja tal oli raha ekskavaatori soetamiseks, Q ja hageja on teinud kulutusi ekskavaatori remondiks ja töökorras hoidmiseks, ekskavaator oli hageja valduses ja hageja töötas sellega (tl 79-82). Ringkonnakohus märgib, et hageja menetlusdokumentides esitatud asjaolud on mõneti vastuolus sellega, mida hageja on väitnud kohtuistungitel. Nii on hageja 19.10.2022 eelistungil selgitanud, et ekskavaator osteti soomlastelt ja saadeti ära pärast raha maksmist, C vahendas tehingut ja raha maksti tema kätte (ajamärk 00:03:57). Samal istungil on hageja seaduslik esindaja Q väitnud, et raha maksti Cle sularahas Jüris, kui ekskavaator toodi Eestisse ja samal ajal tehti kirjalik müügileping (ajamärgid 00:11:31 ja 00:16:59). Seega on hageja Q ja C vahelise tehingu kohta esitanud osaliselt erinevaid väiteid.
44.Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, kas hageja on tõendanud seda, et Q omandas Clt ekskavaatori. Ainuke tõend selle kohta, et omand anti C poolt üle Qle, on Q kui hageja juhatuse liikme vande all antud seletus. Q seletuse kohaselt pakkus C 2015 ekskavaatorit, mis oli katki. Koos C ja kostjaga I sõideti Soome, et masina seisundit hinnata. Soomes käidi ka teist korda ja Q leppis Cga kokku, et ta ostab ekskavaatori ära. Kostja I kohta on Q selgitanud, et nad olid sõbrad. Cle tasuti Q poolt Jüris 12 000 eurot ja samal päeval vormistati kirjalik müügileping prinditud blanketile, mis on kadunud (tl 143 pöördel–144 pöördel). Kostja I vande all antud seletusest nähtub, et kostja I ostis Clt ekskavaatori 13 000 euro eest. Raha andis kostja I Q kätte, kes andis raha edasi Cle, kes oli kursis, et tegemist on kostja I rahaga. Ekskavaator oli Soomes ja seda käidi 2 korda vaatamas, esimest korda koos Qga ja teist korda oli kaasas ka C. Q organiseeris ekskavaatori veo Eestisse. Ql endal raha polnud. Kostja I arvas, et ekskavaatoriga saab raha teenida ja ta lubas Qle, et võib masina tema käest välja osta, kokkulepe oli, et tasuda tuleb kostjale I 15 000 eurot. Ekskavaator toodi Soomest kostja I koju, kus kostja I seda koos Qga remontis, raha remondiks tuli kostjalt I. Pärast kostja I kodus ekskavaatori remontimist soovis 2016. aastal Q sellega teha tööd Kakumäe Sadamas, millega kostja I nõustus. Hiljem ei ole kostja I ekskavaatorile kulutusi teinud, kuna seda kasutas Q. Kostja I kinnitas, et Ql oli õigus temalt ekskavaator ära osta, kuid tasutud kostjale I ei ole ja Q on masinat tasuta kasutanud.
2-22-6942 Müügileping koostati C juures natuke hiljem ekskavaatori Eestisse toomisest, umbes paar nädalat. Müügileping oli 2021. aastaks kadunud. (tl 144 pöördel–146 pöördel). Tunnistaja C ütluste kohaselt tegeleb ta kasutatud tehnika ja varuosade müügiga. Q, keda tunnistaja tundis, oli huvitatud ekskavaatori ostmisest, kuid tal polnud raha, ja ta tutvustas tunnistjale oma sõpra kostjat I. Koos sõideti Soome, kus ekskavaator seisis. Tunnistaja ütles, et tema eeldas, et kes raha maksab, see on ka omanik ja tema ei saa müüa sellele, kelle raha pole. Raha tõi Q, siis kui kopp oli Eestis, kuid tunnistaja teadis, et raha tuli kostjalt I. Leping kostjaga I sõlmiti hiljem, kas seda tehti blanketil või lihtkirjalikult tunnistaja ei mäletanud. Samuti ei mäletanud ta täpset summat, võis olla 13 000 kuni 14 000 eurot. Maksti sularahas. Tunnistaja selgitas, et ta pole Qga lepingut teinud. Hiljem on Q käinud tema juures, et saada paberit, et tema ostis ekskavaatori, kuid paberi sai kostja I. Tunnistaja selgitas, et ta vormistas kostja I palvel mõni aasta tagasi lepingu uuesti, kuna kostja I väitis talle, et on varem tehtud dokumendi kaotanud (tl 8 pöördel–148 pöördel).
45.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja juhatuse liikme ja kostja I vande all antud seletused on vastuolulised, kuna nad mõlemad avaldavad, et nad on sõlminud Cga müügilepingu ja C on andnud seletuse andnud isikule ekskavaatori omandi ja valduse üle. Samas ei saa ringkonnakohtu arvates ütlusi pidada ebausaldusväärseteks, et need võiks TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata. TsMS § 232 lg 1 järgi saab kohus tõendeid hinnata. Ringkonnakohtu arvates on oluline ennekõike see, kellele soovis C kui ekskavaatori esialgne omanik anda üle ekskavaatori omandi. C ütlustest järeldub, et kuigi Q soovis saada ekskavaatorit endale, kuid tal polnud raha, mistõttu müüs tunnistaja ekskavaatori kostjale I. C ütlusi ei muuda ringkonnakohtu arvates ebausaldusväärseks see, et tunnistaja ei mäletanud täpseid asjaolusid, või see, et tunnistaja avaldas, et seaduse järgi tuleb dokumente säilitada 7 aastat ja raamatupidaja enam müügilepingut ei mäletanud. Arvestades, et tehingu tegemisest oli möödunud üle seitsme aasta ja tunnistaja tegeleb igapäevaselt kasutatud tehnika müügiga, siis see, et ta ühe tehingu asjaolusid enam täpselt ei mäleta, on usutav. Samuti ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks see, et ta viitas äriühingu raamatupidamiskohustusele, kuigi ekskavaatori müüs ta eraisikuna. Hinnates nii Q kui tunnistaja poolt avaldatut, teeb ringkonnakohus järelduse, et vaidluses osalevate isikute puhul oligi tavaks, et tegutseti nii eraisikuna kui ka äriühingute kaudu ning tunnistaja ja hageja seaduslik esindaja ei ole iga kord pidanud oluliseks ega eristanud, kas mingi tehing või toiming tehti füüsilise isiku või äriühingu poolt ja kelle vahendite arvel. Nii on ekskavaatori transpordi eest esitatud arve Qle kuuluvale äriühingule Mercato Baltic OÜ-le (tl 9) ja samale äriühingule on esitatud ka arved tagavaraosade ja nende kohaletoimetamise eest (tl 83–86). Samuti ei muuda tunnistaja ütlusi mitteusaldusväärseks see, et käesoleva vaidluse ajal on ta kostjaga I vormistanud müügilepingu, mis kannab varasemat kuupäeva. Ka sellest saab järeldada, et C soov ja teadmine oli, et ekskavaator müüdi kostjale I.
46.Eeltoodud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi hinnates peab ringkonnakohus usutavaks, et C ei müünud 2015. aastal ekskavaatorit ega andnud omandit üle Qle.
47.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hageja on ekskavaatori omanik. Hageja väidete kohaselt sai ta omandi Qlt. Kuna eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et Q ei olnud ekskavaatori omanik, siis ei saanud ta omandit tehinguliselt kehtivalt hagejale üle anda. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole tõendanud ka seda, et Q oleks 2019. aastal ekskavaatori omandi üle andnud hagejale. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks õiendi, mille kohaselt on ekskavaator alates 15.07.2019 hageja põhivarana arvel (tl 7). Kostjad väitsid, et tõend ei tõenda seda, et ekskavaator kuulub hagejale (tl 32). Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et asja põhivarana arvele võtmine on raamatupidamislik toiming, mis ei tõenda seda, et asja arvele võtnud isik on selle omanik. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu
2-22-6942 raamatupidamiskohustust arvestades peaks tavaliselt olema tehingu kohta olemas algdokument, milleks võiks olla käesoleval juhul näiteks müügileping, mille olemasolule on hageja viidanud, kuid vaatamata kostjate vastuväitele selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et ta on omanik, ei ole ta lepingu dokumenti kohtule esitanud.
48.Muid asjaolusid ja tõendeid kohtule selle tõendamiseks, et Q oleks 2015. aastal ja hageja 2019. aastal omandanud vaidlusaluse ekskavaatori, hageja esitanud ei ole. Hageja rõhutas kaebuses, et Q tellis ekskavaatori veo ja sai ekskavaatori valduse vedajalt, mida tõendab veose saatedokument (tl 6 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et eeltoodu tõendab C poolt Qle omandi üleandmist. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 9 alapunkt 1 järgi on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Seega tõendab saatedokument mitte omandiõigust, vaid veolepingu olemasolu. Saatelehe järgi on vedaja olnud KAARLAID OÜ ja arve veo eest tasumiseks on esitatud Mercato Baltic OÜ-le (tl 7). See, et Q on vedajalt saajana ekskavaatori vastu võtnud, ei tõenda omandi üleandmist AÕS § 80 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja või Q poolt ekskavaatori töökorda viimiseks ja remondiks kulutuste tegemine ning masina kasutamine ei tõenda samuti seda, et Q või hageja oleksid olnud või on ekskavaatori omanikud. Ringkonnakohus selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kulutuste kandmine ei anna alust järelduseks, et hageja on ekskavaatori omanik. Hageja väitel tõendab kaudselt tema omandiõigust ka see, et septembris 2021 andis OÜ Multivara Transport ekskavaatori valduse kostjale I üle Q korraldusel. Ka eeltoodu ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et Qle anti ekskavaatori omand üle C poolt ja Q poolt hagejale.
49.Lisaks märgib ringkonnakohus, et võimalik on vallasasi ka heauskselt omandada AÕS § 95 lg 1 järgi mitteomanikult. Heauskne peab olema omandaja ehk hageja. TsÜS § 123 lg 1 sätestab, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Ringkonnakohus leiab, et kuna Q on hageja juhatuse liige, kes oli teadlik tema poolt Clt ekskavaatori omandamisega seonduvatest asjaoludest ja pidi olema teadlik ka sellest, et C ei ole talle ekskavaatorit võõrandanud, siis ei saanud hageja omandada ekskavaatorit AÕS § 95 lg 1 järgi heauskselt. Hageja pidi oma juhatuse liikme teadmise kaudu olema teadlik, et Ql ei olnud õigust talle omandit üle anda (AÕS § 95 lg 3).
50.Ebaõige on hageja käsitus, et maakohus oleks pidanud tuvastama, kellele C omandi üle andis. Hagi lahendamiseks tuli tuvastada see, kas ekskavaatori omand oli 2015. aastal üle antud Qle, kes sai omandi seejärel üle anda hagejale. See, kas omand anti üle kostjale I, ei ole hageja nõude lahendamisel oluline.
51.Lisaks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud hageja lepingulise esindaja nn „viimases sõnas“ esiletoodut. Ringkonnakohus saab aru, et hageja mõtleb „viimase sõna“ all 07.02.2023 kohtuistungil kohtuvaidluses esitatut (tl 149). Kohtuvaidluses rõhutas hageja lepinguline esindaja, et kostjate esiletoodud asjaolud kostja I poolt ekskavaatori omandamise kohta ei ole tõendatud ega usutavad, ja leidis, et tunnistaja C ja kostja I leppisid kokku ning andsid kohtule valeütlusi. Tunnistaja ütlusi ja poolte vande all antud seletusi on ringkonnakohus eelnevalt hinnanud ja maakohtu põhjendused kostja I poolt ekskavaatori omandamise tõendamatuse kohta jättis ringkonnakohus otsusest välja.
52.Ebaõige on hageja käsitus, et maakohus oleks pidanud juhul, kui ei tuvastata, et ekskavaatori omanik on kostja I, jätma hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise esimeseks
2-22-6942 eelduseks on see, et hageja on ekskavaatori omanik, kuid seda hageja ei tõendanud, mistõttu on hagi õigesti jäetud rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
54.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.