28. veebruar 2024, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-15894
Tsiviilasi
A. L. hagi M. K. vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx. , elukoht: Xxxxxxxxxxx. ) lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta A. L. hagi M. K. vastu täies ulatuses rahuldamata.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2021 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas M. K. l piirdeaia rajamise jätkamise Xxxxxxxxxxx. (katastritunnus xxxxxxxxxxx. ) kinnistu piirides.
3.Jätta menetluskulud A. L. kanda.
4.Määrata M. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5782,40 eurot (lepingulise esindaja tasu), mis mõista A. L. lt M. K. kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A. L. kohustatud tasuma M. K. leviivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Tsiviilasi nr 2-21-15894 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.A. L. (hageja) esitas M. K. (kostja) vastu hagi omadiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju küvitamiseks.
1.2.Esitatud asjaoludel hagejale kuuluv Xxxxxxxxxxx. (tl 7–8) ja kostjale kuuluv Xxxxxxxxxxx. (tl 6–6) asetsevad kõrvuti ja Xxxxxxxxxxx. le ulatub vähesel määral ka Xxxxxxxxxxx. l asuv seisuveekogu/tiik (tl 9). Hageja on aastaid kasutanud veekogu oma tarbeks ning hageja on oma kallast pidevalt korrastanud. Kostja lepinguline esindaja edastas
19.augustil 2021 hagejale nõudekirja, milles nõudis Xxxxxxxxxxx. l asuva tiigi kasutamise lõpetamist hageja ja tema perekonnaliikmete poolt ning tiigi kalda ääres teostatavate kaevetööde lõpetamist ja endise olukorra taastamist (tl 16–17). Hageja lepinguline esindaja edastas 03. septembril 2021 kostja esindajale vastuse, milles selgitas, et Xxxxxxxxxxx. ja Xxxxxxxxxxx. te vaheline piir läbib kõnealust tiiki ning seega kuulub ca 300 m2 suurune osa tiigist hageja omandis oleva Xxxxxxxxxxx. koosseisu (tl 18–21). 20. september 2021 vastuses kostja ei nõustunud asjaoluga, et veekogu asub osaliselt ka hagejale kuuluval kinnistul ning nõudis hageja ja tema perekonnaliikmete poolt tiigi kasutamise lõpetamist (tl 25–27). Hageja edastas 24. september 2021 kostjale vastuse, milles palus tõendada väidet, et tiik kuulub üksnes Xxxxxxxxxxx. koosseisu ning avaldas, et kui kostja peaks alustama tiigi ümber piirdeaia rajamist, sh ka seal kaldal, mis asub hageja kinnistul, siis pöördub hageja kohtusse (tl 99–100). Kostja jäi oma 27. september 2021 vastuses varasemate seisukohtade juurde ja ähvardas kahju hüvitamise nõude esitamisega (tl 28–29 pöördel). 06. oktooberil 2021 sisenesid kostja poolt tellitud isikud hageja kinnistule ning alustasid piirdeaia rajamisega, sh paigaldama hagejale kuuluvale tiigi kalda äärele metallist piirdeaia poste (tl 32–35). Vaatamata väljakutsutud politsei soovitusele tööd peatada kuni naaberkinnistute omanikud asja oma vahel selgeks teevad, jätkasid töömehed piirdeaia ehitamisega ka 07. oktoobril 2021. Hageja kinnistule on paigaldatud 18 metallist piirdeaia posti, mis on eelduseks võrgu või paneeli paigaldamiseks. Selliselt on kostja algatusel ebaseaduslikult ja omavoliliselt ning tahtlikult rikutud hageja omandiõigust ja tänaseks on selge, et kostja kavatseb need tööd ka lõpuni viia. Piirdeaia rajamisega saab olema täielikult ja igakülgselt hageja poolt tiigi kasutamine ja kalda korrashoid takistatud, kuna hageja omand ulatub osaliselt ka tiigile (tl 36–38). Antud juhul ei eksisteeri ühtegi õiguslikku normi, mis kohustaks hagejat lubama ja taluma kostja poolt rajatavat aeda omal kinnistul. Kostja tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju – piirdeaia postide tarbeks on kaevatud hagejale kuuluval kinnistul augud ja betoonseguga hooldatud muruplatsile paigaldatud postid ei võimalda hagejal kasutada oma omandit selliselt, nagu hageja vajalikuks peab, samuti piirdepostid ja sellega rajatav aed vähendab hageja omandit pindalalt ja selle väärtust. Hageja nõuab kostjalt endise olukorra taastamist selliselt, et tema kinnistult likvideeritakse sinna õigusvastaselt paigaldatud 18 metallist piirdeaia posti ja postide likvideerimise tagajärjel tekkivad augud täidetakse mullaga/liivaga hiljemalt ühe kuu jooksul pärast hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2(7)
Tsiviilasi nr 2-21-15894
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlusalune tiik oli olemas juba 25. jaanuaril 2008 lepingu koostamise ajal ning 25. jaanuari 2008 lepingus kinnitati, et tiigist mitte ükski osa ei paikne Xxxxxxxxxxx. l (tl 54–67). Tiik asub täies ulatuses Xxxxxxxxxxx. l ja tiigi lähedal olev kinnistute piir jookseb mööda maismaad (tl 68–72). Algul kasutasid hageja ja tema pere Xxxxxxxxxxx. omaniku nõusolekul tiiki mõistlikult, kuid ajapikku tiigi kasutamine üha intensiivistus ning hakati käituma viisil, nagu kuuluks tiik neile. Kui kostja palus tiigi kasutamise lõpetada, teatas hageja kostjale üllatavalt, et 300 m2 tiigist kuulub notariaalse kokkuleppe alusel hagejale. Hageja asus kostjat kiusama ja survestama, esitades erinevatele ametkondadele kaebusi seonduvalt Xxxxxxxxxxx. ga. Ükski kaebustest ei käsitle kinnistute vahelist piiri (tl 73). 13. augustil 2021 asus hageja Xxxxxxxxxxx. l Xxxxxxxxxxx. poolses otsas tegema massiivseid kaevetöid süvendamaks tiiki ja koorimaks kaldaäärset pinnast (tl 74–76). Kostja pöördus tulutult hageja poole palvega lõpetada Xxxxxxxxxxx. kasutamine. Kuna kostjale kinnitasid nii maamõõtja kui ka Pärnu Linnavalitsus, et Xxxxxxxxxxx. piir läheb tiigi äärest maapinnalt (mis on tuvastatav looduses olevate piiritähiste järgi) (tl 78–87) ning hageja ei nõustunud tiigi kasutamist lõpetama, oli kostja sunnitud alustama aia ehitust. Kusjuures paigaldatud aiapostid ja planeeritav aed ei kulge mööda kinnistu piiri, vaid on üks meeter kinnistu piirist Xxxxxxxxxxx. l. Hageja on ehitustegevust takistanud selliselt, et on paigutanud aiapostide vahele toolid, ATV jne muutes sellega aia võrgu paneku füüsiliselt võimatuks. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ning määrab kindlaks hüvitatavate kulude suuruse.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Pooled tõid esile asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. Hageja on Xxxxxxxxxxx. omanik (tl 7–8) ja kostja on Xxxxxxxxxxx. omanik (tl 6–6). Xxxxxxxxxxx. ja Xxxxxxxxxxx. d paiknevad kõrvuti. Xxxxxxxxxxx. l asub tiik, mida hageja ja hageja pere on pikaajaliselt kasutanud. Kostja on asunud paigaldama piirdeaeda.
6.Hageja tugineb sellele, et kostja poolt tellitud isikud sisenesid hageja kinnistule ning alustasid hagejale kuuluvale tiigi kalda äärele paigaldama metallist piirdeaia poste, millega rikub kostja hageja omandiõigust, kuna hageja ei saa temale kuuluvat osa tiigist kasutada.
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja paigaldab piirdeaeda enda kinnistule, mistõttu ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud. Vaidlusalune tiik asub täies ulatuses Xxxxxxxxxxx. l ja tiigi lähedal asuv kinnistute piir jookseb mööda maismaad.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-21-15894
8.Otsustamaks, kas hagejate nõue kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul tuvastada, kas vaidlusalune tiik on veekogu veeseaduse (VeeS) mõistes ning kas asjas rakendub asjaõigusseaduse (AÕS) § 131 lg 1 või 2.
9.VeeS § 3 lg 4 p 7 sätestab, et veekoguks ei peeta väljavooluta tehisjärve veepeegli pindlaga alla ühe hektari. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaidlusaluse tiigi pindalaks on 0,82 hektarit (tl 52 p 2.3.2, tl 85). Seega vaidlusalune tiik ei ole veeseaduse mõttes veekogu ning tiigi kaitseks ei kohaldata veeseaduses sätestatud vee ja veekogu kasutamise ning vee ja veekogu kaitsenõudeid.
10.Hageja väitel rakendub asjas AÕS § 131 lg 2, kuna vaidlusaluse tiigi kaeveserv ulatub Xxxxxxxxxxx. le. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. AÕS § 131 lg 2 reguleerib kinnisasjade vahelist piiri juhul, kui selleks on looduslik vesi. Käesolevas vaidluses on aga inimtekkeline veekogu, milline ei ole kaevatud hageja kinnistu teenindamiseks. Asjaolu, et hageja ja tema pere on pikaajaliselt teise kinnistul asuvat tiiki kasutanud, ei tekita omandiõigust. Omandiõigust tiigile (tiigi alusele maale) ei tekita ka hageja kaevetööd kostja kinnistul (tl 78).
11.AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohtule esitatud piiriprotokollist nr LY2202250643 ja selle lisadest (tl 138–142) nähtub üheselt, et kostja on paigaldanud temale etteheidetavad postid enda kinnistule.
12.AÕS § 89 suhtes on erinormiks AÕS § 144 ning selle eesmärgiks on laiendada kinnisasja omanikule §-ga 89 antud kaitset valdusega mitteseotud omandi kahjustamise eest. AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. AÕS § 144 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostja poolt paigaldatav aed kahjustaks hageja kinnistut. Hageja on läbivalt esitanud väiteid, et hagejal on omandiõigus tiigi kasutamisele, kuid omandiõiguse olemasolu ei ole hageja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.
13.TsMS § 386 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb hagi tagamine tühistada.
14.Menetluskulud
14.1.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud hageja kanda. 14.2 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 4(7)
Tsiviilasi nr 2-21-15894 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.3.Kostja menetluskulude nimekirja (tl 181–182) kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust järgmiste toimingute eest: 12.10.2021- esmane tutvumine hagi materjaliga ja 12.10 kohtumäärusega, seonduv suhtlus kliendiga- 1h 20m, 192 eurot (koos km-ga); 19.10.2021- õiguslik analüüs ja vastuse koostamine 11.10 hagile, seonduv suhtlus kliendiga ja materjali otsimine (ortofotod, piiri materjal jne)- 2h 40m, 384 eurot (koos km-ga); 20.10.2021- hagile vastuse koostamise jätk ja lisade komplekteerimine3h 15m, 468 eurot (koos km-ga); 21.10.2021- tutvumine kliendi saadetud täiendava materjaliga (maamõõtja seisukohad ja selgitused, fotod jne), suhtlus Maaametiga, hagivastuse täiendamine ja lisade komplekteerimine ning hankimine, nõupidamine kliendiga- 4h 50m, 696 eurot (koos km-ga); 26.10.2021- hagivastuse täiendamine vastavalt suhtlusele kliendiga ja kohtule saatmise korraldamine- 2h, 288 eurot (koos km-ga); 08.11.2021- tutvumine kliendi saadetud e-toimiku teatega vastamise tähtaja kohta, etoimikus materjaliga tutvumine ning seonduv suhtlus kohtuga ja kliendiga- 20m, 48 eurot (koos km-ga); 25.11.2021- suhtlus kliendiga ja kohtuga seoses istungi ajaga- 30m, 72 eurot (koos km-ga); 06.12.2021- istungi ajaga seoses suhtlus kliendiga ja tutvumine kohtu kirjaga10m, 24 eurot (koos km-ga); 21.01.2022- istungi aja kooskõlastamine ja seonduv suhtlus kliendiga- 32m, 76,80 eurot (koos km-ga); 24.01.2022- istungiga (sh kliendi osalemise vajadus) ja selleks ettevalmistamisega seonduv suhtlus kliendiga- 20m, 48 eurot (koos kmga); 26.01.2022- ettevalmistus 31.01 istungiks ja teeside koostamine, seonduv suhtlus kliendiga ja toimiku komplekteerimine, suhtlus kohtuga- 3h 25m, 492 eurot (koos km-ga); 31.01.2022- sõit istungile Tallinn - Pärnu - Tallinn 4h hinnaga 40 eurot/h + km, 192 eurot (koos km-ga); 31.01.2022- istungil osalemine (1h15m) ja hilisem suhtlus kliendiga 1h 45m, 252 eurot (koos km-ga); 01.02.2022- õiguslik analüüs edasiste tegevuste osas lähtuvalt 31.01 istungil saadud infost1h, 144 eurot (koos km-ga); 04.02.2022- 31.01 kohtuistungi protokolli ülevaatamine ja kontroll lindistuse alusel- 35m, 84 eurot (koos km-ga); 23.02.2022- tutvumine hageja 23.02 taotlusega, analüüs edasiste tegevuste osas- 15m, 36 eurot (koos km-ga); 28.02.2022- tutvumine kohtu kirjaga (tähtaja pikendamine) ja seonduv suhtlus kliendiga15m, 36 eurot (koos km-ga); 11.03.2022- tutvumine hageja 10.03 menetlusdokumendiga ja selle lisadega, seonduv õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga ning vastuse koostamine- 2h 15m, 324 eurot (koos km-ga); 16.03.2022- tutvumine 11.03 kohtunõudega, hageja 10.03 menetlusdokumendile vastuse koostamise jätkamine, seonduv suhtlus kliendiga ja vastuse kohtule saatmine- 3h 25m, 492 eurot (koos km-ga); 23.03.2022tutvumine hageja 18.03 menetlusdokumendiga ja 22.03 kohtumäärusega, edasiste tegevustega seonduv õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga- 1h 40m, 240 eurot (koos km-ga); 18.07.2022- tutvumine hageja 18.07 menetlusdokumendiga ja selle lisadega, seonduv analüüs ja suhtlus kliendiga- 1h 45m, 252 eurot (koos km-ga);. 26.07.2022- hageja 18.07 menetlusdokumendile vastuse koostamine, seonduv suhtlus kliendiga ja lisade komplekteerimine- 3h 55m, 564 eurot (koos km-ga); 27.07.2022- hageja 18.07 menetlusdokumendile koostatud vastuse täiendamine ja seonduv suhtlus kliendiga, vastuse kohtule väljasaatmine- 1h 55m, 276 eurot (koos km-ga); 08.09.2022- tutvumine 06.09 kohtumäärusega, seonduv analüüs edasise osas ja suhtlus kliendiga ning kohtuga- 1h 35m, 228 eurot (koos km-ga); 12.09.2022- tutvumine hageja esindaja 12.09 kirjaga ning seonduv suhtlus edasiste toimingute osas kliendiga- 10m, 24 eurot (koos km-ga); 18.01.2023analüüs edasiste tegevuste osas ja seonduv suhtlus kohtuga- 25m, 60 eurot (koos km-ga); 3 19.01.2023- tutvumine kohtu 19.01 vastusega, seonduv suhtlus kliendiga edasiste tegevuste 5(7)
Tsiviilasi nr 2-21-15894 osas- 20m, 48 eurot (koos km-ga); 18.04.2023- suhtlus kliendiga, kohtule hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine ja väljasaatmine- 1h 50m, 264 eurot (koos km-ga); 03.10.2023- menetluse kiirendamise taotluse koostamine, vastav töö toimikuga ja taotluse kohtule saatmine- 1h 35m, 228 eurot (koos km-ga); 17.11.2023- kiri kohtule seoses menetluse käiguga, seonduv töö toimikuga- 30m, 72 eurot (koos km-ga); 23.11.2023tutvumine kohtu 23.11 vastusega ja kohtule vastamine- 30m, 72 eurot (koos km-ga); 29.12.2023- suhtlus kohtuga- 15m, 36 eurot (koos km-ga); 25.01.2024- tutvumine kohtu 24.01 määrusega, määrusega seonduv töö digitoimikus, õiguslik analüüs seoses täiendavate seisukohtade esitamise vajadusega- 2h 20m, 341,60 eurot (koos km-ga); 14.02.2024menetluskulude nimekirja koostamine- 2h, 292,80 eurot (koos km-ga).
14.4.Kostja esindaja ajakulu on kokku 53 tundi ja 47 minutit, tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot ja kokku summas koos käibemaksuga 7347,20 eurot.
14.5.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja toob välja, et hagivastuse koostamisele kulunud aeg 12 tundi ja 45 minutit on ilmselgelt ülepaisutatud. Tiigi vaidlus oli alanud enne hageja kohtusse pöördumist ja esindajate vahel toimus ka kirjavahetus. Punktis 2.6 märgitud kulu on arusaamatu. Punktis 2.7-2.10 märgitud kulu (istungiaja kooskõlastamine ja kliendi osalemise otsustamine) ei jäeta teise poole kanda. Punktis 2.11. märgitud ajakulu teeside koostamisele (TsMS ei nõua suulises menetluses kirjalike seisukohtade esitamist) ja toimiku komplekteerimisele (esindaja enda arvates) on arusaamatu. Punktis 2.18-2.20 ajakulu on asjatu, sest kostja seisukohad hageja taotluste osas jäid kohtu poolt arvestamata. Punktides 2.22-2.23 märgitud ajakulu on üle paisutatud. Tegemist on 4-leheküljel koostatud menetlusdokumendiga ja kahe lisaga, mis olid kostjal olemas. Hageja on seisukohal, et kostja (esindaja) suhtlus kliendiga, suhtlus kohtuga, töö toimikuga, mis on märgitud peaaegu iga ajakulu juures on põhjendamatu ajakulu, sest: suhtlus kliendiga (nt punktid 2.13, 2.17, 2.20, 2.25, 2.27, 2.28 – sisuliselt iga dokumendiga tutvumise järel) – ei ole põhjendatud kulu (vt Riigikohtu lahendi nr 2-18- 10073 p 22); suhtlus kohtuga e ole nähtav e-toimikus ja seega ei ole kontrollitav, kui suhtlus kohtuga oli, siis menetluse korraldamise osas ja seda ajakulu on põhjendamatu jätta teise poole kanda (nt punktid 2.26 ja 2.27, 2.30, 2.31. ja 2.32); seonduv töö toimikuga (punktid 2.29, 2.30). Punkt 2.26 – ajakulu ei ole kontrollitav; kohus ei ole midagi kostjalt küsinud. Punkt 2.33 “25.01.2024- tutvumine kohtu 24.01 määrusega, määrusega seonduv töö digitoimikus, õiguslik analüüs seoses täiendavate seisukohtade esitamise vajadusega- 2 t 20 min - ajakulu on üle paisutatud olukorras, kus tuli tutvuda hageja 2-leheküljelise dokumendiga, millele seisukohta pole koostatud. Punkt 2.34 – ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele 2 tundi on ülepaisutatud. Menetluskulude avalduse ja nimekirja esitamine iseenesest ei vaja õigusalaseid eriteadmisi (vt Riigikohtu lahendi nr 2-18-7550 p 15).
14.6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulude maht kokku 53 töötundi ja 47 minutit, arvestades asja keerukust, ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamisele piisav 8 tundi. Kostja esindaja ei tutvunud asjaoludega esmakordselt. Kohus nõustub hageja vastuväitega selles osas, et punktides 2.6-2.11 märgitud ajakulu (kokku 6 tundi ja 17 minutit) ja toimingud on arusaamatud ning loetakse põhjendamatuteks kuludeks vastaspoolelt väljamõistmise mõistes. Kliendil on õigus saada oma advokaadilt igasuguseid selgitusi, kuid mitte kõikide osas on põhjendatud need kulud teiselt poolelt välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 42 tundi ja 45 minutit, sh sõidule kulunud aeg 4 tundi. 6(7)
Tsiviilasi nr 2-21-15894
14.7.Kuna kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja esindaja kulule 4810 eurot (4650+160) käibemaks 972,40 eurot (826+32+114,40), kokku kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 5782,40 eurot.
14.8.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15894 menetluskulude kindlaksmääramise osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis A. L. lt M. K. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1781,60 eurot ja seadusjärgse viivise (võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud osas menetluskulude hüvitis ja sellelt summalt seadusjärgne viivis A. L. lt M. K. kasuks välja mõistmata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada A. L. apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta M. K. vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A. L. kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda.
5.Määrata M. K. ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1405,44 eurot ja mõista nimetatud summa A. L. lt M. K. kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud A. L. kanda, v.a apellatsiooniastmes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda.
6.3.Määrata M. K. menetluskulude suuruseks 5406,24 eurot (maakohtus 4000,80 eurot ja ringkonnakohtus 1405,44 eurot) ning mõista nimetatud summa A. L. lt M. K. kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.4.Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati M. K. l piirdeaia rajamise jätkamine Xxxxxxxxxxx. asuva Xxxxxxxxxxx. (katastritunnus xxxxxxxxxxx. ) piirides.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.