Muud › CMR

1(14)

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1.DSV Estonia AS (endise nimega DSV AS, DSV Transport AS) (edaspidi hageja või DSV või Vedaja) ja Telko Estonia OÜ (edaspidi kostja või Telko) sõlmisid 01.04.2014 kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaaliteenuste osutamiseks DSV poolt. 2.Kliendi tellimusel sõlmisid pooled kaubaveolepingu, millega hageja pidi vedama kostjale kuuluva kauba lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Vedaja palus enne veo teostamist end teavitada, juhul, kui veo teostamiseks on vajalik sellega seonduvat informatsiooni täpsustada, s.o. pealelaadimise aeg, pealelaadimise täpne asukoht, veose mõõtmed ja kaal, tollikood. Kostja ei andnud hagejale kui vedajale täpsustavat informatsiooni lisaks tellimuses esitatule. Vedaja võttis kauba lähtekohas peale ning koos kaubaga anti vedajale üle pakkeleht. Vedajat ei informeeritud asjaolust, et veolepingu esemeks olev kaup on klassifitseeritud tollikoodiga CN 2710, muuhulgas ei kajastunud vastav info saatelehel (lisa 5, CMR saateleht). 3.Vastavalt Poola Maantee- ja raudteekaubaveo ning kütusekaubanduse seiresüsteemi seaduse1 art 5 lg-le 1 peab saatja enne kaubaveo alustamist Poola Vabariigi territooriumil registreerima kaubaveo, mille esemeks on sama seaduse art lg-s 2 sätestatud kaup. Poola Maantee- ja raudteekaubaveo ning kütusekaubanduse seiresüsteemi seaduse art 3 lg 2 1 c) alusel hõlmab transpordi seiresüsteem ka kaupa CN2710 tunnusega. Juhul, kui registreerimisele kuuluvad kaubad ei ole Poolat läbides registreeritud, määratakse selle eest trahv. 4.Veo teostamise teekonnal lähtekohast Hispaaniast teel sihtkohta Eestisse peatati 01.07.2019 Vedaja veok Poola ametiisikute poolt. Poola ametisikud võtsid kaubast proovi, mille tulemuse kohaselt oli tegemist tootega, mis kvalifitseerub koodi CN 27101991 alla (lisa 8). Vedu teostanud sõiduk suunati tollipunkti parklasse. Veokijuht informeeris sellest hagejat, kes kontakteerus 01.07.2019 kostjaga et teada saada, mis on veetava kauba tollikood ja mida täpselt protsentuaalselt see sisaldab . 5.Vedajale teatati kauba tollikood 02.07.2019, s.o. pärast kauba peale laadimist, veoki jõudmist Poola Vabariigi territooriumile ning veoki kinnipidamist Poola ametivõimude poolt (vt lisa 9, lk 4). Kostja edastas Poola ametivõimudele 05.07.2019 informatsiooni veolepingu esemeks oleva kauba koostise osas, s.o. samuti pärast kauba peale laadimist ning veoki kinnipidamist Poola ametivõimude poolt. Kostja on ise kinnitanud 04.07.2019, et vedaja sai tollikoodi alles pärast seda, kui kaup oli kinni peetud. Lisaks teatas kauba müüja Compania General de Lubricantes S.A. 05.07.2019, et neile on teada asjaolu, et kõnealune kaup tuleb Poolas registreerida, kuid eeltoodust vedajat ei informeeritud. 6.Poola Maksu- ja tolliamet edastas 03.07.2019 vedajale e-kirja selgitustega, et SENTsüsteemis registreerinu tegemata jätmise osas alustatakse menetlust ning selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuleb tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500)

2(14)

suurune rahasumma tagatisena maksuameti arvelduskontole (vt lisa 11). DSV alltöövõtja Eist Veod OÜ tasus eelviidatud rahasumma 05.07.2019 (vt lisa 12). Kinnipeetud veoki suhtes viidi 09.07.2019 läbi täiendav kontroll (vt lisa 13). Samuti määrati 09.07.2019 Maksuameti direktori poolt tolli- ja maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (vt lisad 14, 15), mille veokijuht tasus (vt lisa 16). Samuti tasus veokijuht 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot) (vt lisa 17). Tollitõkend veoki ja Kauba suhtes vabastati 10.07.2019 (vt lisa 18). DSV veo korraldajana hüvitas alltöövõtjale Eist Veod OÜ eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (vt lisa 19) tasumisega 15.01.2020 (vt lisa 20). 7.Hageja esitas kostjale 15.07.2019 arve CD844333 summas 9530,58 eurot (vt lisa 21), mis hõlmas eelpool loetletud ja Kauba SENT-süsteemis registreerimata jätmise tõttu vedaja poolt kantud rahalist kahju. Eeltoodud rahalised kulutused on kantud (vt lisad 12, 16, 17, 19, 20). kostja ei ole esitatud arvet tasunud.- selle tõttu saatis hageja kostjale 04.02.2020 nõudekirja (vt lisa 22), milles nõudis tekkinud kahju hüvitamist summas 9530,58 eurot. Kostja keeldus 12.02.2020 hageja nõuet täitmast. 8.Hageja on kandnud Kauba SENT-süsteemis registreerimata jätmise, s.t Telko Estonia OÜ kohustuste rikkumise tõttu kahju summas 9530,58 eurot. Kokkuvõtvalt on hageja kahjunõue kujunenud järgmiselt: − selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuli tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) suurune rahasumma maksuameti arvelduskontole (vt hagi lisa 11), mis tasuti 05.07.2019 (vt hagi lisa 12); − kinnipeetud veoki suhtes määrati 09.07.2019 Maksuameti direktori poolt tolli- ja maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (vt hagi lisad 14, 15), mille veokijuht tasus (vt hagi lisa 16); − samuti kohustus veokijuht tasuma 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot), mille veokijuht tasus (vt hagi lisa 17); − DSV Estonia AS-le tekkis otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses summas 9530,58 eurot (vt hagi lisa 19), − DSV veo korraldajana hüvitas alltöövõtjale Eist Veod OÜ eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (vt hagi lisa 19) tasumisega 15.01.2020 (vt hagi lisa 20). − Eist Veod OÜ-le tagastatakse 17 500 zlotti, s.o 3697,61 eurot (vt lisa 4); − mistahes muid rahalisi tagastusi hagejale ega Eist Veod OÜ-le ei tehta 9.Seega on hagejal tekkinud kahju 5832,97 € (9530,58-3697,61). Seetõttu vähendas hageja enda nõuet kostja vastu summas 3697,61 eurot. Hageja vähendas nõuet 29.09.22 (dtl 314) ja palus välja mõista 5832,97 € kahju hüvitist. Juhul, kui Telko ei oleks rikkunud kohustust edastada hagejale andmed, mis olid vajalikud kauba registreerimiseks (vt mh hageja 18.10.2021 arvamuse p 2.2.4), ei oleks ka kahju tekkinud tegelikule vedajale Eist Veod OÜle ega ka DSV- le. Seega on Telko kohustuste rikkumine otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4). 10.Hagi esitamise ajaks (16.09.2020) on sissenõutav viivise nõue on 1881,13 eurot. DSV Estonia AS esitas 04.02.2020 Telko Estonia OÜ-le nõude maksekohustuse täitmiseks ning nõudis rahaliste kohustuste hüvitamist hiljemalt 14.02.2020 (vt hagi lisa 22). Seega muutus kostja kohustus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2020 ning hagejal on sellest kuupäevast alates õigus nõuda lepingujärgset viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega 215 päeva (15.02.2020-16.09.2020). 3(14)

Viivisemäär on 0,15% päevas, s.o 8,749455 (5832,97 * 0,15 / 100). Sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on seega 1881,13 eurot (8,749455 * 215). 11.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 5832,97 €, viivist 1881,13 eurot ja edaspidiselt viivist 0,15 % päevas alates 17.09.2020 võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni kahju hüvitamiseni, kuid viivised mitte rohkem kui summas 5832,97 eurot. 12.Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

13.01.04.2014 sõlmisid pooled kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste osutamiseks lepingu. Selle alusel tellis kostja 06.06.2017. a, 08.11.2017, 08.02.2018, 12.07.2018, 29.10.2018, 10.01.2019 ja 12.03.2019 (7 korda) viie konteineri mahus kauba transporti lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Vedude esemeks oli Compania General de Lubricantes SA (Cogelsa) toodetud Cuttinsol 5 (toode). Toode on vees segunev mineraalõli põhine määrdeaine, mida kasutatakse metalli freesimisel, treimisel, harjamisel, puurimisel jne. Toode on ohutu käitlemiseks (ei sisalda ohtlikke ühendeid nagu nitritid, sekundaarsed amiinid, raskemetallid jmt). 14.Lepingu alusel esitas kostja 20.06.2019 ehk kaheksandal korral sama toote kohta tellimuse samast lähtekohast samasse sihtpunkti transportimiseks. Hageja andis teada, et saab veose sihtkohast peale võtta alates 27.06.2019. 25.06.2019. a küsis hageja Cogelsalt andmeid täpsustamaks veo teostamise andmeid: „shipment measurements, weight, customs code(HS CODE), correct loading address and your opening hours“. Vastavat teavet hageja kostjalt ei küsinud. 15.26.06.2019 laaditi toode tegeliku vedaja Eist Veod OÜ sõidukile. Samal päeval edastati CMR saatelehe p 53 kohaselt tegelikule vedajale saatedokumentide hulgas saateleht DN4462174. Sellel saatelehel oli tollikood esitatud (nn TARIC CODE). Lisaks saatelehele edastas kostja saatedokumentide hulgas tegelikule vedajale ka Cogelsa arve. 16.01.07.2019 peatati vedu teostav sõiduk Poola Vabariigis, sest vedu oli SENT-süsteemis registreerimata. 02.07.2019. a vormistatud kontrollimise protokolli kohaselt olulisena on märgitud: saatedokumentide hulgas oli saateleht DN446217 (protokolli p-d 5, 9), saatelehel oli kajastatud SENT-süsteemis registreerimiseks vajalik CN kood (protokoll p 5), protokolli kohaselt oli juhi kohustuseks alustada vedu viitenumbriga ning vedaja kohustuseks registreerida vedu SENT-süsteemis (protokolli p 9), trahvi tasumisest keeldumise tõttu kohaldati plommi paigaldamist (protokolli p-d 9 ja 10). 17.02.07.2019 teatas kostja, et vedu oli vaja registreerida. Sama e-kirjaga edastas hageja kostjale saatelehe DN446217. 05.07.2019 palus hageja saata kostjal e-kiri Poola Vabariigi tolli- ja maksuametile kinnitusega, et kostja on veoseks oleva toote omanik. 05.07.2019 edastas kostja vastava kinnituse. 09.07.2019. a edastas hageja kostjale teabe, et vedajale määrati trahv 39 612 PLN ulatuses ning palus anda kostjal teada, kas kostja on nõus selle tasuma. 09.07.2019 ja 10.07.2019 andis kostja teada, et ei ole nõus trahvi tasuma. 04.02.2020. a esitas hageja kostjale kahjuhüvitise nõude 9530,58 euro ulatuses. 12.02.2020 keeldus kostja hageja väidetavat kahju hüvitamast.

4(14)

18.Veo registreerimiseks vajalik teave oli edastatud enne veo alustamist. Vastupidiselt hageja väidetule, edastati hagejale tollikood 26.06.2019 saatedokumentide osaks oleval saatelehel („TARIC CODE 27101991“. Seda kinnitab ka 02.07.2019 hageja poolt kostjale saadetud e-kiri (millega edastati foto saatelehest), samuti Poola Vabariigi ametnike poolt 02.07.2019. vormistatud protokoll (milles kinnitati, et saateleht on saatedokumentide hulgas, samuti nimetades toote korrektse tollikoodi). Perioodil 26.06.2019. a – 02.07.2019 ei oleks hageja ega tegelik vedaja saanud saatelehte kuskilt mujalt, kui saatedokumentidest. Hagiavalduse lisana 5 esitatud CMR-saatelehest, et saatedokumentide hulgas edastati just tollikoodi sisaldav saateleht. 19.Vedaja pidi registreerima toote veo. Kostja ei pidanud registreerima kaupa. Hageja viide seiresüsteemi seaduse § 5 on alusetud. See kohaldub siis, kui vedu algab Poola territooriumil. Seiresüsteemi seaduse art 7 lg-s 1 kohaselt registreerib vedaja kaubaveo SENT-süsteemis. Trahv tehti vedajale, mis kinnitab seda, et registreerima pidi kauba vedaja seiresüsteemi seaduse art 7 lg 1 rikkumise eest. kuigi Poola Vabariigi tolli- ja maksuamet oli teadlik kauba omaniku (saatja/saaja vmt) isikust. 20.Kostja ei ole teabe andmise kohustust rikkunud. Sõltumata sellest, et hageja sai veo teostamiseks vajaliku tollikoodi hagejalt, on kostja seisukohal, et hageja pidi tollikoodi ebapiisavuse vmt korral selle kostjalt ise (üle) küsima. 21.Hageja oli teadlik seiresüsteemi seaduse nõuetest. Hageja on ülemaailmne transpordi- ja logistikateenuste pakkujana, omades esindusi enam kui 90 riigis (sh Poola Vabariigis) ning võimalust enam kui 20 000 veoautoga teostada mistahes kaubavedusid. Äriregistri andmetel kuulub 100% hageja aktsiatest Taanis registreeritud äriühingule DSV ROAD Holdings A/S. Sarnaselt on korraldatud äriühingu tegevus ka teistes riikide. Hagejal on oskusteave ja kogemused teostamaks mistahes vedusid mistahes riikides. Ei ole usutav, et hageja ei olnud teadlik 09.03.2017. a vastu võetud seiresüsteemi seadusest 01.07.2019. a ning teatud kaupade registreerimise vajadusest. Hageja kontserni liikme kodulehel on hiljemalt 2018. aastast avaldatud detailne ülevaade Poolas kasutusele võetud monitoorimissüsteemist, mh on kirjeldatud, et vedaja peab transiitveo korral teatud kauba deklareerima enne riiki sisenemist. 22.Kostja ei pea hüvitama tekkinud kahju. Kahju tekkis tegeliku vedaja või hageja vastutusel. Kostja ei ole rikkunud oma lepingulisi ega õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kogu ekspedeerimise- ja veoteenuse osutamiseks vajalik teave oli kostja või Cogelsa poolt hagejale või hageja poolt kasutatavale tegelikule vedajale õigeaegselt esitatud. Isegi juhul, kui nentida, et saatedokumendid olid koostatud puudulikult (nt ei sisaldunud nendes piisava üksikasjalikkusega juhis Poola Vabariigis registreerimiskohustuse täitmiseks), vastutas selle puuduse eest hageja, kes valis nii vedaja, marsruudi kui ka oli kohustatud koostama korrektsed saatedokumendid. Kahju ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel. 23.Kahju tegelik ulatus on väiksem kui 9350,38 eurot. Hageja 9350,38 euro põhinõue koosneb alljärgnevast: tagatised, mis on tasutud Poola Vabariigile menetluse läbiviimiseks (20 000 + 10 000 + 7500 zl=) 8105,90 eurot, mis moodustavad ca 90% hageja nõudest; veoki valvamise ja ladustamise tasu 272,59 eurot; kautsjon 245,14 eurot. Hageja esitatud dokumendist nähtuvalt on tagatise eesmärk tagada võimalikku trahvi, mis ulatub kuni 8105,90 euroni. Sama dokumendi kohaselt selgub trahvi määramine ja selle ulatus või karistuste määramisest loobumine haldusmenetluse käigus. Arvestades seda, et tagatistena makstud summad moodustavad maksimaalse trahvi juhul, kui trahv üldse määratakse, on tegelikult

5(14)

hagejale tekkiv kahju tõenäoliselt oluliselt väiksem. Kui kohus leiab, et hagejal on kahju tekkinud, tuleb seda vähendada nullini: hageja ei oodanud ära Cogensa vastust, enne veoga alustamist anti tegelikule vedajale üle saateleht DN446217 ja vajalik tollikood, mis oleks taganud selle sisestamise SEMT-süsteemi. Kostja osutab, et vastav teave edastati hagejale 26.06.2019. a ehk enne veo alustamist ka. Seega oli aega 6 päeva sisestamiseks. Kostja on tellinud sama toote vedu korduvalt, hageja on teadlik ja kogemustega vedaja. Kahju võib katta ka kindlustus. 24.Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

MAAKOHTU OTSUS

7(14)

Lisaks pidi juht tasuma − 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot), mida kinnitab vastav kinnituskiri (hagi lisa 17, dtl 77). Hageja hüvitas 15.01.20 märgitud kulud alltöövõtjale Eist Veod OÜ-lt kokku summas 9539,58 € viimase arve nr 190207 alusel. Seda kinnitavad kohtule esitatud arve ja e-kirjavahetus makstud arvetest (hagi lisa 19, 20, dtl 81, 83). 39.Lõplikult selgus, et Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsusega määrati Eist Veod OÜ-le rahatrahv summas 20 000 zlotti vedaja kohustuse täitmata jätmise, st veo registrisse kandmata jätmise tõttu (dtl 347, 29.09.22 dokumendi lisa 3). Poola Maksu- ja Tolliameti 09.09.2022 kirjaga teavitati Eist Veod OÜ-d, et osa tasutud tagatisrahast ehk 17 500 zlotti tagastatakse Eist Veod OÜ-le (dtl 359, 29.09.22 dokumendi lisa 4). Hageja on esile toonud, et tema ja Eist Veod OÜ omavahelisele suhtele kohaldub samuti CMR konventsioon, kuivõrd kaubaveolepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides. Nii oli omavahelises suhtes hageja saatja ning Eist Veod OÜ vedaja. Kuna kostja rikkus oma kohustusi hageja ees sellega, et ei teavitanud vajadusest kaup registreerida Poola SENT- süsteemis ja mistõttu jäi see omakorda hageja poolt tegemata Eist Veod OÜ ees. Sellega rikkus hageja ise enda vastavaid kohustusi Eist Veod OÜ ees. Hageja on hüvitanud Eist Veod OÜ-le Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 määratud trahvi ning kulud kui kahju kokku 5832,97 € (mis on Eist Veod OÜ-le algselt makstud kulude ning lõplikult määratud trahvi ning tagatisraha tagastamise vahe). Selles puudus vaidlus. Seega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 5832,97 € (9530,58-3697,61) VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes. Pärast haginõude täpsustamist 29.09.22 ei olnud tegelikult enam ka vaidlust nende kulude suuruses ja tõendatuses. Tekkinud kahju on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu, viidatud üldtingimuste aga ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 3, 4 mõttes ning selliste kulude kui kahjude tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav kohustuse rikkumise tagajärjena (VÕS § 127 lg 3). Nimelt on sellise rikkumise korral kahju hüvitamise kohustus sätestatud nii pooltevahelises lepingus, ELEA autokaubaveo tingimustes, DSV tingimustes, CMR Konventsiooni ja VÕS sätetes. Kostja keeldub hagejale kahju hüvitamast, rikkudes seega VÕS § 100 mõttes kahju hüvitamise kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, VÕS § 781 lg 2, CMR art 7 p1a), art 11 lg 2 II lause, pooltevahelise lepingu p 7.2, ELEA Üldtingimuste § 5, § 26 p a), ELEA kaubaveotingimuste p 5.9 järgi vastava kahju hüvitamist. 40.Kostja leidis, et hageja ei oodanud ära tollikoodi ja vastavate andmete saamist ja asus enne kaubaga teele, mistõttu jäi kaup registreerimata Poola SENT- süsteemis. Seetõttu on hageja ka ise vastutav kahju tekkimise eest ja alus on kahju hüvitist VÕS § 139 järgi vähendada. Lisaks väitis, et ka kindlustus hüvitab vastava kahju. 41.Kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas, et hageja püüdis saada Cogelsalt juba 25.06.19 vastust nendele küsimustele, kuid Cogelsa ei vastanud üldse mitte midagi ja saatis teavituse alles pärast seda, kui sõiduki oli kauba registreerimata jätmisega kinni peetud, ja kui hageja küsis uuesti andmeid, ja kui hageja pidi olema juba kostja tellimuse järgi tegelikult kaubaga Eestis (01.07.19). Lisaks ei olnud Cogelsa ka ise veel veendunud, et kauba registreerimisega on probleeme transiitveol (vt otsust eespool). Seega ei saa kostja ette heita hagejale kahju tekkimist põhjusel, et hageja asus kaubaga nn kiiresti teele justkui Cogelsa vastust ära ootamata. Kostja väide, et hageja on suur ettevõtte ja professionaalne vedaja, ja et ta on samasugust kaupa varem vedanud korduvalt läbi Poola, ja ta pidi teadma, et kaup tuleb registreerida, ei oma kostja kohustuse rikkumise seisukohalt tähendust ehk et kostja ei saa õigustada oma rikkumist sellega. Lisaks, nagu kohus tuvastas, oli hageja 25.06.19 küsinud

8(14)

andmeid kauba, sealjuures koodi kohta, kuid vastust ta ei saanud, mistõttu on hageja täitnud enda kui vedaja nn hoolsuskohustust info saamiseks veo tegemiseks piisava hoolega. Seega ei ole alust kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. 42.Hageja on tõendanud kohtule esitatud DSV Estonia AS ja DSV Insurance A/S kirjavahetusega, et vedaja vastutus ei kata trahve, tasusid ning nende eest vastutatakse vaid siis kui need on kliendi nõuded (31.01.22 dokumendi lisad 1-4, andmed kontserni kuuluvate ettevõtete kohta, kirjavahetus, dtl 270-275). Käesoleval juhul ei ole tegemist kauba kahjustumise või kaotsiminekuga, mille järgi võiks vedaja vastutada CMR konventsiooni alusel kauba saaja/saatja ees. Seega ei ole tegemist vedaja vastutusega, mida võiks kindlustus katta ja seetõttu ei ole alust kahju hüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi. 43.Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist ja andis selleks tähtaja 14.02.2020 ning esitas kostjale sellekohase arve 04.02.2020 ja nõudis rahaliste kohustuste hüvitamist (hagi lisa 22, dtl 86). Seega muutus kostja kohustus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2020. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama, olles seega kohustuse täitmisega viivituses VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitiselt 5832,97 € lepingujärgset viivist 0,15% päevas VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi. Viivise arvestust ja määra ei ole kostja vaidlustanud. Seega on viivis hagiavalduse esitamise seisuga 215 päeva (15.02.2020-16.09.2020) eest 1881,13 eurot. 44.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitamiseks 5832,97 €, viivist 1881,13 € ja alates 17.09.2020 TsMS § 367 järgi viivist võlgnetavalt hüvitiselt 0,15% päevas kuni kahju hüvitamiseni kuid viivised mitte rohkem kui summas 5832,97 eurot. Kostja apellatsioonkaebus

9(14)

Apellant on läbivalt olnud positsioonil, et isegi kui apellant pidi tollikoodi edastama, on see kohustus nõuetekohaselt täidetud, sest vastustajal oli veo alustamise hetkeks tollikood, mis oli saatedokumendiks oleval saatelehel DN446217 arusaadavalt välja toodud. Seda kinnitavad üheselt mõistetavalt nii dokumentaalsed tõendid kui vedu teostanud autojuhi tunnistused. Nii, koos CMR-ga allkirjastas JE saatelehe DN446217, millel oli tollikoodi rida selgelt välja toodud (nn TARIC-kood). Kohus on jätnud tähelepanuta, et tegelik vedaja Eist Veod OÜ autojuht, tunnistaja JE kinnitas, et: ta vaatas kauba enne laadimist ja pärast laadimist üle; CMR-saateleht allkirjastatakse viimasena pärast kõikide väljade täitmist ja nii ka konkreetsel juhul; 25.06.2019. a allkirjastas JE CMR-i ja selle p-s 6 viidatud saatelehe DN446217 delivery note’i1; CMR ja saateleht kinnitati pärast allkirjastamist kaubapakendite külge. Järelikult oli tollikood vastustajale enne veo alustamist teada: Kuna JE võis allkirja panna ainult 25.06.2019. a enne veo alustamist teostatud toimingute käigus, mida kinnitas ka ise, oli vastustaja poolt tema kohustuste täitmisel kasutatavale isikule tollikood enne veo alustamist teada. Mitte mingil muul moel ei oleks JEi allkiri saatelehe DN446217 peale tekkinud, kui selle allkirjastamisel 25.06.2019. a. Niisiis kohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 132 lg 2 ja § 133 lg 2 reegleid ja õigusliku fiktsiooni kaudu omistama tegeliku vedaja teadmise vastustajale, st tuletama, et vastustaja omandas saatelehel DN44617 sisalduva teadmise TARIC-koodist 25.06.2019. a. Ehkki õiguslik fiktsioon kannab teadmise edasi, ei ole tegelikul vedajal ka tehniliselt keerukas ega füüsiliselt koormav ainsat CMR-i lisaks olevat lehte pildistada ja see pilt veokorraldajale, vastustajale edastada. Tegemist on puhtalt töökorralduse küsimusega. Asjaolule, justkui pidanuks tollikood sisalduma vastavalt üldtingimustele juba tellimuses, on apellant vaielnud vastu ja pidanud õigeks lähtuda VÕS § 780 lg 1 ja kliendilepingu p-st 7.1 sõnastustest ja eesmärkidest, mille kohaselt pidi vastav teave olema esitatud hiljemalt enne veo alustamist Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta (ehkki vastava kontrollimine on kohtu kohustuseks ka ilma poole taotluseta), et üldtingimus, mille kohaselt peaks apellant edastama tollikoodi märkimisväärselt varem seadusega ettenähtust, või veel enne seda, kui ta saab teada tollikoodi tähtsusest (st alles 01.06.2019. a S. Steinbergi kirja peale saab apellant teada, et puudu on tollikood ja tollikood oli vaja), koosmõjus sellega, et vastustaja tellimusvormil puudus üleüldse tollikoodi väli - on tõenäoliselt tühine. Samas isegi kui tollikood edastati üldtingimuse vaatest hilinenult, edastati see hiljemalt enne veo alustamist 25.06.2019.a ehk oli enam kui viis päeva aega teostada vajalik registreering ja hoida ära kahju tekkimine (milline oli üksnes vastustaja võimuses). Apellant peab vajalikuks üle korrata, et seda, et tegelik vedaja Eist Veod OÜ autojuht JE oli teadlik tollikoodist, nähtub üheselt ka 25.06.2019. a CMR-ist ja sellel viidatud saatelehe DN446217 sisust, sest JE oli need dokumendid enne veoga alustamist allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kohus on jätnud tõendite põhjal tuvastamata asjaolu, et tollikood oli vedajale ja vastustajale teada veel enne veo alustamist, sellele järgnevalt jätnud kandmata üle tegeliku vedaja Eist Veod OÜ teadmise vastustajale ja teinud ka teisi vigu tõendite hindamisel, on see viinud ebaõige kohtuotsuseni. Alternatiivselt, ehkki apellant ei nõustu, et ta oleks vastutav tekkinud olukorra eest, või peaks hüvitama vastustajale tekkinud kahju, esitas apellant juhuks kui tema vastutuse olemasolu peaks siiski olema tuvastatud, kahju hüvitamise vähendamise (VÕS § 139) ja/või piiramise (VÕS § 140) taotluse ning jääb selle juurde ka apellatsioonkaebuses. Samuti ei ole kohus arvestanud sellega, et kahju oleks jäänud tekkimata, kui tegelik vedaja oleks enam kui viie päeva jooksul leidnud minimaalse aja ja registreerinud veo või edastanud

10(14)

veo registreerimiseks vajaliku tollikoodi või foto saatelehest enne kinnipidamist Poolas (st ajaperioodil 25.06.2019 – 01.07.2019. a) vastustajale (kes oleks võinud siis selle registreerida). Samuti ei ole kohus arvestanud, et vastustaja ei oodanud ära apellandi ega Cogelsa vastust, vaid kiirustas tehasesse, omamata selleks ei juhist apellandi poolt egalepingulist kohustust mingiks tähtajaks kaubad kohale toimetada (sest „soovitav“ pealeja mahalaadimise aeg ei kohusta vastustajat teatud tähtajaks kaupa kohale toimetama ega saa olla õigustuseks oluliste asjaolude selgitamata jätmisel tehasesse kohale minna15). Eeltoodud asjaolud tingivad kahju hüvitamise kohustuse ulatuslikku vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel. Sellegi on kohus jätnud tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele 47.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

48.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, osas, milles need jäävad muutmata ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

11(14)

ning kütusekaubanduse seiresüsteemi seaduse art 3 lg 2 1 c) alusel hõlmab transpordi seiresüsteem ka kaupa CN2710 tunnusega. Juhul, kui registreerimisele kuuluvad kaubad ei ole Poolat läbides registreeritud, määratakse selle eest trahv. -Kuna kostja kaup ei olnud Poola SENT süsteemis registreeritud, määrati vedajale trahv ning ta pidi lisaks katma veoki parkimise kulud. Kahju on nimetatud ulatuses kandnud eelnimetatud osas hageja. 50.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja poolt kohtule esitatud CMR saatelehe andmete kohaselt on vedajaks hageja (p 16), siis sõlmisid pooled VÕS § 774 lg 1 järgi konkreetseks veoks (Hispaania-Eesti) veolepingu ning asjaolu, et hageja kasutas veo teenuse osutamiseks Eist Veod OÜ-d (CMR saatelehe p 17) ei muuda seda konkreetset lepingut maakohtu arvates ekspedeerimislepinguks. 51.Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ekspedeerimislepingu eristamine veolepingust võib olla praktikas keeruline kuid ainuüksi see, milline isik on märgitud veodokumendis saatjaks ei ole määrav, et tuvastada veolepingu sõlmimine. Käesoleval juhul tuli hagejal kostja tellimuse alusel korraldada vedu, st valida sõiduk, veotee, vedaja, vedamiseks vajalike dokumentide olemasolu. Hageja kohustuseks oli korraldada kostjale kuuluva kauba vedu lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Seda hageja ka tegi, sest faktiliselt teostas veo Eist Veod OÜ, kellele oli veoks edastatud CMR saateleht (dtl 19, hagi lisa 5). Nimetatud asjaolud viitavad ringkonnakohtu arvates ekspedeerimislepingu sõlmimisele, sest vedaja kaubaveolepingust tulenev põhikohustus on vedada veos sihtkohta ja anda see üle saajale, ekspedeerija ekspedeerimislepingu järgseks põhikohustuseks on aga vedu korraldada. See hõlmab VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. 52.Pooltevahelise vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks oli see, kas vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi hageja kostja tellimuses antud andmete alusel välja selgitama kauba tollikoodi ja/või selle, kas kaup kuulub SENT süsteemis registreerimisele. Juhul, kui hagejal selline kohustus puudus, siis tuli tuvastada, kas kostja esitas vajalikud andmed selleks, et kaup registreerida SENT süsteemis, sh kas ta esitas need andmed õigeaegselt. 53.Ringkonnakohus leiab, et hoolimata lepingu ebaõigest kvalifitseerimisest on maakohus õigesti esitatud tõendeid hinnanud ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulenenud hageja kohustust välja selgitada kauba konkreetne olemus (sh tuvastada omal algatusel kauba tollikood ning selle kaudu kauba registreerimiskohustus SENT süsteemis). Ringkonnakohtu arvates puudus hageja ja kostja vahel käesoleval juhul erikokkulepe selle kohta, et konkreetse veo korraldamisel tuleb hagejal kui ekspedeerijal tuvastada kauba täpne olemus, et otsustada, kas kauba veoks on vajalik avalik-õiguslik luba kauba transiidiks läbi Poola Vabariigi. Ka ekspedeerimislepingut reguleerivate sätete järgi tuleb saatjale kohustus esitada ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teave, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks vastavalt VÕS § 856 lg-le 1. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2 järgi, samuti lepingule kohalduvate ELEA tingimuste p 3.5.6 ja DSV tingimuste p 3.1 järgi tuli kostjal edastada hagejale kõik andmed, et hageja saaks korraldada takistusteta veo.

12(14)

54.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et takistusteta veo korraldamiseks ei andnud kostja hagejale veo tellimisel kauba kohta piisavalt andmeid. Hageja on tõendanud kostja 20.06.19 esitatud tellimuskirjaga, et kostja tellimuses on andmed kauba nimetuse, koguse, peale- ja mahalaadimise kohta ning märgitud on lisaks, et soovitatav pealelaadimise aeg on 25.06.19 ja mahalaadimise aeg on 01.07.19. Punases kirjas on tellimuses märge, et selle võib ka varem maha laadida (I kd, tlk 9). Tellimuses puuduvad spetsiifilised andmed, millest saaks järeldada, et hagejal oleks ekspedeerijana pidanud tekkima arusaam või vähemalt kahtlus selle kohta, et kauba veoks läbi Poola Vabariigi on vaja registreerimine.

13(14)

59.Kostja küsis Cogelsalt 02.07.19, et kas kaup peab olema registreeritud, mis on tollikood, mis on koostisosade %-line sisaldus, saadetise sisu (I kd, tlk 29). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ise kui kauba saaja ja saatja (Incoterms tingimuste järgi) ei teadnud oma kauba täpset olemust, leidis maakohus põhjendatult, et kuigi kauba registreerimiseks vajaminevad andmed olid paigutatud kauba juurde ümbrikusse ja kinnitatud veose külge, ei täitnud kostja oma kohustust vajaminevaid andmeid vedajale nõuetekohaselt esitada. Takistusteta veo jaoks olulise info otsimist kauba küljest ei saa ekspedeerijalt oodata seaduse järgi ning selline kohustus ei tulene ka poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustest.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.