Muud › CMR

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hageja nõue, põhjendused DSV Estonia AS (endise nimega DSV AS, DSV Transport AS) (edaspidi hageja või DSV või Vedaja) ja Telko Estonia OÜ (edaspidi kostja või Telko) sõlmisid 01.04.2014 kliendilepingu veoja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaaliteenuste osutamiseks DSV poolt (vt lisa 1). Kliendi tellimusel sõlmisid pooled kaubaveolepingu, millega hageja pidi vedama kostjale kuuluva kauba lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Vedaja palus enne veo teostamist end teavitada, juhul, kui veo teostamiseks on vajalik sellega seonduvat informatsiooni täpsustada, s.o. pealelaadimise aeg, pealelaadimise täpne asukoht, veose mõõtmed ja kaal, tollikood (lisa 3). Kostja ei andnud hagejale kui vedajale täpsustavat informatsiooni lisaks tellimuses esitatule. Vedaja võttis kauba lähtekohas peale ning koos kaubaga anti vedajale üle pakkeleht (lisa 4). Vedajat ei informeeritud asjaolust, et veolepingu esemeks olev kaup on klassifitseeritud tollikoodiga CN 2710, muuhulgas ei kajastunud vastav info saatelehel (lisa 5, CMR saateleht). Vastavalt Poola Maantee- ja raudteekaubaveo ning kütusekaubanduse seiresüsteemi seaduse1 art 5 lg-le 1 peab saatja enne kaubaveo alustamist Poola Vabariigi territooriumil registreerima kaubaveo, mille esemeks on sama seaduse art lg-s 2 sätestatud kaup. Poola Maantee- ja raudteekaubaveo ning kütusekaubanduse seiresüsteemi seaduse art 3 lg 2 1 c) alusel hõlmab transpordi seiresüsteem ka kaupa CN2710 tunnusega. Juhul, kui registreerimisele kuuluvad kaubad ei ole Poolat läbides registreeritud, määratakse selle eest trahv. Veo teostamise teekonnal lähtekohast Hispaaniast teel sihtkohta Eestisse peatati 01.07.2019 Vedaja veok Poola ametiisikute poolt (lisad 6, 7). Poola ametisikud võtsid kaubast proovi, mille tulemuse kohaselt oli tegemist tootega, mis kvalifitseerub koodi CN 27101991 alla (lisa 8). Vedu teostanud sõiduk suunati tollipunkti parklasse. Veokijuht informeeris sellest hagejat, kes kontakteerus 01.07.2019 kostjaga et teada saada, mis on veetava kauba tollikood ja mida täpselt protsentuaalselt see sisaldab (vt lisa 9, lk 5-6). Vedajale teatati kauba tollikood 02.07.2019, s.o. pärast kauba peale laadimist, veoki jõudmist Poola Vabariigi territooriumile ning veoki kinnipidamist Poola ametivõimude poolt (vt lisa 9, lk 4). Kostja edastas Poola ametivõimudele 05.07.2019 informatsiooni veolepingu esemeks oleva kauba koostise osas, s.o. samuti pärast kauba peale laadimist ning veoki kinnipidamist Poola ametivõimude poolt (vt lisa 10). Kostja on ise kinnitanud 04.07.2019, et vedaja sai tollikoodi alles pärast seda, kui kaup oli kinni peetud (vt lisa 9, lk 2). Lisaks teatas kauba müüja Compania General de Lubricantes S.A. 05.07.2019, et neile on teada asjaolu, et kõnealune kaup tuleb Poolas registreerida (lisa 9, lk 1), kuid eeltoodust vedajat ei informeeritud. Poola Maksu- ja tolliamet edastas 03.07.2019 vedajale e-kirja selgitustega, et SENTsüsteemis registreerinu tegemata jätmise osas alustatakse menetlust ning selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuleb tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) suurune rahasumma tagatisena maksuameti arvelduskontole (vt lisa 11). DSV alltöövõtja Eist Veod OÜ tasus eelviidatud rahasumma 05.07.2019 (vt lisa 12). Kinnipeetud veoki suhtes viidi 09.07.2019 läbi täiendav kontroll (vt lisa 13). Samuti määrati 09.07.2019 Maksuameti direktori poolt tolli- ja maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (vt lisad 14, 15), mille veokijuht tasus (vt lisa 16). Samuti tasus veokijuht 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot) (vt lisa 17). Tollitõkend veoki ja Kauba suhtes vabastati 2 (17)

10.07.2019 (vt lisa 18). DSV veo korraldajana hüvitas alltöövõtjale Eist Veod OÜ eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (vt lisa 19) tasumisega 15.01.2020 (vt lisa 20). Hageja esitas kostjale 15.07.2019 arve CD844333 summas 9530,58 eurot (vt lisa 21), mis hõlmas eelpool loetletud ja Kauba SENT-süsteemis registreerimata jätmise tõttu vedaja poolt kantud rahalist kahju. Eeltoodud rahalised kulutused on kantud (vt lisad 12, 16, 17, 19, 20). kostja ei ole esitatud arvet tasunud.- selle tõttu saatis hageja kostjale 04.02.2020 nõudekirja (vt lisa 22), milles nõudis tekkinud kahju hüvitamist summas 9530,58 eurot. Kostja keeldus 12.02.2020 hageja nõuet täitmast. Hageja on kandnud Kauba SENT-süsteemis registreerimata jätmise, s.t Telko Estonia OÜ kohustuste rikkumise tõttu kahju summas 9530,58 eurot (vt lisad 12, 16, 17, 19, 20). Poolte vahel on sõlmitud veoleping VÕS § 774 lg 1 tähenduses. Lisaks kohaldub ka Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR), sest kauba lähtekoht ja sihtkoht asusid erinevates riikides ning nii Eesti kui ka Hispaania on konventsiooniga ühinenud, CMR-is ei ole veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule ka riigisisese õiguse sätted. Kostja kohustused tulenevad VÕS § 780 lg 1. CMR art 11 p 1. CMR art 11 p 2 alusel ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. Kostja on hageja suhtes nii saatja kui ka saaja, kuna kauba saatelehel on kokkulepitud Incoterms EXW tarnetingimustes. Seega on kostja VÕS ja CMR järgi vedaja suhtes saaja ja saatja. Seega kohalduvad saatja kohustusi käsitlevad sätted ka saajale, s.o. kostjale. Lisaks tuleva kostja kohustused hageja ees pooltevaheline kliendilepingu p 7.1 (lisa 1), DSV üldtingimuste p 3.1 sätestab. Kliendilepingu p 3 alusel juhinduvad lepingupooled oma tegevuses ka Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) Üldtingimustest ja autokaubaveo üldtingimustest. ELEA autokaubaveo üldtingimuste 4 p 3.5 (6) alusel peab tellimus olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul ja sisaldama muuhulgas juhised kauba võimaliku tollivormistuse ning muude kaubaga seotud ametlike toimingute kohta. Kostjal on nii õigusaktidest kui ka lepingust tulenev kohustus informeerida DSV-d kauba tollikoodist ning selle registreerimisvajadusest. VÕS § 781 lg 1 p-de 2 ja 5, lg 2 järgi vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest, sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Samuti vastutab ta CMR art 7 p 1 (a) järgi saatja kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja puudulikkuse tõttu CMR art 6 p 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenähtud andmetes. Käesoleval juhul puudusid muuhulgas CMR art 6 p 1 (j) sätestatud andmed, s.o. juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks. CMR art 11 p 2 alusel vastutab saatja vedaja ees mis tahes kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedajapoolse ebaõige toimingu või hooletuse korral. CMR art 11 p 2 alusel ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. DSV ja Telko vahelise kliendilepingu p 7.2 sätestab, et kõik probleemid ja trahvid, mis on põhjustatud Kliendi süül valede dokumentide või andmete esitamisest, kuuluvad lahendamisele ja kompenseerimisele Kliendi poolt. Samuti Kliendilepingu p-i 3 alusel kohalduvate ELEA üldtingimuste 5 § 26 (a) sätestab, et tellija on kohustatud hüvitama ekspedeerijale tekkinud kahju ja hoolitsema selle eest, et ekspedeerijale tekitatud kahju ega kulud ei jääks talle hüvitamata ja et ekspedeerija ei peaks vastutama kahjude eest, mille on põhjustanud see, et kaupa või korraldusi puudutavad andmed ja dokumendid on ebaõiged, ebaselged või puudulikud. Lisaks sätestab ELEA autokaubaveo üldtingimuste p 5.9, et kaubasaatja on kohustatud kompenseerima vedajale kõik trahvid ja lõivud, mis on vedaja käest sisse nõutud seoses kaubasaatja poolt saadetise kogukaalu ebaõige näitamisega või muu saadetise kohta antud ebaõige informatsiooniga. 3 (17)

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1, 4 järgi on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja rikkus OÜ CMR art 11 p-s 1, VÕS § 780 lg 1, Kliendilepingu p-s 7.1, DSV Üldtingimuste p-s 3.1 ja ELEA autokaubaveo üldtingimuste p-s 3.5 (6) sätestatud kohustusi (hagi p 2.1). Kostja vastutab OÜ CMR art 7 p 1 (a) ja VÕS § 781 lg 2 alusel rikkumise eest. Hagejal on tekkinud kahju. Kuna kostja kohustuste rikkumise tõttu ei olnud veolepingu esemeks olev Kaup SENT-süsteemis registreeritud, arestiti veok koos kaubaga. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses Telko Estonia OÜ rikkumisega. Selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuli tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) suurune rahasumma maksuameti arvelduskontole (vt lisa 11), mis tasuti 05.07.2019 (vt lisa 12). Kinnipeetud veoki suhtes määrati 09.07.2019 Maksuameti direktori poolt tolli- ja maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (vt lisad 14, 15), mille veokijuht tasus (lisa 16). Veokijuht kohustus tasuma 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot) (lisa 17). Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses summas 9530,58 eurot (vt lisa 19, 20). hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 järgi vastavalt lepingus kokkulepitu määras 0,15% päevas (kliendilepingu p 8.1). Hageja esitas 04.02.2020 kostjale nõude maksekohustuse täitmiseks ning nõudis rahaliste kohustuste hüvitamist summas 9530,58 eurot hiljemalt 14.02.2020 (lisa 22). Kostja kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2020 ning hagejal on sellest kuupäevast alates õigus nõuda lepingujärgset viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega 215 päeva (15.02.2020-16.09.2020). Viivisemäär on 0,15% päevas, s.o 14,29587 eurot päevas (9530,58 * 0,15 / 100). Sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on seega 3073,61 eurot (14,29587 * 215). Vedaja ei pea teadma, milliseid dokumente ja andmeid on vedamise käigus vaja. Saatja peab oma algatuslikult andma vedaja käsutusse kõik vajalikud dokumendid, sest eeldatakse, et majandusja kutsetegevuses tegutsev saatja tunneb kõige paremini oma kaupa ja selle tarnimiseks müüjalt ostjale vajalikke dokumente. Veolepingu korral vedaja põhikohustuseks toimetada veos ettenähtud ajal sihtkohta. Vaikimisi ei ole vedaja põhikohustuseks tollivormistuse korraldamine. Ei ole nii, et tollivormistuseks vajaliku teabe võib esitada koos kauba üleandmisega nö kuskil „kaubapakendite vahel, vaid käesoleval juhul oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt tuli kogu teave ja juhised kaubaga seoses esitada juba veotellimuses, mida kostja ei täitnud. Saateleht koos muu dokumentatsiooniga kauba kohta oli kinnitatud kauba külge, mis asus sõiduki haagises. See ei ole nõuetekohane teabe esitamine ja kohustuse täitmine. Kauba laadimine ja pakkimine veoki haagisesse oli kostjal kui saatjale, vedaja ei saa dokumente otsida ja avastada juhuslikult. Kostja on ise kinnitanud 04.07.2019, et vedaja sai tollikoodi alles pärast seda, kui kaup oli kinni peetud. Lisaks on saatja, so Compania General de Lubricantes S.A. (Cogelsa9 märkinud enda 05.07.2019 kirjas, et neile on teada asjaolu, et kaup tuleb Poolas registreerida, kuid nad eeldasid, et seda ei pea tegema transiidi korral. Seega jättis kostja ja kauba müüja kohustuse täitmata. Hageja oleks registreerinud kauba SENT-süsteemis juhul, kui kostja oleks teda sellest vajadusest veotellimuse esitamisel teavitanud ja esitanud koos veotellimusega asjassepuutuvad dokumendid, s.h kauba koostise ja tollikoodi. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt teabe andmise kohust, vastutab ta CMR art 11 lg 2 ja VÕS § 781 alusel hageja ees kahjude eest. Tegemist pole ekspedeerimislepinguga, kuna kostja tellis kauba veo Hispaaniast Eestisse. Isegi juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud ekspedeerimisleping, vastutaks kostja ikka kahjude eest VÕS § 854 lg 1, 855 lg 1, 2. Kui oleks olnud ekspedeerimisleping, siis pidanuks kostja esitama nõuetekohaselt teabe, lisaks tuleb see pooltevahelisest lepingust (p 7.1., üldtingimustes p 3.1, ELEA tingimuste p 3.5). Hagejal ei ole mingit kohustust selgitada välja kauba koostist, registreerimise vajadus. Ekspedeerimislepingust tulenev saatja pakkimis- ja tähistamiskohustus 4 (17)

ning teabe ja dokumentide andmise kohustus (VÕS § 856 lg 1) on analoogne veolepingus sätestatud saatja kohustusega (VÕS § 780). Lisaks teadis kauba müüja, et kaup tuleb registreerida, tollikood oli talle teada. See on oluline teave, mis oli kostjal, kes pidi selle esitama koos tellimusega hagejale. Tähtust ei oma asjaolu, et hageja on sarnast/sama kaupa vedanud kordi, sest kostjal oli teabe andmise kohustus. Kostja ei saa ette heita hagejale rikkumist, mille eest teada trahviti, kuna selle rikkumise põhjustas kostja. Alust ei ole kahju hüvitist vähendada (vastus 18.10.2021). Hagejale ei ole etteheidetav asjaolu, et kostja ja/või kauba saatja rikkus dokumentide koostamise ja andmete (s.h tollikoodi) edastamise kohustust. Kostja oli kauba saaja/saatja hagejaga kui vedajaga. Kostja vastutab saatja tegevuse eest. Kostja on oma 20.06.2019 tellimuses (hagi lisa 2) ise märkinud peale laadimise andmete juurde saatja kontaktandmed. Eeltoodud aadressile on hageja järelepärimise edastas (hagi lisa 3). Hagejale ei edastatud mistahes infot selle kohta, et veetaval kaubal oleks tollikood ning et see kuulub registreerimisele, kuigi kauba saatjale oli antud info vaieldamatult teada (hagi lisa 9, lk 1). Kauba registreerimisvajadust ei ole võimalik välja lugeda kostja 20.06.2019 tellimusest (vt hagi lisa 2). Tellimusel on üksnes märgitud „ohutu määrdeaine“. Eeltoodud info pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi kauba tollikoodi olemasolu ja registreerimisvajaduse kohta. Ei ole õige, et hageja alustas veoga enne teabe saamist Cogelsa poolt. Kostja on oma 20.06.2019 tellimuses (vt hagi lisa 2) märkinud, et soovitav peale laadimise kuupäev: 25.06.2019, ning lisanud ka kommentaari: „kauba võib ka varem maha laadida, nii nagu välja kukub. Seega tellis kostja hagejalt veoteenuse osutamise, mille soovitatav peale laadimise kuupäev oli 25.06.2019. Kostja etteheide, et hageja pidanuks viivitama veoteenuse osutamisega ei ole õige ja on vastuolus tema tellimusega. Kostja soovis veoteenuse osutamist algusega 25.06.2019 ning muud täiendavat infot kostja hagejale edastada vajalikuks ei pidanud. Hageja tugineb pooltevahelisele lepingu p 7.1, DSV üldtingimuste p 3.1, ELEA autokaubaveo üldtingimuste p 3.5.6. Hagejal ei ole kohustust Cogelsa poole pöörduda. Tegemist ei ole vastutuskindlustusega aja kui oleks, siis oleks kahju 7500 eurot (31.01.22, dtl 269). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 9530,58 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 3073,61 eurot ning viivised põhivõlgnevuse summalt (9530,58 eurot) lepingujärgses viivisemääras, s.o 0,15% tasumata põhinõude summalt päevas, alates 17.09.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised mitte rohkem kui summas 9530,58 eurot. Hageja märkis 09.12.2021 avalduses, et viivist alates 15.02.20 (09.12.2021, dlt 245). Hageja sai teada, et Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsusega määrati Eist Veod OÜ-le rahatrahv summas 20 000 zlotti vedaja kohustuse täitmata jätmise, st veo registrisse kandmata jätmise eest. Faktiliselt teostas veo Esit Veod OÜ. Hageja ja Eist Veod OÜ omavahelisele suhtele kohaldub samuti CMR konventsioon, kuivõrd kaubaveolepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest (CMR art 1 lg 1). Omavahelises suhtes oli DSV saatja ning Eist Veod OÜ vedaja. Kuivõrd Telko ei teavitanud enne kauba vedajale üleandmist DSV-d asjaolust, et veetav kaup omab tollikoodi ja seega kuulub mh SENT-süsteemis registreerimisele, ei olnud DSV-l võimalik antud infot edastada ka tegelikule vedajale Eist Veod OÜ-le. Seeläbi rikkus DSV omavahelises suhtes Eist Veod OÜ-ga CMR art 11 lg-t 1, mis sätestab, et tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama talle kõik vajalikud andmed.

5 (17)

CMR art 7 p 1 (a) kohaselt vastutab saatja kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja puudulikkuse tõttu CMR art 6 p 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenähtud andmetes. DSV-l oli seega omavahelises suhtes Eist Veod OÜ-ga kohustus tekkinud kahju hüvitada ning DSV veo korraldaja ja saatjana hüvitas alltöövõtjale ja tegelikule vedajale Eist Veod OÜ-le eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (vt hagi lisa 19) tasumisega 15.01.2020 (vt hagi lisa 20) Kokkuvõtvalt on hageja kahjunõue kujunenud järgmiselt: − selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuli tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) suurune rahasumma maksuameti arvelduskontole (vt hagi lisa 11), mis tasuti 05.07.2019 (vt hagi lisa 12); − kinnipeetud veoki suhtes määrati 09.07.2019 Maksuameti direktori poolt tolli- ja maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (vt hagi lisad 14, 15), mille veokijuht tasus (vt hagi lisa 16); − samuti kohustus veokijuht tasuma 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot), mille veokijuht tasus (vt hagi lisa 17); − DSV Estonia AS-le tekkis otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses summas 9530,58 eurot (vt hagi lisa 19), − DSV veo korraldajana hüvitas alltöövõtjale Eist Veod OÜ eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (vt hagi lisa 19) tasumisega 15.01.2020 (vt hagi lisa 20). − Eist Veod OÜ-le tagastatakse 17 500 zlotti, s.o 3697,61 eurot (vt lisa 4); − mistahes muid rahalisi tagastusi hagejale ega Eist Veod OÜ-le ei tehta Seega on hagejal tekkinud kahju 5832,97 € (9530,58-3697,61). Seetõttu vähendas hageja enda nõuet kostja vastu summas 3697,61 eurot. Hageja vähendas nõuet 29.09.22 (dtl 314) ja palus välja mõista 5832,97 € kahju hüvitist. Juhul, kui Telko ei oleks rikkunud kohustust edastada hagejale andmed, mis olid vajalikud kauba registreerimiseks (vt mh hageja 18.10.2021 arvamuse p 2.2.4), ei oleks ka kahju tekkinud tegelikule vedajale Eist Veod OÜ-le ega ka DSV- le. Seega on Telko kohustuste rikkumine otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4). Hagi esitamise ajaks (16.09.2020) on sissenõutav viivise nõue on 1881,13 eurot. DSV Estonia AS esitas 04.02.2020 Telko Estonia OÜ-le nõude maksekohustuse täitmiseks ning nõudis rahaliste kohustuste hüvitamist hiljemalt 14.02.2020 (vt hagi lisa 22). Seega muutus kostja kohustus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2020 ning hagejal on sellest kuupäevast alates õigus nõuda lepingujärgset viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega 215 päeva (15.02.2020-16.09.2020). Viivisemäär on 0,15% päevas, s.o 8,749455 (5832,97 * 0,15 / 100). Sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on seega 1881,13 eurot (8,749455 * 215). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 5832,97 €, viivist 1881,13 eurot ja edaspidiselt viivist 0,15 % päevas alates 17.09.2020 võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni kahju hüvitamiseni, kuid viivised mitte rohkem kui summas 5832,97 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. II Kostja vastuväited hagile 01.04.2014 sõlmisid pooled kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste osutamiseks lepingu. Selle alusel tellis kostja 06.06.2017. a, 08.11.2017, 08.02.2018, 12.07.2018, 29.10.2018, 10.01.2019 ja 12.03.2019 (7 korda) viie konteineri mahus kauba transporti lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Vedude esemeks oli Compania General de Lubricantes SA (Cogelsa) 6 (17)

toodetud Cuttinsol 5 (toode). Toode on vees segunev mineraalõli põhine määrdeaine, mida kasutatakse metalli freesimisel, treimisel, harjamisel, puurimisel jne. Toode on ohutu käitlemiseks (ei sisalda ohtlikke ühendeid nagu nitritid, sekundaarsed amiinid, raskemetallid jmt). Lepingu alusel esitas kostja 20.06.2019 ehk kaheksandal korral sama toote kohta tellimuse samast lähtekohast samasse sihtpunkti transportimiseks. Hageja andis teada, et saab veose sihtkohast peale võtta alates 27.06.2019. 25.06.2019. a küsis hageja Cogelsalt andmeid täpsustamaks veo teostamise andmeid: „shipment measurements, weight, customs code(HS CODE), correct loading address and your opening hours“. Vastavat teavet hageja kostjalt ei küsinud. 26.06.2019 laaditi toode tegeliku vedaja Eist Veod OÜ sõidukile. Samal päeval edastati CMR saatelehe p 53 kohaselt tegelikule vedajale saatedokumentide hulgas saateleht DN4462174. Sellel saatelehel oli tollikood esitatud (nn TARIC CODE). Lisaks saatelehele edastas kostja saatedokumentide hulgas tegelikule vedajale ka Cogelsa arve. 01.07.2019 peatati vedu teostav sõiduk Poola Vabariigis, sest vedu oli SENT-süsteemis registreerimata. 02.07.2019. a vormistatud kontrollimise protokolli kohaselt olulisena on märgitud: saatedokumentide hulgas oli saateleht DN446217 (protokolli p-d 5, 9), saatelehel oli kajastatud SENT-süsteemis registreerimiseks vajalik CN kood (protokoll p 5), protokolli kohaselt oli juhi kohustuseks alustada vedu viitenumbriga ning vedaja kohustuseks registreerida vedu SENT-süsteemis (protokolli p 9), trahvi tasumisest keeldumise tõttu kohaldati plommi paigaldamist (protokolli p-d 9 ja 10). 02.07.2019 teatas kostja, et vedu oli vaja registreerida. Sama e-kirjaga edastas hageja kostjale saatelehe DN446217. 05.07.2019 palus hageja saata kostjal e-kiri Poola Vabariigi tolli- ja maksuametile kinnitusega, et kostja on veoseks oleva toote omanik. 05.07.2019 edastas kostja vastava kinnituse. 09.07.2019. a edastas hageja kostjale teabe, et vedajale määrati trahv 39 612 PLN ulatuses ning palus anda kostjal teada, kas kostja on nõus selle tasuma. 09.07.2019 ja 10.07.2019 andis kostja teada, et ei ole nõus trahvi tasuma. 04.02.2020. a esitas hageja kostjale kahjuhüvitise nõude 9530,58 euro ulatuses. 12.02.2020 keeldus kostja hageja väidetavat kahju hüvitamast. Veo registreerimiseks vajalik teave oli edastatud enne veo alustamist. Vastupidiselt hageja väidetule, edastati hagejale tollikood 26.06.2019 saatedokumentide osaks oleval saatelehel („TARIC CODE 27101991“. Seda kinnitab ka 02.07.2019 hageja poolt kostjale saadetud e-kiri (millega edastati foto saatelehest), samuti Poola Vabariigi ametnike poolt 02.07.2019. vormistatud protokoll (milles kinnitati, et saateleht on saatedokumentide hulgas, samuti nimetades toote korrektse tollikoodi). Perioodil 26.06.2019. a – 02.07.2019 ei oleks hageja ega tegelik vedaja saanud saatelehte kuskilt mujalt, kui saatedokumentidest. Hagiavalduse lisana 5 esitatud CMRsaatelehest, et saatedokumentide hulgas edastati just tollikoodi sisaldav saateleht. Vedaja pidi registreerima toote veo. Kostja ei pidanud registreerima kaupa. Hageja viide seiresüsteemi seaduse § 5 on alusetud. See kohaldub siis, kui vedu algab Poola territooriumil. Seiresüsteemi seaduse art 7 lg-s 1 kohaselt registreerib vedaja kaubaveo SENT-süsteemis. Trahv tehti vedajale, mis kinnitab seda, et registreerima pidi kauba vedaja seiresüsteemi seaduse art 7 lg 1 rikkumise eest. kuigi Poola Vabariigi tolli- ja maksuamet oli teadlik kauba omaniku (saatja/saaja vmt) isikust. Kostja ei ole teabe andmise kohustust rikkunud. Sõltumata sellest, et hageja sai veo teostamiseks vajaliku tollikoodi hagejalt, on kostja seisukohal, et hageja pidi tollikoodi ebapiisavuse vmt korral selle kostjalt ise (üle) küsima. 7 (17)

Hageja pidi vormistama saatedokumendid. Lepingu p 2.1 järgi pidi hageja mh koostama saatedokumendid, milleks p 7.1 kohaselt pidi klient esitama vajalikke ja tõeseid andmeid. Selliselt sisaldus lepingus ekspedeerimislepingule omane saatedokumentide vormistamise kohustus, st lepinguliselt pidi hageja koostama ja edastama tegelikule vedajale dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks. Arvestades hageja saatedokumentide koostamise kohustust, on alusetu puudulikest saatedokumentidest tulenev kahju hüvitamise nõue kostjale. Poolte käitumine viitab ekspedeerimislepingu sõlmimisele. Kostja edastas hageja telllimisüsteemi kaudu hagejale kauba nimetuse, üldised omadused, sihtkoha ja lähtekoha, kaalu ja soovitud pealelaadimis- ja kohaletoimetusajad ning ülejäänud (sh vedaja isik, marsruut, saatedokumentide koostamine ja üleandmine jmt) oli hageja korraldada. Näiteks ei küsinud hageja 25.06.2019 veo teostamiseks vajalikku teavet kostjalt, vaid hankis seda Cogelsalt ise. Sellest tulenevalt on kostja veendumusel, et (vähemalt saatedokumentide vormistamise osas) tuleb lepingut käsitleda ekspedeerimislepinguna. Seaduse kohaselt oli kogu lepingu täitmiseks vajalik teave hagejale antud. Teabe andmise vajalikkust tuleks hinnata selle alusel, kas mõistlikul ettevõtjal on see teave oluline tema lepinguliste kohustuste täitmisel. Kuivõrd sama toote vedu on hageja eelnevalt korduvalt ja suuremahuliselt juba teostanud, ja kuna hageja näol on tegemist ühe maailma suurima ekspedeerija ja vedajaga ning viimaks, sest enne veo teostamist edastati tegelikule vedajale vajalik teave Cogelsa poolt, oli kogu lepingu täitmiseks vajalik teave veo teostamiseks pooltele edastatud. Hageja on toodet 7 korda eelnevalt vedanud. Hageja on teostanud sama toote transport neljal korral seiresüsteemi seaduse kehtivuse ajal (jõustus 14.06.2018) ja mitte ühelgi korral ei ole mistahes probleeme Poola Vabariigis tekkinud. Enne veo alustamist edastati hagejale arve, milles oli edastatud veetava toote nimetus (Cuttinsol 5). Arvestades varasemalt teostatud vedusid, ei ole veenev seisukoht, et väidetavalt just tollikoodi ja muu hageja poolt vajalikuks peetud teabe puudumine viis toote registreerimata jätmiseni. Kahju tekkimise tegelikuks põhjuseks oli tegeliku vedaja hooletus, kes Cogelsa poolt esitatud dokumentidega sisuliselt ei tutvunud. Hageja oli teadlik seiresüsteemi seaduse nõuetest. Hageja on ülemaailmne transpordi- ja logistikateenuste pakkujana, omades esindusi enam kui 90 riigis (sh Poola Vabariigis) ning võimalust enam kui 20 000 veoautoga teostada mistahes kaubavedusid. Äriregistri andmetel kuulub 100% hageja aktsiatest Taanis registreeritud äriühingule DSV ROAD Holdings A/S. Sarnaselt on korraldatud äriühingu tegevus ka teistes riikide. Hagejal on oskusteave ja kogemused teostamaks mistahes vedusid mistahes riikides. Ei ole usutav, et hageja ei olnud teadlik 09.03.2017. a vastu võetud seiresüsteemi seadusest 01.07.2019. a ning teatud kaupade registreerimise vajadusest. Hageja kontserni liikme kodulehel on hiljemalt 2018. aastast avaldatud detailne ülevaade Poolas kasutusele võetud monitoorimissüsteemist, mh on kirjeldatud, et vedaja peab transiitveo korral teatud kauba deklareerima enne riiki sisenemist. Kostja ei pea hüvitama tekkinud kahju. Kahju tekkis tegeliku vedaja või hageja vastutusel. Kostja ei ole rikkunud oma lepingulisi ega õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kogu ekspedeerimise- ja veoteenuse osutamiseks vajalik teave oli kostja või Cogelsa poolt hagejale või hageja poolt kasutatavale tegelikule vedajale õigeaegselt esitatud. Isegi juhul, kui nentida, et saatedokumendid olid koostatud puudulikult (nt ei sisaldunud nendes piisava üksikasjalikkusega juhis Poola Vabariigis registreerimiskohustuse täitmiseks), vastutas selle puuduse eest hageja, kes valis nii vedaja, marsruudi kui ka oli kohustatud koostama korrektsed saatedokumendid. Kahju ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel.

8 (17)

28.01.22 märkis järgmist. Hageja pidi ise edastama teabe vedajale (tegelikule vedajale). Juhised antakse saatedokumentides (lepingu p 2.1., 7.1). Hageja pidi koostama saatedokumendid, küsis need andmed ka Cogelsalt, kuid ei oodanud vastust ära. Põhjustas ise kahju tekkimise olukorra, et vedaja ei saanud tollikoodi ja ei teadnud, et on vaja registreerida. Ei ole õige, et teave pidi olema tellimuses läbi teenindusportaalis, see pidi olema esitatud hiljemalt saatedokumendi koostamise ajal. Hageja ülesandel esitati see Eist Veod juhile enne saatedokumentide koostamist. Tellimissüsteemis ei saa tollikoodi anda, hageja pidi suhtlema Cogelsaga ise. Tegelik vedaja oli ka teadlik sellest koodist. Cogelsa andis seda teada. Hageja küsis andmeid 25.06.19 ja märkis, et võtab peale veose 30.06.19. Saamata sellele e-kirjale Cogelsalt vastust, saatis hageja tegeliku vedaja Eist Veod OÜ juba järgmisel päeval, s.o. 26.06.2019 Cogelsa tehasesse, tegelik vedaja koostas saatedokumendid ja veos laaditi vedaja sõidukile. Cogelsa edastas saatelehe DN446217 tegelikule vedajale 26.06.2019. Hageja heidab kostjale ette asjaolu, et tollikoodi sisaldav saateleht edastati väidetavalt „kuskil kaubapakendite vahel“, mitte veotellimuses hageja tellimiskeskkonnas. Hageja on kinnitanud, et kui kostja oleks veotellimuses edastanud toote tollikoodi, oleks hageja toote veo SENT-süsteemis registreerinud. CMR saatelehe koostas Eist Veod autojuht, muud templid on Cogelsa omad. Eist Veod OÜ autojuht on saatedokumentide (ehk CMR saatelehe) koostamisel ise käsikirjaliselt kirjutanud, et kauba saateleht DN44621712 on enne veoga alustamist üle antud. Hageja ei teavitanud kostjat vedu teostavast isikust ja kostjal puudus selle vastu ka igasugune huvi, kuna hageja vastab lepinguliselt kostja ees. Hageja oli teadlik, et saatelehe juurde vormistatakse ka kauba saateleht. Kostja ei ole kahju hüvitamise kohustust lepingu p 7.2 järgi, sest kostja pole esitanud valeandmeid või valesid dokumente. Hageja ei ole kostjalt midagi küsinud, vaid küsis neid Cogelsalt. Ei ole põhjuslikku seost tekkinud kahju ja asjaolu vahel, et kostja ei esitanud tollikoodi veotellimuses, vaid kahju tekkis seetõttu, et: hageja ei oodanud ära Cogelsa vastust ja/või, hageja ei küsinud teavet kostjalt ja/või, tegelik vedaja ei analüüsinud kauba saatelehte või ei edastanud seda analüüsimiseks hagejale. Erinevalt veolepingust ei ole ekspedeerimislepingu korral saatja teabe andmise kohustus konkreetselt piiritletud ning sõltub ekspedeerija isikust ja muudest asjaoludest. Hageja isikut arvestades oli tal kogu teave olemas. 30.09.21 märkis järgmist. Hageja kahju on tegelikult väiksem, igal juhul tuleb hüvitist vähendada. Kahju tegelik ulatus on väiksem kui 9350,38 eurot. Hageja 9350,38 euro põhinõue koosneb alljärgnevast: tagatised, mis on tasutud Poola Vabariigile menetluse läbiviimiseks (20 000 + 10 000 + 7500 zl=) 8105,90 eurot, mis moodustavad ca 90% hageja nõudest; veoki valvamise ja ladustamise tasu 272,59 eurot; kautsjon 245,14 eurot. Hageja esitatud dokumendist nähtuvalt on tagatise eesmärk tagada võimalikku trahvi, mis ulatub kuni 8105,90 euroni. Sama dokumendi kohaselt selgub trahvi määramine ja selle ulatus või karistuste määramisest loobumine haldusmenetluse käigus. Arvestades seda, et tagatistena makstud summad moodustavad maksimaalse trahvi juhul, kui trahv üldse määratakse, on tegelikult hagejale tekkiv kahju tõenäoliselt oluliselt väiksem. Kui kohus leiab, et hagejal on kahju tekkinud, tuleb seda vähendada nullini: hageja ei oodanud ära Cogensa vastust, enne veoga alustamist anti tegelikule vedajale üle saateleht DN446217 ja vajalik tollikood, mis oleks taganud selle sisestamise SEMT-süsteemi. Kostja osutab, et vastav teave edastati hagejale 26.06.2019. a ehk enne veo alustamist ka. Seega oli aega 6 päeva sisestamiseks. Kostja on tellinud sama toote vedu korduvalt, hageja on teadlik ja kogemustega vedaja. Kahju võib katta ka kindlustus. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

9 (17)

III Kohtu põhjendused A. Vaidlustamata asjaolud DSV Estonia AS (endise nimega DSV AS, DSV Transport AS) ja Telko Estonia OÜ sõlmisid 01.04.2014 kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaaliteenuste osutamiseks DSV poolt Seda tõendab ka kohtule esitatud leping ((hagi lisa 1, dtl 11). Kostja tellis hagejalt kauba veo ja hageja pidi vedama kostjale kuuluva kauba lähtekohast C/Comerico 36, 08740 Sant Andreu de la Barca, Barcelona, Hispaania sihtkohta Kurekivi tee 2, Lehmja, Harjumaa, Eesti. Seda kinnitab ka CMR saateleht (dtl 19, hagi lisa 5) Faktiliselt teostas veo Eist Veod OÜ, mida tõendab CMR saateleht (dtl 19, hagi lisa 5). Veo teostamise teekonnal lähtekohast Hispaaniast teel sihtkohta Eestisse peatati 01.07.2019 veok Poola ametiisikute poolt (hagi lisad 6, 7, tõlked dlt 20, 28). Poola ametisikud võtsid kaubast proovi, mille tulemuse kohaselt oli tegemist tootega, mis kvalifitseerub koodi CN 27101991 alla (hagi lisa 8, dtl 28). Vedu teostanud sõiduk suunati tollipunkti parklasse. Veokijuht informeeris sellest hagejat, kes kontakteerus 01.07.2019 kostjaga, et teada saada, mis on veetava kauba tollikood ja mida täpselt protsentuaalselt see sisaldab. Viimast kinnitab vastav e-kiri 01.07.19, kl 11.11, (hagi, lisa 9 - lk 5-6, tõlge dtl 40). Poola Maksu- ja Tolliamet edastas 03.07.2019 vedajale e-kirja selgitustega, et SENT-süsteemis registreerinu tegemata jätmise osas alustatakse menetlust ning selleks, et veoauto koos kaubaga aresti alt vabastada, tuleb tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) suurune rahasumma tagatisena maksuameti arvelduskontole (hagi, lisa 11, dtl 58). DSV alltöövõtja Eist Veod OÜ tasus nimetatud rahasumma 05.07.2019 (hagi lisa 12, dtl 60). Kinnipeetud veoki suhtes viidi 09.07.2019 läbi täiendav kontroll ( hagi lisa 13, dtl 61). 09.07.2019 määrati Maksuameti direktori poolt tollija maksuameti parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu summas 1112 zlotti (272,59 eurot) (hagi lisad 14, 15, dtl 67, 69), mille veokijuht tasus (hagi lisa 16, dtl 75). Samuti tasus veokijuht 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot) (hagi lisa 17, dtl 77). Tollitõkend veoki ja kauba suhtes vabastati 10.07.2019 (hagi lisa 18, dtl 79). DSV veo korraldajana hüvitas alltöövõtjale Eist Veod OÜ eelviidatud summad Eist Veod OÜ arve nr 190207 (lisa 19, dtl 81) tasumisega 15.01.2020 (lisa 20, dtl 83). Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsusega määrati Eist Veod OÜ-le rahatrahv summas 20 000 zlotti vedaja kohustuse täitmata jätmise, st veo registrisse (ka SENT süsteem, seiresüsteem) kandmata jätmise eest. Eist Veod OÜ-le tagastati 17 500 zlotti, s.o 3697,61 eurot (29.09.22 dokumendi lisa 4, dtl 359), muid rahalisi tagastusi ei tehtud hagejale ega Eist Veod OÜ-le. Hageja esitas kostjale 15.07.2019 arve CD844333 summas 9530,58 eurot (hagi lisa 21, dtl 85), mis hõlmas eelpool loetletud ja kauba SENT-süsteemis registreerimata jätmise tõttu vedaja poolt kantud rahalist kahju. Eeltoodud rahalised kulutused on kantud (lisad 12, 16, 17, 19, 20). Kostja ei ole esitatud arvet tasunud. Selle tõttu saatis hageja kostjale 04.02.2020 nõudekirja (dtl 86, lisa 22), milles nõudis tekkinud kahju hüvitamist summas 9530,58 eurot. Kostja keeldus 12.02.2020 hageja nõuet täitmast. Kostja ei ole tasunud hagejale 5832,97 €, mis on esialgselt Poola ametiasutustele tasutud summade ja tagastatud summa vahe /9532,97-3697,61/. Viivis on pooltevahelise lepingu järgi 0,15% päevas kahjunõudelt ning perioodi eest 15.02.202016.09.2020) on see 5832,97 eurolt vastavalt 1881,13 eurot. B. 10 (17)

Vaidlus Kohtule esitatud pooltevahelisest lepingust (dtl 11, ptl 7) nähtuvalt on lepingu objektiks kostja kui kliendi tellimusel hageja kui ekspedeerija poolt teostavate kompleksete rahvusvaheliste veo ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao ja terminaliteenuste osutamise tingimused (p 1). Punkti 2.1 kohaselt tellib kostja kui klient hagejalt kui ekspedeerijalt veo, kauba saatmise ja /või vastuvõtmise, kauba saatedokumentide koostamise ja annab konkreetsed ülesanded veo teostamiseks ning annab teenuste kohta käiva informatsiooni. Täpsem teenuste kohta käiv informatsioon ja maht määratakse kliendi tellimuses. Lepingu p 5 kohaselt on saatedokumendiks rahvusvahelisel veol välja antud autokaubaveo saateleht (CMR). Seega on pooled sõlminud teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt on kostjal kohustus anda kogu kauba enda ja selle saatmisega seonduvate küsimuste kohta käiv informatsioon hagejale vastavas tellimuses, aga samas, nagu nähtub lepingu p-dst 2.1, 5, saab rahvusvahelise kauba saatedokumendi (CMR) koostamist kostja tellida ka hagejalt ja hagejal on kohustus see teha siis, kui selline tellimus talle konkreetselt esitakse. Leping p 3 kohaselt juhinduvad lepingupooled oma tegevuses Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) Üldtingimustest ja autokaubaveo üldtingimustest. ELEA üldtingimuste 4 p 3.5 (6) kohaselt peab tellimus olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul ja sisaldama muuhulgas juhised kauba võimaliku tollivormistuse ning muude kaubaga seotud ametlike toimingute kohta. Pooltevahelise lepingu p 7 sätestab, et klient kohustub esitama ekspedeerijale vajalikke ja tõeseid andmeid saatedokumentide koostamiseks. DSV üldtingimuste p 3.1 sätestab, et klient annab DSV‐ le teenuste osutamiseks kõik vajalikud üksikasjad, sealhulgas tõendid, kaupade olemust ja liigitust käsitleva teabe, laovarude teabe, ümberlaadimisviisi, temperatuuri ja niiskusega seotud ladustamis‐ ja veotingimused jne. Klient tagab nende üksikasjade õigsuse ja terviklikkuse. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 p 1 alusel kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. VÕS § 854 lg 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Kostja väitis, et konkreetne vaidlusalune leping, mille alusel kaupa veeti Hispaaniast Eestisse, on ekspedeerimisleping. Kohus sellega ei nõustu. Poolte kliendilepingu p 1, 2 sisu hinnates saab järeldada, et tegemist on pooltevaheliste suhetega küll vedude korraldamiseks ja poolte vahel on ekspedeerimissuhted, kuid lisaks on pooltele ka suhted, mis seostuvad konkreetsel juhul konkreetse kauba vedamise endaga, aga ka muude teenustega, ja mis ei tähenda seda, et just vaidlusaluse veo kohta sõlmitud lepingu puhul oleks tegu ekspedeerimislepinguga. Kauba lähtekoht ja sihtkoht olid erinevates riikides. Hageja poolt kohtule esitatud CMR saatelehe (hagi lisa 5, dtl 19) andmete kohaselt on vedajaks hageja (p 16). Vaidlust polnud selles, et kostja tellis 20.06.20 veo hagejalt (tellimus, hagi lisa 2, dtl 14), ja seda tegi ta kohtu hinnangul poolte ülalviidatud kliendilepingu raames, kuid märgitu ei tähenda, et konkreetse 11 (17)

veo osas oleks pooled sõlminud iseseisva ekspedeerimiselepingu. Lisaks ei nähtu, et kostja oleks tellinud saatelehtede vormistamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled sõlmisid VÕS § 774 lg 1 järgi konkreetseks veoks (Hispaania-Eesti) veolepingu. Asjaolu, et hageja kasutas veo teenuse osutamiseks Eist Veod OÜd (CMR saatelehe p 17), et muuda seda konkreetset lepingut kohtu arvates ekspedeerimislepinguks. Kuna kauba lähtekoht ja sihtkoht asusid erinevates riikides, siis kohalduvad ka CMR konventsiooni sätted. CMR-is ei ole veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule ka riigisisese õiguse sätted (vt RKTKo 19.12.2012 otsuse nr 3-2-1165-12, p 15). VÕS § 780 lg 1 sätestab, et saatja peab enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe. Poolte vahelise lepingu p 7.1 sätestab, et kostja (klient) kohustub esitama hagejale vajalikke ja tõeseid andmeid saatedokumentide koostamiseks. DSV üldtingimuste (dtl 139, 10.12.21 lisa 2) p 3.1 sätestab, et kostja annab hagejale teenuste osutamiseks kõik vajalikud üksikasjad, sealhulgas tõendid, kaupade olemust ja liigitust käsitleva teabe, laovarude teabe, ümberlaadimisviisi, temperatuuri ja niiskusega seotud ladustamis‐ ja veotingimused jne. Kostja tagab nende üksikasjade õigsuse ja terviklikkuse. ELEA autokaubaveo üldtingimuste (dtl 155, 10.12.21 lisa 4) p 3.5.6 alusel peab tellimus olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul ja sisaldama muuhulgas juhised kauba võimaliku tollivormistuse ning muude kaubaga seotud ametlike toimingute kohta. CMR art 11 p 1 sätestab, et tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama talle kõik vajalikud andmed. CMR art 6 p j järgi peab saatedokument sisaldama andmeid ja juhiseid tolli ja muude toimingute läbiviimiseks, selle mittejärgimise korral vastutab saatja art 7 p 1 a) järgi vedajale tekkinud kahjude eest. CMR art 11 p 2 alusel ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. Hageja poolt kohtule esitatud kauba saatelehega (lisa 4, tõlge ptl 12, dtl 17) on tõendatud, et kostja on hageja suhtes nii saaja kui saatja, sest kokku on lepitud Incoterms EXW tarnetingimustes. Seega kohalduvad saatja kohustusi käsitlevad sätted ka saajale ehk kostjale. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et kostja kohustus oli pooltevahelise kliendilepingu p 2 alusel, CMR art 11 p 1, VÕS § 780 lg 1, ELEA tingimuste p3.5.6 , DSV tingimuste p 3.1 järgi anda hagejale teada tollikoodid, samuti informatsioon selle kohta, et kaup peab olema registreeritud Poolas toimuva veo ajaks Poola SENT-süsteemis. Ehkki CMR saatelehe p-s 6 on märgitud number 446217, ei ole võimalik sellest järeldada, mida märgitu tähendab. Hageja on tõendanud kohtule kostja 20.06.19 esitatud tellimuskirjaga, et kostja tellimuses on andmed kauba enda nimetuse, koguse, peale- ja mahalaadimise kohta ning märgitud on lisaks, et soovitatav peale laadimise aeg on 25.06.19 ja mahalaadimise aeg on 01.07.19. Punases kirjas on tellimuses märge, et selle võib ka varem maha laadida (hagi lisa 2, dtl 14). Hageja esitatud ekirjavahetusest (dtl 15, lisa 3) nähtuvalt oli hageja teinud päringu Compania General De Lubricantes, SA.le (edaspidi Cogelsa) 25.06.19, et soovib sel nädalal laadida kauba Eestisse saatmiseks ja palus kinnitust, kui kaup on valmis mõõtude, tollikoodi, laadimiskoha ja lahtioleku aegade osas ja ootas kiiresti tagasisidet. Seda, et Cogelsa oleks vastanud ja andnud vastava informatsiooni, et kaup tuleb registreerida Poola seiresüsteemis, ei ole esitatud. Cogelsa vastusest 04.07.19 kostja päringule (kus kostja on viidanud hageja 25.06.19 e-kirjale tollikoodide kohta, dtl 15), nähtub, et Cogelsa küll teadis, et probleeme võib olla, kuid ei arvanud, et see võib olla vajalik 12 (17)

transiitvedudel. Cogelsa vastusest ei nähtu, et see vajalik info oleks olnud edastatud vedajale (hagejale), mis võimaldaks kauba registreerimistoiminguid teha (dtl 35-35). Hageja poolt kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 01.07.19 küsis hageja kostjalt ja Cogelsalt (tootja) infot kauba registreerimise kohta ehk kas see peab olema registreeritud (dtl 40) ja küsis seda veelkord üle 02.07.19 (dtl 40). Hageja on tõendanud, et sai kostjalt kätte kauba saatelehe alles 01.07.19 kl 23.16, mida kinnitab autojuhi sõnum (SMS, 10.12.20 lisa 6, dtl 169). Seejärel küsis kostja omakorda Cogelsalt 02.07.19 (dtl 39), et kas kaup peab olema registreeritud, mis on tollikood, mis on koostisosade %-line sisaldus, saadetise sisu. Sellele päringule saatis Cogelsa vastuse 02.07.19 (dtl 38). Vastuses oli märge: Taric kood 27101991 ja et ühel kaubaalusel on ümbrik, mis sisaldab järgmisi dokumente: PL(shTarickood) ja sertifikaat. Kostja esitatud hageja ja kostjavahelises e-kirjas 02.07.19, mille lisaks on fotona kauba saateleht (delivery note 446217, dtl 115, 116, ptl 75-76), on hageja vastanud kostjale, et „Probleem seisneb selles TARIC CODE ́is (teiste nimedega kui HS CODE VÕI CUSTOM CODE või KAUBAKOOD) – 27101991 mida on vaja Poolas registreerida. Teie saadetud lehel on kood 4010201 nimetatud kui ITEM CODE(KAUBAKOOD) aga saatja lehel kui ARTICLE CODE, teie saadetud lehel jääb mulje nagu tegu oleks kaubakoodiga mida ei ole vaja registreerida“. Selles kirjas on hageja palunud uurida, millise numbri alla kaup läheb. Nagu varem märgitud, ei olnud vaidlust selles, et Poolas peatati sõiduk koos veetava kaubaga 01.07.2019. Kõik eeltoodud tõendid kinnitavad hageja väiteid, et hageja võttis kauba veoks etteantud aja raames, ilma et teda oleks informeeritud kauba registreerimise vajadusest, ning põhjendamatud on kostja väited, et hageja pidanuks kuidagi varem ära ootama andmed selle kohta, et kaup peab olema SENT-süsteemis registreeritud. Kostja on ise andnud juhise, millal kaup vedamiseks võtta ja kohale toimetada. Kui veok peeti kaubaga kinni 01.07.19 Poolas, siis oli hageja alustanud vedu kostja juhiste kohaselt ning õige pole väide, et hageja pidanuks ootama alates 25.06.19 Cogelsalt või kostjalt vastust selle kohta, kas kaupa on vaja registreerida. Veelgi enam. Cogelsa ei vastanud enne kui alles 02.07.19. Nagu nähtub eelviidatud tõenditest, asus kostja neid andmeid ise küsima Cogelsalt alles siis, kui kaup oli tegelikult juba Poola ametnike poolt kinni peetud ning tegelikult ei olnud kostja ka endale selgeks teinud, et kaup vajab registreerimist. Seega on lubamatu kostja väide, et hageja ei oodanud ära nn andmeid, olukorras, kus kostja ise ei teadnud veel pärast kauba kinnipidamist kauba registreerimise vajadusest (SENT-süsteemis) Poolas, rääkimata sellest, et 02.07.19 e-kirjas on hageja juhtinud tähelepanu koodidest tingitud segadustele. Kui kostja on tellimuses andnud tähtaja kauba veoks hagejale, on alusetu etteheide, et hageja pidanuks ootama vastavaid andmed ikka veel 01.07.19, kui tellimuse järgi pidanuks kaup olema juba kohale toimetatud. Kostja väide, et hageja pidanuks teadma seda varasematest kogemustest ja vedaja professionaalsusest, et kaup tuleb registreerida seiresüsteemis, ei ole õige, sest vajaliku informatsiooni pidi andma kostja ülalviidatud pooltevahelise kliendilepingu (p 2, 7.1.), DSV üldtingimuste p 3.1, ELEA autokaubaveo tingimuste p 3.5.6. ja CMR art 11, VÕS 780 lg 1 (teabe andmine). Kostja vastutab CMR art 7 p a) järgi selliste CMR art 6 p j) nimetatud andmete ja informatsiooni esitamata jätmise eest. Väide, et hageja valib teekonna ja seetõttu ei saa vastutada kostja selle eest, et kust kaupa veetakse ja et kui see läbib transiidina Poolat, et siis tuleb kaup vastavas SENT-süsteemis registreerida, on siiski alusetu pooltevahelise lepingu ja eelviidatud õigusaktide tähenduses. Hageja palus 25.06.19 e -kirjaga informatsiooni, kuid ei saanud emingit vastust (vt eespool kohtu viidatud e-kirjavahetus poolte ja Cogelsa vahel, lisa 9, dlt 35jj).

13 (17)

Kostja on väitnud, et kõik andmed tuli esitada tellimuses (tellimuskeskkond, lepingu p 4) ja et kõiki andmeid ehk ka seda, et kaup tuleb registreerida, ei olegi võimalik tellimuskeskonnas esitada (puudub vastav täitmise väli). See võib olla õige, et ent ei vabasta kostjat kohustusest anda hagejale vastav teave CMR art 11, VÕS § 780 lg 1 ja lepingu p 7.1, p 2 järgi, DSV tingimuste p 3.1 ja ELEA autokaubaveo tingimuste p 3.5.6. järgi. Nagu kohus tuvastas, oli CMR saatelehel vaid number 446217, mis tähendab tegelikult kauba saatelehe enda numbrit ja mis leidis kinnitust kostja poolt esitatud kauba saatelehega (dtl 5, 459, 458, 115). Hageja tunnistaja JE, kes oli konkreetse kauba vedamise ajal sõiduki juht, ütles, et kaup peeti Poolas kinni seetõttu, et see oli registreerimata vastavas süsteemis. Ta ütles, et CMR dokumendi koostas kauba saatja Hispaanias, ta andis saatjale tühja CMR saatelehe ja ise kirjutas vaid sellele sõiduki ning haagise numbri (dtl 456) pärast kauba laadimist. Tunnistaja ütles, et ta ei saanud enda kätte kauba saatelehte (dtl 455). Nimelt andis ta kauba saatelehele allkirja enne kui kaupa hakati peale laadima, ehkki saatelehel on tema allkiri. Märgitud dokument oli aga saatja poolt pandud kauba külge ümbrikusse ja tuli välja alles siis, kui Poolas peeti kaup kinni ja seda kaupa hakati uurima ning siis leitigi see kauba küljest /vaatide peal/ ümbriku seest. Tema tegi sellest ka foto ning saatis hagejale. Veel ütles tunnistaja, et kauba registreerimine käib telefoni Sent Go App ́is nii, et vedajale saadetakse kood, et kaup on registreeritud, autojuht paneb selle koodi telefoni äppi ja siis on teekond jälgitav. Autojuht ei registreeri ise kaupa, vaid ta saadab koodi ja saatja sisestab autojuhi koodi äppi. Igal autojuhil on oma kood, mille ta saadab tollele, kes registreerib kauba Poola süsteemis. Kauba saatja liidab autojuhi koodi registreeringuga ja siis on autojuht jälgitav ehk telefon on jälgitav. Autojuht ei saa ise midagi äpis teha. Hinnates tunnistaja ütlusi, asub kohus järeldusele, et 1) tehniliselt ei olegi vedajal võimalik ise kaupa registreerida Poola seiresüsteemis, vedaja autojuht vahendab lihtsalt oma äpiga seonduva koodi sellele isikule, kes peab selle kauba registreerima ning andmed asusid kauba juures kinnises ümbrikus vastavate kaubapakendite juures ning 2) vedajal seda infot ei olnud ning see info selgus alles siis, kui vedaja oli sunnitud hakkama tegema päringuid kostjale ja Cogelsale pärast kauba kinnipidamist. Kõiki eelviidatud kirjalikke tõendeid ja tunnistaja ütlust kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja ei olnud täitnud teabe andmise kohustust (et kaup tuleb registreerida) kohaselt ehk veo tellimuses CMR art 11, VÕS § 780 lg 1 ja lepingu p 7.1, p 2 järgi, DSV tingimuste p 3.1 ja ELEA autokaubaveo tingimuste p 3.5.6 järgi. Asjaolu, et vajaminevad andmed olid paigutatud kauba juurde ümbrikusse ja kinnitatud veose külge, ei ole ülalviidatud kohustuse kohane täitmine, kuivõrd sellise olulise info otsimist kuskilt kauba küljest, ei saa vedajalt oodata ega tulene ka viidatud lepingust ja nende tingimustest ning õigusaktides sätestatust. Veelgi enam on tunnistaja ütlustega tõendatud, et vedaja saadab äpis vaid oma koodi saatjale, kes siis registreerib kauba vastavas süsteemis. Sellist infot ei ole kostja ega ka Cogelsa hagejale edastanud, mis võimaldanuks juhil vastavad tehnilised toimingud teha. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud vedajale teabe andmise kohustust CMR art 11 lg 1, VÕS § 780 lg 1 ja lepingu p 7.1, p 2 järgi, DSV tingimuste p 3.1 ja ELEA tingimuste p 3.5.6. järgi ning VÕS § 100 mõttes. VÕS § 781 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt peab kostja saatjana (kostja on nii saatja kui saaja ühes isikus) vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas ning VÕS § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest. VÕS § 781 lg 2 alusel vastutab saatja eelviidatud juhtudel, sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. 14 (17)

VÕS § 100 kohaselt on kohuste rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lõikest 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2, 3 järgi võib kahju olla otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks CMR art 7 p 1 (a) kohaselt vastutab saatja kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja puudulikkuse tõttu CMR art 6 p 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenähtud andmetes. Käesoleval juhul puudusid muuhulgas CMR art 6 p 1 (j) sätestatud andmed, s.o. juhised, mis on vajaliku muu toimingu ehk kauba registreerimistoimingute täitmiseks. CMR art 11 p 2 alusel vastutab saatja vedaja ees mis tahes kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedajapoolse ebaõige toimingu või hooletuse korral. CMR art 11 p 2 alusel ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. Saatja vastutab CMR art 11 p 2 alusel sõltumata süüst ning piisab sellest, et dokumentide või teabe puudused on vedajal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Pooltevahelise lepingu p 7.2 sätestab, et kõik probleemid ja trahvid, mis on põhjustatud kostja süül valede dokumentide või andmete esitamisest, kuuluvad lahendamisele ja kompenseerimisele kostja poolt. ELEA üldtingimuste § 5, § 26 p a) kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju ja hoolitsema selle eest, et tekitatud kahju ega kulud ei jääks hüvitamata ja et hageja ei peaks vastutama kahjude eest, mille on põhjustanud see, et kaupa või korraldusi puudutavad andmed ja dokumendid on ebaõiged, ebaselged või puudulikud. Lisaks sätestab ELEA autokaubaveo üldtingimuste p 5.9, et kaubasaatja on kohustatud kompenseerima vedajale kõik trahvid ja lõivud, mis on vedaja käest sisse nõutud seoses kaubasaatja poolt saadetise kogukaalu ebaõige näitamisega või muu saadetise kohta antud ebaõige informatsiooniga. Kohus tuvastas, et kostja rikkus oma kohustusi (vt eespool otsus) ja seega vastutab ta kooskõlas lepingu p 7.2, ELEA üldtingimuste § 5. § 26 p a) ja autokaubaveo tingimuste p 5.9, CMR art 7 p 1 a), art 11 lg 2 II lause ja VÕS § 781 lg 2 alusel kohutuse rikkumise eest ja on kohustatud hüvitama hagejale kahjud. Kuna kostja kohustuste rikkumise tõttu ei olnud veolepingu esemeks olev kaup SENT-süsteemis registreeritud, arestiti veok koos kaubaga ja Eist Veod OÜ pidi tasuma Poole riigile trahve ja kandam kulusid. Kulud, mis sellega tekkisid on järgmised. Selleks, et sõiduk koos kaubaga aresti alt vabastada, tuli tasuda 37 500 zloti (20 000 + 10 000 + 7500) Poola maksuameti arvelduskontole ja see tasuti 05.07.2019. Seda kinnitavad vastav e-kirjaline selgituskiri ja maksekorraldus (hagi lisa 11, 12, dtl 55, 60). Lisaks määras Poola Maksuameti direktori 09.07.2019 tolli- ja maksuameti 15 (17)

parkimisplatsil veoki valvamise ja ladustamise eest tasu 1112 zlotti (272,59 eurot), mida tõendavad vastavad kirjad (hagi lisad 14, 15, 16, dtl 67-75). Lisaks pidi juht tasuma − 09.07.2019 kautsjoni 1000 zlotti (245,14 eurot), mida kinnitab vastav kinnituskiri (hagi lisa 17, dtl 77). Hageja hüvitas 15.01.20 märgitud kulud alltöövõtjale Eist Veod OÜ-lt kokku summas 9539,58 € viimase arve nr 190207 alusel. Seda kinnitavad kohtule esitatud arve ja e-kirjavahetus makstud arvetest (hagi lisa 19, 20, dtl 81, 83). Lõplikult selgus, et Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 otsusega määrati Eist Veod OÜ-le rahatrahv summas 20 000 zlotti vedaja kohustuse täitmata jätmise, st veo registrisse kandmata jätmise tõttu (dtl 347, 29.09.22 dokumendi lisa 3). Poola Maksu- ja Tolliameti 09.09.2022 kirjaga teavitati Eist Veod OÜ-d, et osa tasutud tagatisrahast ehk 17 500 zlotti tagastatakse Eist Veod OÜ-le (dtl 359, 29.09.22 dokumendi lisa 4). Hageja on esile toonud, et tema ja Eist Veod OÜ omavahelisele suhtele kohaldub samuti CMR konventsioon, kuivõrd kaubaveolepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides. Nii oli omavahelises suhtes hageja saatja ning Eist Veod OÜ vedaja. Kuna kostja rikkus oma kohustusi hageja ees sellega, et ei teavitanud vajadusest kaup registreerida Poola SENT- süsteemis ja mistõttu jäi see omakorda hageja poolt tegemata Eist Veod OÜ ees. Sellega rikkus hageja ise enda vastavaid kohustusi Eist Veod OÜ ees. Hageja on hüvitanud Eist Veod OÜ-le Poola Maksu- ja Tolliameti 01.07.2022 määratud trahvi ning kulud kui kahju kokku 5832,97 € (mis on Eist Veod OÜ-le algselt makstud kulude ning lõplikult määratud trahvi ning tagatisraha tagastamise vahe). Selles puudus vaidlus. Seega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 5832,97 € (9530,583697,61) VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes. Pärast haginõude täpsustamist 29.09.22 ei olnud tegelikult enam ka vaidlust nende kulude suuruses ja tõendatuses. Tekkinud kahju on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu, viidatud üldtingimuste aga ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 3, 4 mõttes ning selliste kulude kui kahjude tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav kohustuse rikkumise tagajärjena (VÕS § 127 lg 3). Nimelt on sellise rikkumise korral kahju hüvitamise kohustus sätestatud nii pooltevahelises lepingus, ELEA autokaubaveo tingimustes, DSV tingimustes, CMR Konventsiooni ja VÕS sätetes. Kostja keeldub hagejale kahju hüvitamast, rikkudes seega VÕS § 100 mõttes kahju hüvitamise kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, VÕS § 781 lg 2, CMR art 7 p1a), art 11 lg 2 II lause, pooltevahelise lepingu p 7.2, ELEA Üldtingimuste § 5, § 26 p a), ELEA kaubaveotingimuste p 5.9 järgi vastava kahju hüvitamist. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja leidis, et hageja ei oodanud ära tollikoodi ja vastavate andmete saamist ja asus enne kaubaga teele, mistõttu jäi kaup registreerimata Poola SENT- süsteemis. Seetõttu on hageja ka ise vastutav kahju tekkimise eest ja alus on kahju hüvitist VÕS § 139 järgi vähendada. Lisaks väitis, et ka kindlustus hüvitab vastava kahju. Kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas, et hageja püüdis saada Cogelsalt juba 25.06.19 vastust nendele küsimustele, kuid Cogelsa ei vastanud üldse mitte midagi ja saatis teavituse alles pärast seda, kui sõiduki oli kauba registreerimata jätmisega kinni peetud, ja kui hageja küsis uuesti andmeid, ja kui hageja pidi olema juba kostja tellimuse järgi tegelikult kaubaga Eestis (01.07.19). Lisaks ei olnud Cogelsa ka ise veel veendunud, et kauba registreerimisega on probleeme 16 (17)

transiitveol (vt otsust eespool). Seega ei saa kostja ette heita hagejale kahju tekkimist põhjusel, et hageja asus kaubaga nn kiiresti teele justkui Cogelsa vastust ära ootamata. Kostja väide, et hageja on suur ettevõtte ja professionaalne vedaja, ja et ta on samasugust kaupa varem vedanud korduvalt läbi Poola, ja ta pidi teadma, et kaup tuleb registreerida, ei oma kostja kohustuse rikkumise seisukohalt tähendust ehk et kostja ei saa õigustada oma rikkumist sellega. Lisaks, nagu kohus tuvastas, oli hageja 25.06.19 küsinud andmeid kauba, sealjuures koodi kohta, kuid vastust ta ei saanud, mistõttu on hageja täitnud enda kui vedaja nn hoolsuskohustust info saamiseks veo tegemiseks piisava hoolega. Seega ei ole alust kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud kohtule esitatud DSV Estonia AS ja DSV Insurance A/S kirjavahetusega, et vedaja vastutus ei kata trahve, tasusid ning nende eest vastutatakse vaid siis kui need on kliendi nõuded (31.01.22 dokumendi lisad 1-4, andmed kontserni kuuluvate ettevõtete kohta, kirjavahetus, dtl 270-275). Käesoleval juhul ei ole tegemist kauba kahjustumise või kaotsiminekuga, mille järgi võiks vedaja vastutada CMR konventsiooni alusel kauba saaja/saatja ees. Seega ei ole tegemist vedaja vastutusega, mida võiks kindlustus katta ja seetõttu ei ole alust kahju hüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi. Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist ja andis selleks tähtaja 14.02.2020 ning esitas kostjale sellekohase arve 04.02.2020 ja nõudis rahaliste kohustuste hüvitamist (hagi lisa 22, dtl 86). Seega muutus kostja kohustus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2020. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama, olles seega kohustuse täitmisega viivituses VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitiselt 5832,97 € lepingujärgset viivist 0,15% päevas VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi. Viivise arvestust ja määra ei ole kostja vaidlustanud. Seega on viivis hagiavalduse esitamise seisuga 215 päeva (15.02.2020-16.09.2020) eest 1881,13 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitamiseks 5832,97 €, viivist 1881,13 € ja alates 17.09.2020 TsMS § 367 järgi viivist võlgnetavalt hüvitiselt 0,15% päevas kuni kahju hüvitamiseni kuid viivised mitte rohkem kui summas 5832,97 eurot. Kohtul puudub vajadus hinnata kostja poolt esitatud andmeid hageja kodulehekülje ja registriandmete kohta, kuna asjaolu, kuna kohus leidis, et hageja ei olnud oma hoolsuskohustust rikkunud (22.10.20 lisad 5, 6, dtl 121-123). IV Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, 2, lg 2. Tsiviilasja hind määratakse TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 järgi. Arvestades lõplikku nõude suuruse selgumise ja vastava avalduse esitamise aega 29.09.22, on tsiviilasja hind 10916,40 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.