Q, C ja Y hagi F, W ja Z vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q, C ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I Q (end. Q) (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II C (isikukood XXXXXXXX) Hageja III Y (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja I F (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja II W (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja III Z (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2023 otsus muutmata. Jätta Q, C ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt Q, C ja Y kanda. Mõista Qlt, Clt ja Ylt solidaarselt F kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 656,88 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.Wl ja Zl puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.
2-20-5483 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Q, C ja Y (hagejad) esitasid 13.04.2020 Pärnu Maakohtule F, W ja Z (kostjad) vastu hagi, milles palusid tuvastada Ä (isikukood XXXXXXXX, pärandaja) 24.07.2018 notariaalse testamendi (testament) tühisus. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 23.11.2019. Pärandaja oli 08.06.2010 notariaalse testamendiga pärandanud oma vara elukaaslasele Gle (hagejate isa) ja asepärijateks oli ta nimetanud võrdsetes mõttelistes osades hagejad. Hagejate isa suri 25.03.2018 enne pärandajat. Hagejad said notarilt teada, et pärandaja oli 24.07.2018 tühistanud oma varasema testamendi, millega hagejad olid määratud asepärijateks.
1.2.Hagejad on seisukohal, et 24.07.2018 testament on tühine, kuna pärandaja oli testamendi tegemise hetkel teovõimetu. Lääneranna vald esitas 15.03.2018 kohtule avalduse, milles vald palus määrata pärandajale eestkostja. Eestkostja määramise menetluses tehti pärandajale 31.05.2018 psühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi akti järgi olid pärandajal segatüüpi skisoafektiivne häire ja Parkinsoni tõbi (RHK-10 järgi F25.2 ja G20), mille tõttu ta ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.
1.3.Pärnu Maakohus määras 13.07.2018 pärandajale eestkostja (Lääneranna Vallavalitsus). Eestkostet saab määrata vaid juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega oli pärandajal piiratud teovõime ning tema tehtavad tehingud tühised. Pärandaja arusaamise ja tema tegude juhtimise võimet tuleb hinnata testamendi tegemise aja, st 24.07.2018 seisuga. Pärandaja teovõimele hinnangut andes on võimalik lähtuda eestkostemenetluses käsitletud asjaoludest, kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist ja eksperdi ütlustest, sest testeerimisvõime hindamine eeldab eriteadmisi. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata, ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
2.1.Hagejad ei olnud pärandajaga lähedastes suhetes. Hagejad olid pärandaja ja tema naabri sõnul viinud omavoliliselt ära pärandaja asju, mistõttu pärandaja ei soovinud pärandada oma vara hagejatele. Pärast isa surma ei külastanud hagejad pärandajat ega tundnud tema vastu huvi.
2-20-5483 Pärandaja oli pärast hagejate isa surma märkinud naabrile, et ei soovi, et tema vara läheks hagejatele.
2.2.Määruses, millega pärandajale määrati eestkostja, selgitas kohus, et eestkostja peab kontrollima ja vajadusel tühistama pärandaja tehtud testamendi, kui selgub, et testament on kehtiv ja tehtud isikute kasuks, kes ei peaks eestkostetava surmast kasu saama. Kostjate sõnul pidas kohus silmas 08.06.2010 testamenti.
2.3.Pärandaja tühistas 24.07.2018 oma 08.06.2010 testamendi. Tühistamise juures viibis ka tunnistaja (eestkostja töötaja). Pärandaja ei teinud 24.07.2019 testamenti otseselt kellegi kasuks, vaid üksnes tühistas 13.07.2018 testamendi. Testament ei garanteeri soodustatud isikutele vara. Testament on ühepoolne tehing. Pärandajal oli tahe tühistada 08.06.2010 testament ja teha uus testament, jättes oma vara seadusjärgsetele pärijatele. Kuigi pärandajale oli määratud eestkostja, ei olnud võetud ära tema õigust teha testamenti.
2.4.Asjaolu, et pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, kinnitab notari tähelepanek notariaalaktis testaatori teo- ja otsusevõime kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 28.02.2023 otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu, jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määras kindlaks kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Kohtumäärusega, millega pärandajale määrati eestkostja, on tuvastatud, et pärandajal oli püsiva iseloomuga psüühikahäire ning see oli olemas ka testamendi tegemise ajal. Hagejad ei ole tõendanud, et pärandaja oli vaidlusaluse testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu. Ekspertiisi aktist nähtub, et pärandaja orienteerus ajas ning oli osaliselt küll desorienteeritud situatsioonis, vajas igapäevaselt juhendamist ja järelevalvet ravimite kasutamisel, tema kognitiivne võimekus oli alanenud, esinesid mälu käepärasuse häired ning situatsioonide ja suhete luululine interpretatsioon, kuid eksperdi selgituse kohaselt oli pärandajal säilinud minimaalne arusaamisvõime. Notari tähelepanekute kohaselt oli pärandaja teo- ja otsusevõimeline – pärandaja kuulis hästi, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti, esitas soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastas testamendi koostamise ajal esinenud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. Kohtul puudub alus kahelda notari tähelepanekutes pärandaja arusaamisvõime kohta testamendi tegemise ajal. Ka ekspert ei välistanud, et pärandaja võis paar kuud pärast ekspertiisi tegemist aru saada oma tegude tähendusest. Maakohtu hinnangul jaatas kohus tsiviilasjas 2-18-4143 pärandaja arusaamisvõime olemasolu, sest ei pidanud vajalikuks piirata pärandaja valimisõigust.
3.2.Pärandaja ei teinud vaidlusaluse testamendiga korraldust kellegi kasuks, vaid tühistas tema poolt varasemalt tehtud testamendid. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et pärandaja ei lävinud pärast elukaaslase surma tema laste ega oma lähimate sugulastega, mistõttu tal ei tekkinud eelistusi pärija isiku suhtes.
3.3.Olukorras, kus pärandajale ei seatud eestkostet kõikide tema asjade ajamiseks, pärandajale jäi valimisõigus ja õigus teha pisitehinguid, hagejad pärandajaga ei lävinud ning tema eest hoolt ei kandnud, kujunes pärandaja tahe testament tühistada hagejate hoolimatuse ja konfliktsete suhete tõttu, mitte luululiste mõtete ajel. Puuduvad tõendid selle kohta, et testamendi tühistamise ajal kestis pärandajal psühhoos.
2-20-5483
3.4.Eestkostja ei saa eestkostetavat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-st 2 tuleneva keelu tõttu testamendi tegemisel esindada ega selle tegemiseks nõusolekut anda. Testamendi tegemine ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 3 järgi eestkostja ülesannete hulka. Testamendi tegemisega ei kahjustanud pärandaja enda varalist seisundit, sest korraldusi tehti vara kohta pärast surma. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
4.1.Maakohus leidis õigesti, et pärandajal oli testamendi tegemise ajal (24.07.2018) püsiva iseloomuga psüühikahäire. Hagejad ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et pärandaja teovõime ei olnud 24.07.2018 testamendi tegemise ajal piiratud. Maakohus eksis tõendite hindamise nõuete vastu.
4.2.Maakohus jättis tähelepanuta, et ekspertiisi aktist ja eksperdi ütlustest tulenes pigem, et pärandaja ei suutnud kestvalt aru saada oma tegudest ega neid juhtida. Ekspertiisi akti kohaselt ei olnud pärandaja võimeline iseseisvalt ajama ametiasutustes oma asju, tema sotsiaalsete situatsioonide ja suhete interpretatsioon oli häirunud, mõjutatud situatsioonide ning suhete luuluisest interpretatsioonist. Akti kohaselt olid pärandajal ka Parkinsoni tõvele iseloomulikud psühhootilisuse sümptomid – mälu käepärasuse häired, paranoilisus, kognitiivse võimekuse alanemine ja igapäevaoskuste kadu. Pärandaja vajas juhendamist iga päev. Hagejate arvates väljendas ekspert aktis selgelt, et pärandaja oli piiratud teovõimega ja ta ei olnud võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega oma asju ajama. Samale seisukohale asus ekspert ka selgitusi andes. Lisaks märkis ekspert, et pärandaja tervislik seisund ei paranenud, vaid pigem halvenes.
4.3.Maakohus jättis tähelepanuta, et kohtumäärusega, millega pärandajale määrati eestkostja, keelas kohus pärandajal teha tehinguid kinnisvaraga ja üle 100 euro väärtuses vallasvaraga, kuna pärandaja ei andnud endale ilmselt aru selliste toimingute tagajärgedest.
4.4.Kuigi 24.07.2018 testamendis toodud notari tähelepanekute kohaselt on pärandaja teo- ja otsusevõimeline, kuuleb hästi ja saab kuuldust aru, siis märkis ekspert kohtuistungil ütlusi andes, et ta kahtleb notari pädevuses teovõimet hinnata.
4.5.Maakohtu hinnangul ei lävinud hagejad pärandajaga ning ei kandnud tema eest hoolt, mistõttu kujunes pärandajal tahe testament tühistada hagejate hoolimatuse ja konfliktsete suhete, mitte luulude tõttu. Hagejate arvates pole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kuidas on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Vastustajate seisukohad
5.Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja I jäi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda.
6.Kostjad II ja III apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
2-20-5483
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas pärandaja 24.07.2018 tehtud notariaalne testament on kehtiv, arvestades et kohus määras 13.07.2018 pärandajale eestkostja. Hagejad leiavad, et pärandaja ei olnud teovõime piiratuse tõttu võimeline kehtivalt testamenti tegema, mistõttu on testament tühine.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pärandaja sai 24.07.2018 testamenti tehes aru testamendi tähendusest ja sisust ning pärandaja ei olnud testamendi tegemise osas piiratud teovõimega. Testament on seega kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, sh hinnanguga tõenditele ja ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Hagejate apellatsioonkaebus ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja teistsuguse kohtuotsuse tegemiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Väidetes, et pärandaja ei saanud olla 24.07.2018 testamenti tehes teo- ja otsusevõimeline, tuginevad hagejad peaasjalikult 13.07.2018 kohtumäärusele, millega määrati pärandajale eestkostja, eestkostja määramise menetluses tehtud psühhiaatri 22.05.2018 ekspertiisi aktile ja sama eksperdi ütlustele maakohtu 18.01.2023 istungil. Hagejad heidavad maakohtule ette, et kohus arvestas tõenditest vaid valikulisi osi ja jättis teised, olulised osad tähelepanuta. Ringkonnakohus hagejate väitega ei nõustu.
10.1.Kuna isiku testeerimisvõime hindamine eeldab eriteadmisi, saab hindamise juures võtta lähtepunktiks eestkostja määramise menetluses tehtud ekspertiisi tulemused. Samas ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsÜS § 8 lg 2 järgi on täisealise piiratud teovõimega isiku tehingud kehtivad ulatuses, milles ta suudab oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seetõttu ei ole välistatud, et vaatamata ekspertiisiga tuvastatud kestvale psüühikahäirele, mis üldiselt mõjutas pärandaja arusaamisvõimet, leidis kohus tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi hinnates, et isik oli testeerimisvõimeline. Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru (vt RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110, p 17).
10.2.Ekspertiisiaktis on leitud, et pärandajal esinevad segatüüpi skisoafektiivne häire ja Parkinsoni tõbi, pärandaja on osaliselt desorienteeritud, esineb situatsioonide ning suhete ebaadekvaatne ja luululine tajumine, tema kognitiivne võimekus on alanenud, esinevad mälu käepärasuse häired, ta vajab igakülgset abistamist igapäevatoimingutel, pärandaja ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ja asju ajama ning ta vajab selles suhtes igakülgset kõrvalabi, samuti ei ole pärandaja sisuliselt võimeline mõistma abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi. Kohtuistungil selgitas ekspert lisaks, et need haigused või häired olid pärandajal jätkuvalt ja tema tervis ei saanud paremaks minna (I kd, tl 145–147). Samuti on fakt, et kohus määras enne vaidlusaluse testamendi tegemist pärandajale eestkostja.
10.3.Maakohus viitas otsuses nendele ekspertiisi akti osadele, mis kinnitavad, et pärandaja teo- ja otsusevõime testamendi tegemisel ei olnud välistatud (vt I kd, tl 184, p 15: pärandaja orienteerus ajas ning oli osaliselt desorienteeritud situatsioonis; vajas iga päev juhendamist ja järelevalvet ravimite kasutamisel, kognitiivne võimekus oli alanenud, esines mälu käepärasuse
2-20-5483 häireid ning situatsioonide ja suhete luululist interpretatsiooni, oli säilinud minimaalne arusaamisvõime, kuidas ühiskond peaks funktsioneerima, omavahelised suhted ja suhestumine poes, kohvikus oli olemas). Maakohtu väljatoodu kinnitab, et ekspertiisi aktist ei saa ühemõtteliselt järeldada, nagu oleks pärandajal arusaamisvõime haiguste tõttu täielikult puudunud. Aktis viidatakse alanenud vaimsele võimekusele ja abi vajadusele, mistõttu saab järeldada, et osaliselt oli pärandajal vaimne võimekus siiski säilinud. Seetõttu ei saa maakohtu põhjendustes viidatud ekspertiisi akti osasid pidada vähetähtsaks.
10.4.Kohtumääruse järgi, millega pärandajale määrati eestkostja, ei pidanud kohus vajalikuks piirata eestkostetava valimisõigust ja aktsepteeris eestkostetava soovi valimisõigust teostada (I kd, tl 184–185, p 15). Maakohus järeldas sellest, et jättes eestkostetavale ta enda soovil valimisõiguse, jaatas kohus eestkoste asjas pärandaja arusaamisvõimet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Kui pärandaja on võimeline aru saama, mis on valimised ja avaldab soovi valimas käia, ei saa ta olla täielikult arusaamisvõimetu.
10.5.Asjaolu, et eestkostja määramise menetluses jäi pärandajale üksnes õigus teha pisitehinguid, ei ole praeguses asjas määrav ega tõenda, et pärandajal ei olnud vajalikku teo- ja otsusevõimet testamendi tegemiseks. Maakohus selgitas õigesti, et testamendi tegemisega ei kahjustanud ega mõjutanud pärandaja oma varalist seisundit (I kd, tl 185, p 18). Seega ei pidanud maakohus ka pärandajale lubatud tehingute väärtusele olulist tähendust omistama. Pigem näitab pärandajale pisitehingute tegemise õiguse jätmine, et tal oli olemas arusaam (rahalise) tehingu olemusest.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 24.07.2018 tõestatud testament kannab endas ise olulist tõenduslikku teavet (vt ka tõestamisseaduse (TõS) § 11). Testamenti kantud notari tähelepanekute kohaselt oli pärandaja teo- ja otsusevõimeline, ta kuulis hästi, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti, esitas soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastas testamendi koostamise ajal esinenud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (I kd, tl 11 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kohtul puudus alus kahelda notari kirjelduses pärandaja arusaamisvõime kohta. Notariaalse tõestamise funktsiooniks on mh selgitada välja kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavus. TõS § 11 lg 2 kohaselt on notar kohustatud kandma notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta, mida praegusel juhul ei olnud tehtud. TõS § 4 järgi ei tohi notar tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet. Seega on tehingus osaleja teo- ja otsusevõime hindamine tehingu tegemiseks vajalikus ulatuses üks notari peamistest töökohustustest, milleks tal peavad olema ka oskused. Mõistmaks, kas inimene orienteerub ümbritsevas, suudab väljendada oma tahet, saab aru plaanitava konkreetse tehingu/toimingu sisust ja tagajärgedest, ei pea olema ilmtingimata psühhiaater ega tegema psühhiaatrilist ekspertiisi. Kuigi kohtuistungil avaldas ekspert kahtlust, kas notar on suuteline pärandaja teo- ja otsusevõimele hinnangut andma, ei põhjendanud ekspert oma sellist kahtlust mitte kuidagi (I kd, tl 145 pöördel). Vastupidi, ekspert ei välistanud ka ise, et pärandaja võis paar kuud pärast ekspertiisi teostamist aru saada oma tegude tähendusest (I kd, tl 145 pöördel).
12.Maakohus analüüsis otsuse p-s 16 põhjuseid, mis võisid pärandaja 24.07.2018 testamendi tegemist ajendada. Kokkuvõtvalt järeldas kohus, et kuna pärandaja ei lävinud pärast elukaaslase surma hagejatega, hagejad ei hoolitsenud pärandaja eest, siis tekkis pärandajal soov hagejate kasuks tehtud testamenti muuta hoolimatuse ja konfliktsete suhete, mitte pärandaja luululiste mõtete tõttu. Hagejad on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohtu selline järeldus on põhjendamatu ega tugine tõenditele. Isegi kui kahelda, kas maakohus sai asjas esitatud tõendite alusel eeltoodud järeldusele jõuda, ei muuda see maakohtu otsuse õigsust. Asjaolu, kas ja
2-20-5483 millised olid hagejate ja pärandaja või ka kostjate ja pärandaja suhted, ei oma tähtsust otsuse tegemisel, kas pärandaja oli 24.07.2018 testamendi tegemisel teo- ja otsusevõimeline. Inimene võib teha testamendi või selle tühistada, ilma et tal peaks selleks olema kolmandate isikute jaoks mõistetav või ratsionaalne põhjus. Samuti ei muuda testamendi kehtivust see, mis laadi suhted olid pärandajal testamendist kasusaajatega või testamendi järgi pärijate hulgast välja jäävate isikutega või kas neid suhteid üldse oli.
13.Eelnevast tulenevalt jääb hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt hagejate anda (TsMS § 171 lg 1).
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 657,58 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kostja I lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,91 tundi, sh apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
17.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja I esindaja tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
18.Kostja I apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on kokku 656,88 eurot (= 3,91 tundi × 168 eurot/tund), mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et kostja I menetluskulude nimekirjas on arvutusviga – menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 t eest on 42 eurot, mitte nimekirjas märgitud 42,70 eurot. Seetõttu on kostja I menetluskulud kokku 656,88 eurot, mitte nimekirjas märgitud 657,58 eurot.
19.Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejatel solidaarselt TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
20.Kostjad II ja III ei ole apellatsioonimenetluses toiminguid teinud. Seega puuduvad kostjatel II ja III kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.