1.Jätta rahuldamata K.M., K.P. ja P.P. hagi Õ.L., V.K. ja L.K.u vastu M.K. 24.07.2018 testamendi tühisuse tuvastamiseks.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 28.04.2020 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis ja seadis kinnistusraamatus käsutamise keelumärke Õ.L., V.K. ja L.K.u ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), K.M., K.P. ja P.P. kasuks.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt K.M., K.P. ja P.P. kanda.
Tsiviilasi nr 2-20-5483
4.Määrata Õ.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1904,88 eurot (lepingulise esindaja tasu), mis mõista K.M.lt, K.P.lt ja P.P.lt solidaarselt Õ.L. kasuks välja.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on K.M., K.P. ja P.P. solidaarselt kohustatud tasuma Õ.L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.K.M. (hageja I), K.P. (hageja II) ja P.P. (hageja III) esitasid Pärnu Maakohtule hagiavalduse Õ.L. (kostja I), V.K. (K., kostja II) ja L.K.u (K., kostja III) vastu M.K. (K., pärandaja) 24.07.2018 testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ning menetluskulud jätta kostjate kanda.
1.2.Esitatud asjaoludel pärandaja suri 23.11.2019. Varasema, 08.06.2010 notariaalse testamendiga, pärandas pärandaja oma vara elukaaslasele Kl.P.le (hagejate isa) ja nimetas asepärijateks võrdsetes mõttelistes osades hagejad. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid hagejad 08.06.2010 koostatud ja tõestatud notariaalse testamendi nr 1090 (tl 7-8). 24.07.2018 tegi pärandaja uue testamendi, millisega tühistas varasemad testamendid. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid hagejad 24.07.2018 koostatud ja tõestatud notariaalse testamendi nr 1805 (tl 9-11 pöördel). Hagejad on seisukohal, et 24.07.2018 testament on tühine, kuna pärandaja oli testamendi tegemise hetkel teovõimetu. Pärnu Maakohus xxxxxxxxxxx määrusega tsiviilasjas xxxxxxxxxx tuvastas, et pärandaja on piiratud teovõimega ning seadis pärandaja üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks määrati Xxxxxxxxxx Vallavalitsus. Eestkoste seadmise menetluses käigus teostati ekspertiis. 31.05.2018 koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb pärandajal skisoafektiivsed häired, segatüüpi skisoafektiivne häire ja parkinsoni tõbi. Ekspert jõudis järeldusele, et pärandaja ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, langetada otsuseid, korraldada oma elu. Eestkostjal puudus kohtu luba testamendi tühistamiseks. Pärandaja teovõimetuse tõendamiseks esitasid hagejad Xxxxxxxxxx Vallavalitsuse 15.03.2018 avalduse pärandajale eestkostja määramiseks (tl 12-13), ambulatoorse kohtupsühiaatrilise ekspertiisi akti nr 47 (tl 14-16) ja Pärnu Maakohtu xxxxxxxxxxx määruse tsiviilasjas xxxxxxxxxx (tl 17-19).
2(8)
Tsiviilasi nr 2-20-5483
1.3.Hagejad leiavad, et 24.07.2018 testament on ajendatud pärandaja luululistest mõtetest, mitte ei ole tema tegelik tahe.
2.Kostjate poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostjad vastuses hagile ei tunnista hagiavaldust. Pärandaja oli õigustatud oma 08.06.2010 testamenti tühistama, see oli tema tahe ja ta oli testamenti tehes otsusevõimeline. Pärandaja otsusevõimelisus nähtub notari tähelepanekutest, millised on fikseeritud 24.07.2019 testamendis. Notar on märkinud, et pärandaja kuulis hästi, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti, esitas oma soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastas testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt.
2.2.Kuigi pärandajale oli määratud eestkoste, ei olnud võetud ära tema õigust teha testamenti. 24.07.2019 testament sisaldab sõnaselgelt testaatori viimset tahet ning hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik testamendi sisu tõlgendada erinevalt sellest sõnastusest. Pärandaja väljendas oma tahet testamenti muuta ka tsiviilasjas xxxxxxxxxx.
2.3.Hagejad ei ole pärandaja sugulased, nad on viinud pärandaja majapidamisest ära pärandajale kuuluvaid esemeid ning pärandaja ei soovinud pärandada oma vara hagejatele. Pärast oma isa surma hagejad pärandajat ei külastanud ega tundnud tema elu ega heaolu vastu huvi. Kostjad on pärandaja seadusjärgsed pärijad. Kostjad on asjaolude tõendamiseks esitanud 02.03.2020 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse (tl 67-68) ja A.A.i 11.05.2020 vastuse kostjate lepingulise esindaja päringule (tl 65-66).
2.4.Hoolimata kõikidest etteheidetest luululisele mõtlemisele ei ole need asjaolud tähtsad selle hindamisel, kas ja kui palju isik sai aru tehingute tagajärgedest. Piiratud teovõime ei tähenda seda, et isik ei saaks testeerida. Hagejad ei ole välja toonud asjaolu, et pärandaja poleks aru saanud sellest, mis on testament. Vastupidiselt on täielikult selge, et testaator omas järjekindlat soovi hagejate kasuks tehtud testamenti tühistada. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt hagejate kanda ning määrab kindlaks hüvitatavate kulude suuruse.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
6.1.M.K. tegi 08.06.2010 notariaalse testamendi, millisega nimetas ainupärijaks Kl.P. ja asepärijateks võrdsetes mõttelistes osades hagejad.
6.2.Kl.P. suri xxxxxxxxxxx.
6.3.31.05.2018 koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb M.K.l skisoafektiivsed häired, segatüüpi skisoafektiivne häire ja parkinsoni tõbi (RHK-10 järgi F25.2 ja G20).
6.4.Pärnu Maakohus seadis xxxxxxxxxxx määrusega tsiviilasjas xxxxxxxxxx M.K. üle eestkoste ning määras eestkostjaks Xxxxxxxxxx Vallavalitsuse. Eestkostetav võis teha rahalisi pisitehinguid vähemalt 100 euro ulatuses kalendrikuus ning tal säilis valimissõigus.
6.5.M.K. tegi 24.07.2018 testamendi, millisega tühistas varasemad testamendid. 3(8)
Tsiviilasi nr 2-20-5483
6.6.M.K. suri 23.11.2019.
6.7.Haapsalu notar väljastas 02.03.2020 pärimistunnistuse nr 463, mille kohaselt on pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja II, 1/12 suuruses mõttelises osas Mk.K., 1/12 suuruses mõttelises osas Ür.K., 1/12 suuruses mõttelises osas Ü.K., 1/12 suuruses mõttelises osas kostja I, 1/12 suuruses mõttelises osas K.K. ja 1/12 suuruses mõttelises osas kostja III.
6.8.Ür.K., K.K., Ü.K. ja Mk.K. loobusid pärandist märtsis 2020.
6.9.Kostjad on pärandvaraks oleva Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa number xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx) ühisomanikud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja oli 24.07.2018 testamenti tehes teovõimeline või mitte. Hagejad leiavad, et olukorras, kui piiratud teovõimega isiku üle on seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjale ei ole kohtu poolt antud luba testamendi tühistamiseks, on pärandaja poolt 24.07.2018 notari juures tehtud testament tühine. Kostjad on seisukohal, et pärandaja ei olnud 24.07.2018 testamendi tegemise ajal otsusevõimetu ning testament on kehtiv.
8.Otsustamaks, kas hagejate nõue kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Testamendi puhul on tegemist ühepoolse tehinguga TsÜS § 67 lg 2 tähenduses. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.
9.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
10.Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas M.K. oli 24.07.2018 testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline. M.K. üle seati Pärnu Maakohtu xxxxxxxxxxx määrusega eestkoste. Eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava nimel ja tema huvides asjaajamine ametiasutustes. Eestkostja oli kohustatud kaitsma eestkostetava isiklikke ja varalisi õigusi ja tagama, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Eestkostja võis eestkostetava huvides teha tehinguid eestkostetava vallasvaraga, samuti käsutada eestkostetava pangakontosid. Kohus jättis eestkostetavale õiguse teha rahalisi pisitehinguid vähemalt 100 euro ulatuses ning säilitas eestkostetava valimisõiguse. Seega ei seatud xxxxxxxxxxx määrusega M.K. üle eestkostet kõikide asjade ajamiseks.
11.Riigikohus on 9.11.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11 leidnud, et põhiseaduse § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 32 järgi on tagatud pärimisõigus. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada 4(8)
Tsiviilasi nr 2-20-5483 või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14).
12.Tuvastamaks kas vaidlusalune testament võis olla tühine, tuleb tuvastada esmalt, kas M.K. puhul on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 toodud eeldused, s.o tal on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning kas sellised asjaolud esinesid ka konkreetse tehingu tegemise ajal. Kui esimene vastus on jaatav, tuleb kohtul järgmisena tuvastada, kas siis tema teovõime on piiratud ka selle konkreetse tehingu suhtes, mille kehtivuse üle otsustatakse.
13.Asjaolu, et M.K.l oli püsiva iseloomuga psüühikahäire ning see häire oli olemas ka testamendi tegemise ajal, on tuvastatud Pärnu Maakohtu xxxxxxxxxxx määrusega tsiviilasjas nr xxxxxxxxxx. Eelnimetatud määrusega on seatud M.K. üle eestkoste viieks aastaks. Eestkoste seadmise eelduseks PKS § 203 lg 1 järgi on asjaolu, et täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kuivõrd kohus on PKS § 203 lg 1 eeldused tuvastanud, selle alusel eestkoste määranud ning kohtulahend on jõustunud, ei saa enam olla vaidluse all ega vaja täiendavat tõendamist, et M.K.l esinesid testamendi tegemise ajal PKS § 203 lg-s 1 toodud eeldused.
14.Järgmisena käsitleb kohus seda, kas M.K.i teovõime oli piiratud ka selle konkreetse tehingu suhtes, mille kehtivuse üle otsustatakse, st 24.07.2018 koostatud testamendi tegemise ajal.
15.Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud seda, et M.K. oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu. Kohtule esitatud ekspertiisi aktist nr 47 nähtub seda, et M.K. orienteerus ajas ning oli osaliselt desorienteeritud situatsioonis. Ta vajas igapäevaselt juhendamist ja järelevalvet ravimite kasutamisel. Tema kognitiivne võimekus oli alanenud, esinesid mälu käepärasuse häired ning situatsioonide ning suhete luululist interpretatsiooni (tl 16). Ekspert küsitlemisel selgitas, et M.K.l oli säilinud minimaalne arusaamisvõime, kuidas ühiskond peaks funktsioneerima, omavahelised suhted ja suhestumine poes, kohvikus oli olemas (tl 146 pöördel). 24.07.2018 koostatud ja tõestatud notariaalaktist nähtub, et notari tähelepanekute kohaselt on testaator teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb hästi, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti, esitab soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastab testamendi koostamise ajal esinenud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (tl 11 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda notari poolt tehingu tegemise ajal kirjeldatud M.K. arusaamisvõime kohta. Ka ekspert ei välistanud seda, et M.K. võis paar kuud pärast ekspertiisi teostamist aru saada oma tegude tähendusest (tl 145 pöördel). M.K. arusaamisvõime olemasolu on kohus jaatanud ka tsiviilasjas xxxxxxxxxx, kuna ei pidanud vajalikuks piirata eestkostetava valimisõigust, aktsepteerides M.K. soovi valimisõigust teostada (tl 18 pöördel).
16.Riigikohus on 24.10.2018 lahendi nr 2-16-2978 märkinud, et testamendi tõlgendamisel tuleb testaatori tegelik tahe välja selgitada testamendi tegemise aja seisuga, lähtudes eelkõige asjaoludest, mis said testamendi tegemise ajal olla testaatori subjektiivse tahte kujunemise aluseks. Pooled avaldasid kohtumenetluses, et ei teadnud eestkoste seadmise menetlusest, kuna kohalik omavalitsus nende poole ei pöördunud. Tõenditest nähtuvalt ei teinud M.K. 24.07.2018 testamendiga korraldust kellegi kasuks, vaid tühistas tema poolt varasemalt tehtud testamendid (tl 11). Antud asjaolust saab teha järelduse, et M.K. ei lävinud pärast elukaaslase surma ei elukaaslaste lastega ega ka oma lähimate sugulastega, mistõttu ei tekkinud temal ka 5(8)
Tsiviilasi nr 2-20-5483 eelistusi pärija isiku suhtes. Testament on eriline tehing, mille tegemise vabadus on eraldi rõhutatud põhiseaduse § 32 lõikes 4, ning pärandamine kui viimse tahte avaldamine on äärmiselt isiklikku laadi toiming. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikule ei ole seatud eestkostet kõikide asjade ajamiseks, isik sai teostada pisitehinguid, eestkoste seadmise menetluses kohus jaatas isiku võimet valimisõigust teostada, hagejad kostjaga ei lävinud ning tema eest hoolt ei kandnud, kujunes pärandaja tahe testamenti tühistada hagejate hoolimatuse ja konfliktsete suhete tõttu, mitte luululiste mõtete ajel. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et testamenti tühistamise ajal pärandaja psühhoos kestis.
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuigi M.K. puhul oli täidetud PKS § 203 lg-s 1 toodud eeldused, s.o tal on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning need asjaolud esinesid ka konkreetse tehingu tegemise ajal, ei olnud tema teovõime siiski piiratud testamendi tegemise suhtes.
18.Hagejad on ka seisukohal, et kuna M.K. eestkostjal puudus 24.07.2018 tehingu tegemiseks kohtu luba, on nimetatud testament tühine. Kohus hagejate seisukohaga ei nõustu. PärS § 19 lg 2 kohaselt peab testaator tegema testamendi isiklikult. Riigikohus on 17.12.2020 otsuses tsiviilasjas 2-17-1453 p-s 15 selgitanud, et see tähendab, et eestkostja ei saa eestkostetavat TsÜS § 115 lg-st 2 tuleneva keelu tõttu testamendi tegemisel esindada ega selle tegemiseks TsÜS § 10 mõttes nõusolekut anda. Seetõttu ei saa testamendi tegemine kuuluda TsMS § 526 lg 2 p 3 mõttes eestkostja ülesannete hulka ning eestkostjal puudub vajadus kohtu nõusoleku saamiseks pärandaja poolt testamendi tegemiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et testamendi tegemisega testaator enda varalist seisundit ei kahjustanud ega kahjusta, sest korraldusi tehakse vara osas pärast surma.
19.Menetluskulud
19.1.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. 19.2 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja on esitanud kostja I. Asjas ei nähtu, et kostjal II ja kostjal III oleks menetluskulusid tekkinud.
19.3.Kostja I menetluskulude nimekirja (tl 173 pöördel) kohaselt koosnevad tema menetluskulud järgmistest kuludest: 2 tundi • 05.04.2021 toimikuga tutvumine 6(8)
1 tund 1 tund 1,5 tundi 0,5 tundi 1,5 tundi 1,66 tundi 1,5 tundi 0,5 tundi 1,5 tundi
19.4.Kostja I esindaja ajakulu on kokku 12,66 tundi, tunnihind koos käibemaksuga 168 eurot (ilma km-ta 140 eurot) ja kokku summas koos käibemaksuga 2126,88 eurot. Hagejad kostja I menetluskulude kohta seisukohta esitanud ei ole.
19.5.Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnihind 140 eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole kostja I õigusabikulude maht kokku 11,16 tundi, arvestades asja keerukust, ülepaisutatud.
19.6.Kostja I on taotlenud sõidukulu 1,5 tunni ulatuses hüvitamist kokkulepitud tunnihinna alusel. Kohus mõistab, et kostja I lepinguline esindaja on taotlenud sõidule kulunud aja hüvitamist. Riigikohus on 29.09.2021 tsiviilasjas nr 2-14-63261 punktis 12 põhjalikult käsitlenud esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ning jõudnud järeldusele, et sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Kostja I esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Pärnu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 101-150 kilomeetrit, peavad hagejad hüvitama kostjale I esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 25 eurot.
19.7.Kuna kostja I on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub hagejatelt väljamõistetavale kostja I esindaja kulule 1587,40 eurot (1562,40+25) käibemaks 317,48 eurot, kokku kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 1904,88 eurot.
19.8.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7(8)
Tsiviilasi nr 2-20-5483 27.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2023 otsus muutmata.
2.Jätta K.M., K.P. ja P.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt K.M., K.P. ja P.P. kanda.
4.Mõista K.M.lt, K.P.lt ja P.P.lt solidaarselt Õ.L. kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 656,88 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.V.K.l ja L.K.ul puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.