lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-122/27

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 20.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-19-122/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1195
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-122

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

20.02.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas

Tsiviilasi

M. R. hagi A. P. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja: Indrek Kumm;

2-19-122

Kostja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja: Anti Peri Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu M. R. loobumine hagist A. P. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-122 menetlus.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada hagejale M. R. pool hagilt tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Tagastatav summa kanda M. R. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M. R. esitas 03.01.2019. a kohtusse hagiavalduse A. P. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 21.03.2017.a surnud E. P. pärijad, hageja 2/3 mõttelises osas ja kostja 1/3 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuulub kinnistu, registriosa numbriga xxxxx, aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Pindi Kinnisvara OÜ on 23.07.2018. a hinnanud kinnistu turuväärtuseks 36 000 eurot. Hageja taotles, et kohus lõpetaks pärandvara ühisuse ja jagaks pärandvara hulka kuuluva kinnistu viisil, mille kohaselt antakse kinnistu omand tervikuna hagejale, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostjale tema osa rahas summas 12 000 eurot, s.o 1/3 kinnistu turuväärtusest, või alternatiivselt pannes kinnistu pooltevahelisele enampakkumisele, kohustades suurima pakkumise teinud poolt hüvitama teisele tema kaotatud omandi osa rahas.
2.Kohus võttis hagi 11.01.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, A. P. , esitas 11.03.2019. a kohtule kirjaliku vastuse. Kostja teatas, et ta ei nõustu hageja väitega jagada soovitava kinnistu väärtuse kohta. Kostja tõi välja, et hageja on lasknud hinnata vaid kinnistul asuvad hooned. Kostja on aga omalt poolt lasknud hinnata kogu kinnistu, sh põllumaa ja metsa, ning vastavalt Domus kinnisvara eksperthinnangule on kinnistu väärtus 61 000 eurot. Kostja avaldas, et lisaks kinnistule kuulub pärandvara hulka ka vallasasju, nt sõidukid ja põllutehnika jne, mille jagamist kostja soovib.
4.Hageja esitas 28.03.2019. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu ja taotleb, et kohus määraks ekspertiisi poolte ühisomandis oleva kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks.
5.14.05.2019. a menetlusdokumendis täiendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet alternatiivsete pärandvara ühisuse lõpetamise viisiga tingimuslikult juhuks, kui kohus rahuldab hageja ekspertiisi taotluse või jätab selle rahuldamata.
6.01.03.2021. a esitas hageja kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni menetluse lõppemiseni teises tsiviilasjas nr 2-19-5076, milles kostja on esitanud hagi pärandaja E. P. testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.
7.Kohus rahuldas 25.03.2021. a määrusega hageja taotluse ja peatas käesoleva tsiviilasja nr 2-19-122 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-5076 menetluse lõppemiseni.
8.26.04.2023. a teavitas hageja kohut sellest, et menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5076 on lõppenud ja hageja palus kohtul jätkata tsiviilasja nr 2-19-122 menetlust.
9.Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohus tegi 28.03.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-5076 otsuse, millega jättis A. P. hagi E. P. testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 11.04.2023. a. Seoses sellega uuendas kohus 28.06.2023. a määrusega menetluse käesolevas tsiviilasjas ja otsustas korraldada asjas eelistungi.
10.Kohus määras eelistungi, toimumisajaga 18.09.2023. a. Hageja taotlusel tühistas kohus määratud istungi ja andis pooltele aega menetluse lõpetamiseks kompromissiga.
11.19.02.2024. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatel toimus 16.02.2024. a Tartu notari Edgar Grünbergi juures tehing, millega hageja müüs oma pärandvara ühisuse ära kostja pojale. Notariaalse tehingu üheks osapooleks oli ka kostja ja pooled leppisid notariaalaktis kokku, et peale notari poolt hagejale kogu ostusumma väljamaksmist loobub ta

hagist kostja vastu pärandvara ühisuse vaidluses. Pooled leppisid ka kokku, et kohtumenetlusega seotud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Hageja on esitanud kohtule Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 16.02.2024. a tõestatud pärandvara ühisuse osa müügilepingu, millega hageja M. R. on võõrandanud oma osa 21.03.2017. a surnud E. P. pärandvara ühisusest Ago Perile, kes hageja teatel on kostja poeg. Kostja A. P. on lepingus kinnitanud, et kaaspärijana loobub ta lepingu eseme ostueesõigusest. Lepingus on hageja ja kostja ka kokku leppinud, et lepingu jõustumisel ning peale notari poolt hagejale kogu ostusumma väljamaksmist, esitab hageja hiljemalt 3 päeva jooksul kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-19-122 hagist loobumiseks. Seega on pooled jõudnud pärandvara ühisuse lõpetamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, mistõttu on hagi esemeks olev vaidlus pärandvara jagamise üle ära langenud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 09.03.2016. a nr 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul on hageja loobunud hagist pärandvara ühise lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes põhjusel, et pärast hagi esitamist jõudsid pooled kohtuvälisele kokkuleppele ja hageja võõrandas enda osa pärandvara ühisusest kostja pojale. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hagejate nõude rahuldanud ning seega on põhjendatud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 16.02.2024. a tõestatud pärandvara ühisuse osa müügilepingu, milles pooled on muu hulgas kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-19-122 tekkinud poolte kohtumenetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades poolte kokkulepet on põhjendatud kõrvale kalduda TsMS §-s 168 sätestatust ja põhjendatud on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Kuna hageja loobus hagist, siis on põhjendatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale pool riigilõivust, s.o 150 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja