Mart Paadiku hagi Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela vastu kaasomandi lõpetamiseks Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela vastuhagi Mart Paadiku ja Liina Tilga vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mart Paadiku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja / vastuhagis kostja): Mart Paadik (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kaasapellant (vastuhagis kostja): Liina Tilk (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja / vastuhageja): Ahti Tilk (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Sirje Tael
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mart rahuldamata.
Paadiku
apellatsioonkaebus
2.Jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Mart Paadiku kanda. Apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mart Paadik (hageja) esitas 30. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga pankrotihaldur Sirje Taela (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Esialgses hagis palus hageja lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand XXXXXX kinnistule (registriosa nr XXXXXX) viisil, mille kohaselt A. Tilga 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast antakse üle hagejale ja hageja tasub A. Tilgale tema 1⁄4 suuruse kaasomandi mõttelise osa eest 2500 eurot. Hageja palus kohustada kostjat andma kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks vajalikud nõusolekud. Hageja hinnangul ei ületa kinnistu väärtus 10 000 eurot. Kinnistu on hoonestamata ja sellel on teostatud lageraiet.
15.veebruaril 2021 esitatud seisukohas muutis hageja taotletavat kaasomandi lõpetamise viisi. Hageja palub lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil, mille kohaselt A. Tilga 1⁄4 suurune mõtteline osa müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagiavalduse kohaselt on XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX, XXXXXX (100% maatulundusmaa) kaasomandis, hagejale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast ning A. Tilgale ja Liina Tilgale kuulub kummalegi 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast. A. Tilk on pankrotis ja tema kaasomandi osa kuulub pankrotivarasse. Hageja ei soovi omandist loobuda, vaid soovib saada 3⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuks. Hageja on läbi aastate kinnistut hooldanud ja kandnud sellega seonduvad kulud, mistõttu oleks omandist ilmajäämine ebaõiglane.
2.Kostja esitas 20. septembril 2020 vastuhagi hageja ja L. Tilga (vastuhagis kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja palub lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palus kostja lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil, mille kohaselt A. Tilga 1⁄4 suurune mõtteline osa müüakse avalikul enampakkumisel pankrotihaldur S. Taela poolt. Kostja loobus alternatiivsest nõudest 15. veebruaril 2021 esitatud seisukohas. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kaasomandi lõpetamisel makstava õiglase hüvitise suurust. Hagiavaldusest ei nähtu, millele toetudes on hageja leidnud, et 11,46 ha suurune kinnisasi maksab 10 000 eurot ning A. Tilgale kuuluv 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast 2500 eurot. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas maatulundusmaa hektari keskmine müügihind on 3854 eurot. Metsandusega tegelev OÜ Forest Reserves on teinud kogu kinnisasjale hinnapakkumise 32 000 eurot. Kostja on nõus lõpetama kaasomandi õiglase hüvitise eest, milleks on 8000 eurot. Kostja ei ole nõus asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamine nimetatud viisil on võimalik, kui iga kaasomanik soovib saada kinnisasja tervikuna endale. Kostja ei soovi saada endale teistele kaasomanikele kuuluvaid osasid. Kostja jäi selle juurde, et kõige õiglasem viis kaasomandi lõpetamiseks on kinnisasja müük tervikuna avalikul enampakkumisel. Hageja saab enampakkumisel osaleda ning teha ostuhinna tasumisel tasaarvestuse summas, mis vastab tema osale müügitulemist. Enampakkumine tagab teistele kaasomanikele asja müügi eest õiglase ja parima tulemi. Hagejal on olnud võimalik osaleda enampakkumisel, et omandada A. Tilgale kuuluv 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast.
3.Vastuhagis kostja (L. Tilk) nõustus hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud kaasomandi jagamise viisiga, mis ei mõjuta tema kaasomandi suurust. Kostja ei ole põhjendanud, miks tuleks kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel olukorras, kus nii vastuhagis kostja kui ka hageja soovivad jätkuvalt olla kinnisasja kaasomanikeks. Puuduvad konkreetsed põhjendused, miks kinnistu avalik enampakkumine arvestaks kaasomanike huve enam ja tooks suurema kasu A. Tilga pankrotimenetluses.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 10. mail 2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, lõpetas kaasomandi XXXXXX kinnistule (registriosa nr XXXXXX) selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Maakohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõud, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kohus kaasomandit hageja nõutud viisidel lõpetada. Kostja on vaielnud vastu kinnisasja panemisele kaasomanike vahelisele enampakkumisele ja on kinnitanud, et ei soovi asja A. Tilga omandisse. Samuti ei soovi asja enda omandisse L. Tilk. Kuigi hageja on oma vastuses vastuhagile (tl 73-74) märkinud, et kõige parema tulemuse kaasomandi lõpetamisel annab see, kui A. Tilga kaasomandi osa antakse hagejale üle kohustusega tasuda A. Tilgale tema osa eest hüvitis, jäi hageja kohtuistungil oma nõude juurde, millega soovib kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahelise enampakkumisega. Isegi kui tõlgendada pankrotihalduri poolt istungil avaldatut, et ta on nõus kaasomandi lõpetamisega õiglase hüvitise eest haginõude laiendamisena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 mõttes, ei saa kohus antud juhul kaasomandit lõpetada ka sellisel viisil, sest kohtus ei leidnud tõendamist, et hageja oleks valmis pankrotihalduri poolt nõutud hüvitist summas 8000
eurot tasuma. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et kinnistu õiglase hinna tõendamiskoormis lasub temal, mida hageja ei teinud. Maakohus leidis, et kinnistu müümine avalikul enampakkumisel vastab kaasomanike huvidele, võimaldades kaasomandi eseme müümisel saada selle eest võimalikult kõrget hinda ning võimaldab A. Tilgal täita kohustused võlausaldajate ees. Samuti on teistel kaasomanikel võimalus avalikul enampakkumisel osaleda ja soovi korral kinnisasi endale tervikuna omandada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand XXXXXX kinnistule (registriosa nr XXXXXX) viisil, mille kohaselt A. Tilga kaasomandi 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha antakse kaasomandist ilma jäänud kaasomanikule. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kinnisasja kaasomand viisil, et kinnisasi müüakse tervikuna kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on eksinud õigusnormide kohaldamisel ja ületanud diskretsiooni piire, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Maakohus on analüüsinud hageja hagiavalduses esitatud nõuet, millest hageja hiljem loobus ja muutis taotletavat kaasomandi lõpetamise viisi. Maakohus ei pidanud võimalikuks lõpetada kaasomandit viisil, mille kohaselt A. Tilgale kuuluv kaasomandi osa antakse hagejale üle õiglase hüvitise eest, kuivõrd hageja ei olnud tõendanud kinnistu väärtust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei taotle kaasomandi lõpetamist nimetatud viisil. Kaasomandi lõpetamisel asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel puudub vajadus asja väärtuse tõendamiseks. Kaasomandi mõttelise osa hind kujuneb enampakkumisel, kus saavad pakkumisi teha kõik kaasomanikud vastavalt oma parimale äranägemisele. Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud eelmenetluse ülesandeid ning teinud üllatusliku lahendi, jättes hagi rahuldamata tõendamiskoormise täitmata jätmise tõttu. Maakohus oleks eelmenetluse käigus pidanud juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et kuigi hageja taotleb kaasomandi lõpetamist asja müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel, kus hind kujuneb enampakkumise tulemusena, tuleb hagejal täiendavalt tõendada kaasomandi 1⁄4 suuruse mõttelise osa väärtus, vastaselt korral jääb hagi rahuldamata. Hageja hinnangul on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Maakohus asus seisukohale, et kaasomandit ei saa hageja nõutud viisidel lõpetada, kuna kostja ei soovi kaasomandit A. Tilga omandisse ja ka L. Tilk ei soovi kaasomandit enda omandisse. Hageja selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ei ole arusaadav, miks see seisukoht välistab kaasomandi lõpetamise hageja põhinõudena esitatud viisil, st A. Tilgale kuuluva kaasomandi 1⁄4 suuruse mõttelise osa müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Enampakkumise toimumisele eelnevalt ei ole võimalik täieliku kindlusega öelda, kas teised kaasomanikud esitavad kinnisasja terviku kaasomanike vahelisel enampakkumisel pakkumisi kinnisasja omandamiseks või mitte. Asjaolud võivad enampakkumise toimumise hetkeks olla muutunud. Maakohus ei ole selgitanud, kas ja kuidas oleks kinnisasja terviku kaasomanike vahelisel enampakkumisel kaasomanike huvid vähem kaitstud kui asja avalikul enampakkumisel ning miks on õiglane lahendus asja avalik enampakkumine, mis erinevalt kaasomanike vahelisest enampakkumisest ei arvesta tegelikkuses kaasomanike huvidega.
Maakohus ei ole arvestanud hageja kui kaasomaniku õigustega, hageja on põhjendamatult jäetud talle kuuluvast kaasomandist ilma. A. Tilga võlausaldajad ei ole kaasomanikud, kelle huvidega tuleks kaasomandi lõpetamise viiside üle otsustamisel arvestada ja kelle huvidest oleks otsuse tegemisel tulnud lähtuda. On mõeldamatu, et ühe kaasomaniku pankroti tõttu jäävad kõik kaasomanikud omandist ilma. Terviku avalikul enampakkumisel ei ole kaasomanikel võimalust omandit säilitada, kui neil ei ole soovi või võimalust terviku omandamiseks. Hageja on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt hageja ei soovi oma omandist ilma jääda. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka kinnisasja teine kaasomanik L. Tilk. Seega ei ole maakohtu poolt valitud viisi puhul tegemist kaasomanikke kõige vähem koormava kaasomandi lõpetamise viisiga ning maakohus on diskretsiooniõigust ületanud.
6.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kaasomandi lõpetamise viisi valikul on oluline kriteerium, et ühe kaasomaniku pankrotihaldur ei soovi kinnisasja pankrotivarasse. Kuna kostja ei soovi kinnisasja endale, siis on välistatud asja müük kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kõne alla saavad tulla muud viisid kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks. Kohus on seetõttu menetluses esitatud dokumentide ja seisukohtade alusel kaalunud võimalust lõpetada kaasomand õiglase hüvitise eest. Erinevate kaasomandi lõpetamise viiside kaalumine ja kohaldamata jätmine ei saanud tulla hagejale üllatuslikuna. Hageja oli ise taotlenud kaasomandi lõpetamist ning pidi olema teadlik, millised on kaasomandi lõpetamise viisid. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kaasomandi lõpetamine läbi avaliku enampakkumise on kõige õiglasem kaasomandi lõpetamise viis kõigile kaasomanikele, andes igaühele parima tulemi. Ka hageja saab enampakkumisel osaleda ja parima pakkumise tegemisel kinnisasja omandada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
8.Hageja, A. Tilk ja L. Tilk on XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX, XXXXXX (100% maatulundusmaa) kaasomanikud. Hagejale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast ning A. Tilgale ja L. Tilgale kummalegi 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast. A. Tilk on pankrotis ja tema kaasomandi osa kuulub pankrotivarasse. Hageja palub lõpetada A. Tilgale kuuluv kaasomand viisil, mille kohaselt A. Tilga 1⁄4 suurune mõtteline osa müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand nii, et kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja esitas menetluses vastuhagi, milles palub lõpetada kaasomand nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kostja vastuhagi ja jätnud hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele (apellatsioonkaebuse p 7) leiab ringkonnakohus, et maakohus ei menetlenud nõuet, millest hageja loobus. Kohtul on kohustus
poolte nõuded välja selgitada. Hageja oli kogu menetluse kestel seisukohal, et ta soovib kinnisasja endale jätta (I kd, tl 73jj; 81), kuid kostja soovitud hüvitis on liiga kõrge. Ka
19.aprilli 2021 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hagejal ja L. Tilgal on huvi jätta kinnisasi endale. (I kd, tl 122 pöördel). Kohus saab valida üksnes sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Maakohus on otsuse p-s 24 üksnes selgitanud, miks mõni muu viis kaasomandi lõpetamiseks kohtu arvates ei ole sobiv kaasomandit lõpetama. Kohus ei ole sellega ka rikkunud selgitamiskohustust ega ole jätnud hageja nõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus leidis õigesti, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et olukorras, kus vähemalt üks kaasomanikest ei soovi eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu), on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 23). Ainult nii on kõigi kaasomanike huvidega samal määral arvestatud. Kaasomanike vaheline enampakkumine peaks tooma välja eseme väärtuse (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-1417, p 24). Kõigi kaasomanike huvid on seejuures võrdelt kaalukad. Juhul, kui üks kaasomanik (praegusel juhul kostja) ei soovi aga eset endale ega ole valmis kaasomanike vahelisel pakkumises osalema, võib enampakkumise tulemus viia tema huvide (ja seeläbi ka tema võimalike võlausaldajate) kahjustamiseni. Kui üks kaasomanik on pankrotivõlgnik, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse (PankrS § 121 lg 1). Kaasomanikul on õigus igal ajal nõude kaasomandi lõpetamist, seda saab välistada vaid kaasomanikevahelise kokkuleppega (AÕS § 76 lg-d 1 ja 2). Nimetatud nõudeõigus ei ole sõltuv sellest, kui suur on kaasomandit lõpetada sooviva kaasomaniku kaasomandi osa, samuti ei ole kaasomanik kohustatud oma soovi kaasomand lõpetada põhjendama.
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus andis TsMS § 176 lg 2 kohaselt tähtaja apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja teatas 29. jaanuaril 2024 kohtule, et tal ei ole menetluskulusid. Seega ei määrata praeguse otsuse jõustudes menetluskulusid TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.