AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus E. P. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: E. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; epost: xxxx); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Ljudmila Belan (epost: [email protected]); Puudutatud isik II: Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu (registrikood 80049109; asukoht Punane tn 33, 11711 Tallinn); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Irina Reva ([email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata puudutatud isiku I E. P. taotlus jätta asja materjalide juurde tõendina vastu võtmata 05.01.2024 esitatud videosalvestis.
2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus E. P. vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.Välja mõista puudutatud isikult I E. P. avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks kahjuhüvitis summas 3033 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 03.11.2023 seisuga summas 69,80 eurot.
4.Välja mõista puudutatud isikult I E. P. avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis põhinõudest (3033 eurot)
2-23-15562 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2023 kuni põhinõude (3033 eurot) täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) menetluskulud puudutatud isiku I E. P. kanda. 5.2 Jätta puudutatud isiku II Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu menetluskulud puudutatud isiku I E. P. kanda. 5.3 Jätta puudutatud isiku I E. P. menetluskulud tema enda kanda. 5.4 Välja mõista puudutatud isikult I E. P. avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 495,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495,50 eurot) tuleb puudutatud isikul I E. P. tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5.5 Välja mõista puudutatud isikult I E. P. puudutatud isiku II Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 315 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) tuleb puudutatud isikul I E. P. tasuda puudutatud isikule II Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule avalduse E. P. vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis avalduse 13.11.2023 määrusega menetlusse. Puudutatud isik I E. P. esitas 18.12.2023 kohtule vastuse, milles leidis, et käesolevas asjas on tegemist kahju hüvitamisega mitme isiku poolt ja taotles kaasata menetlusse puudutatud isikuna II Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu. Kohus kaasas 21.12.2023 määrusega käesoleva tsiviilasja nr 2-23-15562 menetlusse puudutatud isikuna II Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
2.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on V. L.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 22.06.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt 22.06.2023 toimus kindlustusvõtja Xxxx korteris veekahju. Ülemine naaber uputas. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Hoonetetehnohooldus OÜ vastuse kohaselt on korterisse nr xxxx lekkinud vesi läbi vannitoa ja koridori vahelae. Veelekke põhjuseks on korteris nr xxxx sulgemata unustatud veekraan, mille tagajärjel voolas vesi üle vanni ääre. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Korteris nr xxxx on saanud kahjustada: esiku sein, lagi, põrand; vannitoa sein, lagi; WC sein, lagi, ukseliistud; köögi sein lagi, põrand. Korteri nr xxxx
2-23-15562 remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 4475,52 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist kindlustushüvitist, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, avaldaja hüvitab kahju summas 3033 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3.Puudutatud isik I on korteriomandi Xxxx omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist, esitas avaldaja 11.08.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja andis puudutatud isikule I mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 25.08.2023. Puudutatud isik I kahju ei hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 3033 eurot (põhinõue) ja viivise nõue. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
4.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3033 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 11.08.2023 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 25.08.2023. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 26.08.2023. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 26.08.2023. Viivis avalduse esitamise seisuga 03.11.2023 (periood 26.08.2023 – 03.11.2023) on 69,80 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult I kahju summas 3033 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 03.11.2023 summas 69,80 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (3033 eurot) alates 04.11.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Avaldaja 21.12.2023 seisukoha järgi avalduses põhinõudega summas 3033 eurot on hüvitatud kahju vaid avaldaja poolt ning avaldus puudutab vaid nimetud summas hüvitatud kahjuga seotud vaidlust. Puudutatud isik I andis teada, et kuni kahjunõude esitamise päevani ei ole temaga võtnud ühendust ei avaldaja ega keegi KÜ Punane 33 (puudutatud isik II) juhatuse liikmetest. Puudutatud isik I ei selgita, millist tähtsust asja lahendamisel nimetatud asjaolu omab. Kelle oli kohustus kahjunõude esitamise eelselt puudutatud isikuga I ühendust võtta ning millisest õigusallikast nimetatud kohustus sellele isikule tuleneb. Paljasõnaline on puudutatud isiku I väide, et 22.06.2023 koostatud akt on allkirjastatud volitamata isiku poolt. Paljasõnaline on puudutatud isiku I väide, et aktile allakirjutanud isik oli ebakaine. Samuti on paljasõnaline puudutatud isiku I väide, et aktile allakirjutanud isik ei saanud aru oma tegudest ja toimuvast. Puudutatus isiku I vastusest ei selgu, millist tähtsust vaidluse lahendamisel omab väide, et kõik need dokumendid koostati ja allkirjastati kindlustaja ja kindlustatu poolt puudutatud isikut I informeerita ja tema osavõtuta. Avaldajale jääb arusaamatuks, milliseid puudutatud isiku I õigusi on rikutud ning kes on neid õigusi rikkunud. Puudutatud isik I on oma vastuses kinnitanud, et veeavarii sai alguse tema enda korterist. Avaldaja kahtleb puudutatud isiku I
2-23-15562 väites, et tal ei ole võimalik korteriühistule (puudutatud isik II) küsimusi esitada. Isegi kui see tõepoolest oleks nii, siis kuidas see asjaolu puudutab käesolevat vaidlust.
6.Puudutatud isiku I väide, et Hoonetetehnohooldus OÜ-l kulus veepüstiku kinnikeeramiseks umbes 2,5 tundi, on paljasõnaline. Käesolevas menetluses eitatud tõendite põhjal ei saa sellist järeldust teha. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I väitega, et tema korterist alguse saanud veekahju tagajärgede eest peaks lisaks puudutatud isikule I vastutama ka korteriühistu (puudutatud isik II). Avaldaja on esitanud nõude puudutatud isiku I vastu ning palub kahjuhüvitis välja mõista puudutatud isikult I. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et korteriühistu (puudutatud isik II) oleks viivitanud veepüstaku sulgemisega või veepüstaku sulgemise aeg oleks kuidagi mõjutanud toimunud kahju suurust. Puudutatud isik I ei ole põhjendanud, miks tema hinnangul peaks olema tema ja korteriühistu (puudutatud isik II) vastutus tekkinud kahju eest võrdne. Puudutatud isiku I vastus vastuoluline - esmalt vaidleb ta avaldusele vastu ning hiljem leiab, et ta vastutab kahju eest võrdes osas puudutatud isikuga II.
7.Puudutatud isiku väide, et korter xxxx on remonditud 20-25 aastat tagasi, on paljasõnaline. Puudutatud isiku I väide, et korteri xxxx oleks võinud taastada tunduvalt mõistlikuma summa eest, on paljasõnaline.
PUUDUTATUD ISIKU I SEISUKOHT
8.Puudutatud isik I ei tunnista avaldust. 11.08.2023 sai puudutatud isik I oma e-posti aadressile xxxx avaldaja nõudekirja kahju hüvitamiseks summas 3033 eurot. 14.08.2023 vastas puudutatud isik I avaldajale kirjalikult, et ta ei nõustu esitatud kahju summaga ning tegi ettepaneku asuda läbirääkimistele kompromissi saavutamiseks ja teatas oma kontaktandmed. Avaldaja ei vastanud kirjale, ei kontakteerunud enam puudutatud isikuga I ja ei ole sellest kirjavahetusest maininud kohtule esitatud avalduses.
9.Puudutatud isik I ei vaidlusta, et aadressil Xxxx asuv korter kuulub temale ja ka seda, et 22.06.2023 toimus selles korteris veeleke. Oma vastuses avaldaja esindajale rõhutas puudutatud isik I, et kuni kahjunõude esitamise päevani ei ole temaga võtnud ühendust ei avaldaja ega keegi Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu juhatuse liikmetest ning ka seda, et 22.06.2023 koostatud akt on allkirjastatud volitamata isiku poolt, kes väidetavalt oli ebakaine, seega vaevalt sai ta aru oma tegudest ja toimuvast. Puudutatud isikut I kui korteri xxxx omanikku ei peetud vajalikuks teavitada ei avarii toimumise faktist 22.06.2023 ega hiljem ülevaatuse akti koostamisel 04.07.2023. Kõik need dokumendid koostati ja allkirjastati kindlustusandja ja kindlustatu poolt puudutatud isikut I informeerita ja tema osavõtuta.
10.Toimunud veeavariist informeeris avaldaja esindaja puudutatud isikut I alles pärast kahjustatud korteris toimunud remondi lõpuleviimist. Tema õigus saada informatsiooni toimunud veeavarii fakti kohta ja osaleda veeavariiga seotud menetluses oli rikutud. Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu liikmena ja korteriomanikuna jäi ta ilma võimalusest küsida ja saada informatsiooni Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu juhatuselt tema tegevuse organiseerimisest, veeavarii lokaliseerimise asjaoludest ja ajast. Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu põhikirja p 2.1.4 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega. Antud juhul see õigus oli ignoreeritud Tallinn, Punane tn 33 korteriühistu juhatuse poolt.
2-23-15562
11.Avaldusele lisatud ülevaatuse aktil nr 8165 on kirjas, et kahju toimumise kuupäev on 22.06.2023 kell 06.00. Akti lisainfos on kirjas, et 22.06.2023 öösel kell 04.00 kindlustusvõtja, korteri xxxx omanik V. L. kuulis, kuidas laest voolab alla vesi. Sellest teatas ta juhatusele. Avaldusele on lisatud 22.06.2023 kell 6.30 Hoonetetehnohooldus OÜ poolt koostatud akt. Puudutatud isikul tekib asjakohane küsimus kahjustatud korteri nr xxxx omanikule ja korteriühistu (puudutatud isik II) juhatusele: kui kahjustatud korteri omanik teatas juhatusele toimuvast avariist vahetult pärast seda, kui kuulis, kuidas vesi laest alla voolab, miks korteriühistu (puudutatud isik II) juhatus ei saanud ise hakkama maja keldris asuva veepüstiku kinnikeeramisega ning Hoonetetehnohooldus OÜ-l kulus veepüstiku kinnikeeramiseks umbes 2,5 tundi ehk kell 04.00-6.30.
12.Väljakutsele veeavarii lokaliseerimiseks reageerivad vastavad teenistused tunduvalt kiiremini. Näiteks firma Torusos garanteerib oma web-leheküljel: võtke meiega ühendust, helistades numbrile xxxx või xxxx, siis jõuab meeskond objektile 15-20 minuti jooksul ning tegeleb koheselt probleemi lahendamisega. Samas see ei ole ainus Tallinna firma, kes analoogseid teenuseid pakub operatiivses režiimis 24/7. Puudutatud isik I leiab, et sellise alternatiivse võimaluse veeavarii operatiivseks lokaliseerimiseks kasutamata jätmine on korteriühistu Punane 33 juhatuse valik, mille eest puudutatud isik vastutust ei kanna. Veeavarii lokaliseerimine võiks toimuda tunduvalt kiiremini ja sellest tulenev kahju oluliselt väiksem.
13.Puudutatud isiku arvates antud juhul on tegemist kahju hüvitamisega mitme isiku poolt VÕS § 137 lg 3 alusel, mis sätestab, et kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. Korteriühistu Punane 33 (puudutatud isik II) juhatuse tegevusetus või tegevuse ebapiisav efektiivsus 22.06.2023 toimunud avarii lokaliseerimisel on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja selle ulatusega. Seega puudutatud isiku vastutus kahju hüvitamise eest peab olema jagatud võrdselt teise kohustatud isikuga - korteriühistuga Punane 33 (puudutatud isik II) VÕS § 137 lg 3 alusel.
14.Avalduse dokumentidele lisatud korteri nr xxxx fotodelt on näha, et korter on viimati remonditud üsna ammu, 20-25 aastat tagasi ja väga amortiseerunud (tapeedid on pleekinud ja vanamoelised, põrandal olev linoleum on kulunud ja määrdunud). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju hüvitamise nõude eesmärk on algse olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
15.Siinjuures väärivad erilist tähelepanu avaldusele lisatud kahjustatud korteri nr xxxx plaan, kus on toodud kahjustatud ruumide mõõdud ja Suur Vanker OÜ poolt tehtud pakkumine. Kui võrrelda plaanis toodud ruumide mõõtmeid, paistab silma nii kasutatud materjali kui ka tööde ülespaisutatud maht, nagu näiteks esiku tapeetide eemaldamine 14 m2, kuigi lihtne arvutus näitab, et esiku tapeediga kaetud pind moodustab mitte üle 10,4 m2. Samas pakkumises on tapeetimisega seotud tööde mahud arvestatud lähtudes 14 m2-st. Analoogiline tähelepanek on ka pakkumiste teiste positsioonide osas. Näiteks esiku PVC hinnaks on toodud 14 eurot m2 eest, mis on oluliselt kõrgem kui näiteks Decoras, kus PVC põrandakatete hinnad on vahemikus 5,99-12,50 eurot. Tapeedirulli hinnaks on pakkumises toodud 15 eurot rulli eest. Samas Ehituse ABC valikus on firma Rasch tapeedid hinnavahemikust 4.70 – 7.40 eurot. Puudutatud isiku I
2-23-15562 arvates puudus avaldajal igasugune vajadus pakkuda ammu aega tagasi remonditud ja olulisel määral amortiseeritud korteri remondieelse seisundi taastamiseks materjalide kasutamist hindadega hinnaklassis üle keskmise. Kahju definitsioon tuleneb paljuski kahju hüvitamise eesmärgist, mis omakorda lähtub diferentsihüpoteesist. Selle järgi isik tuleb panna samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Pöördvõrdelisena tuleneb siit ka see, et kahju hüvitamise nõude eesmärk ei saa olla teise poole karistamine. Kahju tekitajalt ei saa välja nõuda rohkem kahju kui ta on tekitanud ning kahju hüvitamine ei tohi viia mitte kannatanu rikastumiseni vaid ainult algse olukorra taastamiseni. Puudutatud isik I leiab, et antud juhul avariieelse olukorra korteri nr xxxx oleks võinud taastada tunduvalt mõistlikuma summa eest. Samale põhimõttele viitas avaldaja ise kahjunõudes mainides VÕS §132 lg 3.
16.Puudutatud isiku I 22.01.2024 menetlusdokumendi kohaselt puudutatud isiku II esindaja poolt toodud korteri nr xxxx telefonid ei kuulu puudutatud isikule I. Puudutatud isik I sai teada avaldaja kahjunõudest, mis laekus tema e-postiaadressile xxxx, 11.08.2023 ja vastas sellele 14.08.2023. Kahjunõudele antud vastuses avaldajale teatas puudutatud isik I oma kontaktandmed ning väljendas valmidust läbirääkimisteks ja kompromissi sõlmimiseks. Nimetatud ettepanek oli avaldaja poolt tagasi lükatud.
17.Avaldaja ja puudutatud isiku II poolt esitatud dokumentides ilmnevad olulised vastuolud andmete kohta korteri nr xxxx omaniku V. L. toimingutest avarii avastamisel ja puudutatud isiku II juhatuse teavitamisel. Samas nähtub puudutatud isiku II poolt esitatud dokumentidest, et avaldajal ei olnud täit ülevaadet 22.06.2023 toimunud avarii üksikasjadest ja kindlustusvõtja V. L. tegelikust rollist ja viibimise asukohast veeavarii ajal, mis selgusid alles pärast puudutatud isiku II omapoolsete tõendite esitamist kohtule.
18.Avalduse lisas nr 6 on toodud ülevaatuse akt 04.07, mida on omakäeliselt allkirjastanud korteri nr xxxx omanik, kindlustusvõtja V. L. ja kindlustusandja esindaja E. E.. Aktis kinnitab korteri nr xxxx omanik V. L., et öösel kell 04.00 kuulis ta, kuidas laest jookseb vesi alla ja teatas sellest juhatusele. Järelikult puudutatud isiku II arvamus selle kohta, et puudutatud isiku I väide avarii alguse ajast ja puudutatud isiku II juhatuse teavitamisest oli ebaõige ja ei vasta tegelikkusele, on väär, kuna vastasel juhul tuleb seada kahtluse alla avaldusele lisatud ja kindlustusandja esindaja poolt kinnitatud akti sisu objektiivsust. Aktis 04.07 toodud ja kahe osaleja poolt allkirjastatud andmed andsid puudutatud isikule I kaaluka aluse järeldada, et puudutatud isiku II juhatus venitas põhjendamatult kaua avarii lokaliseerimisega. Samas väidab puudutatud isiku II esindaja, et korteri nr xxxx omanik V. L. ise korteris ei ela ning korteris elab vana proua, kes sai juhtunust teada mõni aeg pärast avarii toimumist santehnikult ja juhatuse liikmelt, kes äratasid rahulikult magava proua. Seega leiab kinnitust, et V. L. ei saanud avariist teada kell 4:00 hommikul ning sellest juhatusele teatada, kuna ei ela selles korteris. Avariiteate juhatusele tegi korteri nr xxxx omanik kell 6.19, kinnitades seda telefonikõnede eristusega, misjärel oli avarii lokaliseeritud kell 6.30. Juhul kui V. L. väited toimunu kohta vastaksid tegelikkusele, saaks puudutatud isiku II juhatus avariid lokaliseerida tunduvalt varem ja on tõenäoline, et nii korteri nr xxxx kui ka allpool asuvad korterid oleksid vähem kahjustatud.
19.Kui aga V. L. väited tegelikkusele ei vasta ning tema ise ei ela nimetatud korteris, mis selgus alles pärast puudutatud isiku II menetlusse kaasamist ning ta ei viibinud seal 22.06.2023 öösel kell 04.00, samuti ei teavitanud avariist puudutatud isiku II juhatust, nagu ta kinnitas aktis 04.07, tuleb V. L. aktis 04.07 toodud ja allkirjastatud väited hinnata kriitiliselt, kuna nad kahjustasid puudutatud isiku II mainet, lõid puudutatud isikul I ebaõige pildi toimunust ning viisid ta segadusse, samuti moodustavad kindlustuspettuse koosseisu, mille puhul on avaldajal õigus pöörduda politsei poole vastava avaldusega. KrtS § 31 lg 5 näeb ette, et korteriomanik on
2-23-15562 kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Sellest tulenevalt pidi korteri nr xxxx omanik kindlustusvõtja V. L. esitama puudutatud isikule II ja kindlustusandjale objektiivset ja tõepärast informatsiooni toimunust, kindlustusandja poole pöördudes pidi ta käituma heauskselt ning mitte viima ta segadusse ilmselt ebaõige informatsiooni esitamisega.
20.Puudutatud isiku II poolt esitatud seisukoht sisaldab videolõiku korteri nr xxxx veeavariijärgse seisundi kohta, mis isikuandmete kaitse seaduse põhimõtetest lähtudes kujutab endast andmesubjekti puudutatud isiku I nõusolekuta isikuandmete kogumist ja töötlemist puudutatud isiku II poolt. Puudutatud isik I vaidleb vastu puudutatud isiku II poolt tema seisukoha juurde lisatud videolõigu kohtule tõendina esitamise ning temaga seotud isikuandmete sanktsioneerimata ja seadusevastase töötlemise vastu. Puudutatud isik I leiab, et tema isikuandmete kogumine ja töötlemine videolõigu filmimise näol oli ilmselt ebaproportsionaalne, mittevajalik ja puudutatud isiku I huve rikkuv, kuna veeavarii tekitanud korteri tuvastamiseks puudus puudutatud isikul II igasugune vajadus ja õigus korterisse siseneda ja seda filmida. Avalduse Lisa nr 5 aktis on kajastatud avarii tekkimise aeg ja fakt ning see on allkirjastatud nii korteri nr xxxx esindaja kui ka puudutatud isiku II esindaja poolt, mis on piisav avarii tekkimise aja ja koha fikseerimiseks.
21.Avaldusele lisatud piltidel on näha, et korteri nr xxxx tapeet on vana ja pleekinud kohtades, mis ei ole veeavarii tõttu kahjustada saanud. Samuti on seinal selgesti näha määrdumis- ja kulumisjälgi, mis ei ole seotud veekahjustusega. Piltidel on näha, et põrandakate on vigastustega, pleekinud ja kulunud. Seega vajas korter nr xxxx remonti loomuliku amortiseerumise tõttu, mitte vaid 22.06.2023 toimunud avariiga seoses. Selliselt korteri nr xxxx remondiks vajalik materjalide valik ei peaks ületama keskmist hinnaklassi VÕS §132 lg 3 alusel, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjunõue eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tapeediga kaetud pind moodustab 11+3 = 14 rulli. Esiku tapeetimistööd, aluspinna kruntimine 14 m2. Vannituba niiskuskindla tapeedi paigaldustööd, aluspinna kruntimine 14,3 m2. WC tapeetimistööd, aluspinna kruntimine 4,0 m2. Köögi tapeetimistööd, aluspinna kruntimine 11,0 m2. Kokku 43,3 : 2,55 (H ) = 16,98 jm. Tapeedipaani keskmine laius - 0,7 m. 16,98 m :0,7m = 24 paani. Juhul, kui rullis on 3 tapeedipaani, kulub kokku 24:3 = 8 rulli. Pakkumises on toodud 14 rulli. Hinnavahe hinnapakkumisega 15 euro rulli eest moodustab (14-8 ) х 15,00 = 90,00 eurot. Seega on hinnapakkumises toodud tapeetide hulk ja hind on ülespaisutatud.
22.Tapeedi hinnaks tänapäeva turutingimustes saab valida vahemikus 5-8 eurot rulli eest, mistõttu arvestuslikult 8 rulli saaks osta maksimaalselt 64 euro eest. Hinnapakkumises toodud tapeedid hinnaga 165 + 57 = 222 eurot moodustab hinnavahe pakkumisega 158 eurot. PVC põrandakate hinnaks on hinnapakkumises toodud 15 eurot m2 eest. Kaubandusvõrgus pakutud PVC põrandakatte hind on vahemikus 5.99-12.50 eurot m2 eest ehk keskmiselt 9 eurot m2 eest. Seega arvestuslikult saaks soetada 15 m2 PVC katet 135 euro eest. Hinnavahe pakkumisega moodustab 90 eurot. Kokku ületab remondiks kasutatud materjalide hind keskmiselt 248 eurot. Alternatiivseid hinnapakkumisi teistelt firmadelt remonti tegemiseks avaldaja esitanud ei ole.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
23.Puudutatud isik II leiab, et avaldaja nõuded puudutatud isiku I vastu on põhjendatud kuna korterile Xxxx tekitatud kahju eest vastutab täielikult puudutatud isik I. Avaldaja on tõendanud nõude esitamise eeldusi. Puudutatud isik II ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et
2-23-15562 korteriühistu Punane 33 (puudutatud isik II) juhatuse tegevusetus või tegevuse ebapiisav efektiivsus 22.06.2023 toimunud avarii lokaliseerimisel on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja selle ulatusega ning puudutatud isiku vastutus kahju hüvitamise eest peab olema jagatud võrdselt puudutatud isikuga II.
24.Paljasõnaline on puudutatud isiku I väide, et Hoonetetehnohooldus OÜ-l kulus veepüstiku kinnikeeramiseks umbes 2,5 tundi. 22.06.2023 toimunud avarii avastas korteri xxxx omanik T. S., kes koheselt kell 6.19 helistas hooldusfirmale Hoonetetehnohooldus OÜ telefonile xxxx ja teavitas avariist. Kell 6.30 santehnik oli juba kohal ja keeras veepüstiku kinni. Peale seda hakkas juhatus koos santehnikuga otsima, millisel korrusel leke tekkis ja mis on selle põhjus. Seega puudutatud isik II reageeris avariiolukorrale väga operatiivselt ja veepüstik oli kinni keeratud poole tunni jooksul. Puudutatud isik II selgitab täiendavalt, et korteri xxxx omanik V. L.ise korteris ei ela. Korteris elab vana proua, kes sai juhtunust teada mõni aeg pärast avarii toimumist santehnikult ja juhatuse liikmelt, kes äratasid rahulikult magava proua. Seega V. L. ei saanud avariist juhatusele teavitada kell 4 hommikul. Kell 6.55 juhatuse liige, helistades korterisse 70 (mis asub puudutatud isiku I korteri peal) tegi kindlaks, et korteris on kõik korras. Selgus, et kahjustada said korterid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx.
25.Korteriühistul oleva korteri xxxx (mis kuulub puudutatud isikule I) telefoninumbrile xxxx helistati mitu korda. Suheldi korteris xxxx elava isikuga (puudutatud isiku I isaga) esimest korda kell 10.30. Ta lubas korterisse sisse lasta, kuid ei avanud ust. Teine kord õnnestus temaga ühendust võtta kell 11.50 ja jälle tulemuseta. Olles korteri xxxx ukse taga ja helistades kell 11.59, tegi üürnik lõpuks ukse lahti ja lubas korterisse sisse. Selgus, et veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, nimelt korteri valdaja unustas sulgeda veekraani ja vesi voolas üle vanni ääre maha. Seega korterile xxxx tekitatud kahju eest vastutab täielikult puudutatud isik I.
26.Oma väidete tõendamiseks esitab puudutatud isik II väljavõtted korteri xxxx omaniku telefonist xxxx ning korteriühistu juhatuse telefonist xxxx. Väljavõttelt on näha, et kell 6.19 helistas korteri xxxx omanik numbrile xxxx, s.o Hoonetetehnohooldus OÜ telefonile. Juhatus suhtles telefoniga alates 6.55 hooldusfirmaga ja korteritega xxxx, xxxx ja xxxx. Eelmainitust tulenevalt tegi puudutatud isik II endast kõikoleneva, et kiiremas korras lokaliseerida 22.06.2023 toimunud avarii ning vähendada avariiga seotud võimaliku kahju. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud puudutatud isiku I väide, et puudutatud isiku I vastutus kahju hüvitamise eest peab olema jagatud võrdselt puudutatud isikuga II.
27.Puudutatud isik II pöörab tähelepanu sellele, st vastavalt KrtS § 46 korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.
28.Puudutatud isik I on korteri Xxxx omanik alates oktoobrist 2022. Käesoleva ajani ei ole ta KrtS § 46 tulenevat kohustust täitnud. Tema elukoha ja e-posti aadressi sai korteriühistu teada alles antud kohtuasjas esitatud dokumentidest. Seega korteriga xxxx suhtlemiseks kasutab korteriühistu temal oleva puudutatud isiku I isa telefoninumbrit ja korteri xxxx postkasti (kuhu oli pandud 22.06.2023 avariiga seotud koostatud akt). KrtS § 31 lg 5 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Sellest tulenevalt puudutatud isik I peab ise korraldama ja vastutama selle eest, et saada tähtajaliselt kõik tema korteriga seotud informatsiooni. Puudutatud isik II selgitab, et nii
2-23-15562 korteriühistu põhikiri kui ka KrtS§ 45 annab omanikule õiguse saada teavet ühistu tegevuse kohta, mitte kohustab korteriühistut omal algatusel esitama omanikule teavet. Puudutatud isik I ei ole kordagi pöördunud korteriühistu poole, et saada teavet 22.06.2023 toimunud avarii kohta. Eelmainitust tulenevalt leiab puudutatud isik II, et puudutatud isik I ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks rikkunud mõnda oma kohustust, mis on põhjalikus seoses korterile Xxxx tekkinud kahjuga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.
30.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
31.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteriomandi aadressil Xxxx, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxxx (dtl 12-14).
32.Kohtule esitatud kahjuteatelt nähtub, et 22.06.2023 toimus kindlustusvõtja Xxxx korteris veekahju (dtl 15-16). Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 akti kohaselt on korterisse nr xxxx lekkinud vesi läbi vannitoa ja koridori vahelae ning veelekke põhjuseks oli korteris nr xxxx sulgemata unustatud veekraan, mille tagajärjel voolas vesi üle vanni ääre (dtl 20). Ka 04.07.2023 ülevaatuse akti 8165 kohaselt on juhtumi põhjuse juures märgitud, et uputas naaber ülevalt (dtl 21-22). Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et puudutatud isik I on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (dtl 31). Puudutatud isik I võttis omaks, et aadressil Xxxx asuv korter kuulub temale ja ka seda, et 22.06.2023 toimus selles korteris veeleke.
33.Puudutatud isik I tõi esile, et Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 koostatud akt on allkirjastatud volitamata isiku poolt, kes väidetavalt oli ebakaine, seega vaevalt sai ta aru oma tegudest ja toimuvast. Kuigi puudutatud isiku I hinnangul ei saanud 22.06.2023 akti allkirjastamisel korterit xxxx esindanud isik aru oma tegudest (joobe tõttu), siis ei vaidlustanud
2-23-15562 puudutatud isik I selgesõnaliselt veelekke põhjust (korteris nr xxxx sulgemata veekraan) ega toonud kohtu ette omapoolset versiooni toimunust. Käesoleva vaidluse esemeks on veelekke põhjustanud korteri omaniku vastutus tekkinud kahju eest, mistõttu pole kohtu hinnangul oluline, kas korteri nr xxxx esindajal oli 22.06.2023 akti allkirjastamisel selleks volitus või mitte. Juhul, kui puudutatud isik I oleks asunud seisukohale, et Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 allkirjastatud aktil kajastatud veelekke asjaolud ei vastanud tegelikkusele (mida puudutatud isik I selgelt ei väida), siis pidanuks puudutatud isik I oma vastuväiteid (mis on selgelt esitamata) ka tõendama. Aktile allakirjutanud isiku volituse olemasolu või selle puudumine ei ole kahju tekkimise põhjuse tuvastamisel oluline.
34.Puudutatud isik II esitas 05.01.2024 menetlusdokumendiga kohtule videosalvestise korteris nr xxxx tuvastatud avariiolukorrast. Puudutatud isik I vaidles eelnimetatud tõendi asja materjalide juurde vastuvõtmisele vastu, kuivõrd tegemist on puudutatud isiku I hinnangul tema isikuandmete sanktsioneerimata ja seadusevastase töötlemisega. Tõendi vastuvõtmist, selle asjakohasust ja lubatavust reguleerib TsMS § 238. TsMS § 238 lg 3 p 1 kohaselt keeldub kohus tõendi vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga (kohaldub ka hagita menetlusele, vt TsMS § 477 lg 1). Sätte eesmärk on põhiõiguste kaitse ja seda sõltumata sellest, kelle põhiõigustega on tegu - menetlusosalise või menetlusvälise isikuga. Kohtuasja lahendava kohtu eesmärk on aga eeskätt tegeleda tõendi lubatavuse ja sisulise hindamisega konkreetse kohtuasja eset silmas pidades, mitte küsimustega, kas ja kuidas tuleks andmetöötlust piirata või keelata või milliseid muid meetmeid võtta rikkumise heastamiseks või edasiseks vältimiseks (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1342, p 20). Seega ei analüüsi kohus käesoleva tsiviilasja raames ega võta seisukohta küsimuses, kas videosalvestis sisaldab puudutatud isiku I isikuandmeid ning juhul kui sisaldab, siis kas isikuandmete töötlemine on olnud õiguspärane või mitte.
35.TsMS § 238 kommentaaride kohaselt tulevad lg 3 p 1 puhul kõne alla eelkõige sellised juhtumid, mis endast kuritegu ei kujuta, kuid siiski rikuvad teiste isikute põhiõigusi, nt väärteod, jälitustegevuse norme rikkudes saadud tõendid vmt tõendid, mille hankimisel on rikutud põhiõigusi. Puudutatud isik I ei ole esile toonud, millist tema põhiõigust on rikutud olukorras, kus korteriühistu juhatus filmis veelekke põhjustanud korteri seisundit ukse avanemisel. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et filmimist on keegi keelanud, takistanud vmt asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et tõend on saadud ebaseaduslikult. Kohtu hinnangul ei ole kohtul alust jätta videosalvestis TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel tõendina vastu võtmata.
36.Täiendavalt on puudutatud isik I viidanud sellele, et avalduse lisa nr 5 aktis on kajastatud avarii tekkimise aeg ja fakt ning see on allkirjastatud nii korteri xxxx esindaja kui ka puudutatud isiku II esindaja poolt, mis on piisav avarii tekkimise aja ja koha fikseerimiseks. Sisuliselt viitab puudutatud isik I TsMS § 238 lg 1 p-le 2, mille kohaselt tõendil ei ole asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Puudutatud isik I on seadnud Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 koostatud akti ja 04.07.2023 ülevaatuse akti 8165 kahtluse alla põhjusel, et: 1) korteri xxxx esindajal puudus 22.06.2023 akti allkirjastamiseks volitus; 2) korteri xxxx esindaja ei saanud joobe tõttu oma tegudest aru; 3) dokumendid koostati ja allkirjastati kindlustaja ja kindlustatu poolt puudutatud isikut I informeerita ja tema osavõtuta. Seega ei nõustu kohus puudutatud isiku I seisukohaga, et videosalvestise esitamine oli ebavajalik seetõttu, et vaidlusaluse asjaolu kohta (veelekke tekkimise aeg, koht ja põhjus) kohta on esitatud piisavaid tõendeid. Kuivõrd puudutatud isik I vaidles nii Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 aktile kui 04.07.2023 ülevaatuse aktile 8165 vastu, siis on puudutatud isiku II poolt esitatud videosalvestis korteris nr xxxx jäädvustatud avariiolukorrast vajalik ja asjakohane tõend. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku I
2-23-15562 taotluse jätta videosalvestis korteris xxxx tuvastatud avariiolukorrast tõendina asja materjalide juurde vastu võtmata.
37.Videosalvestisest nähtub kohtule, et 8 korrusel asuvas korteris nr xxxx on vann ääreni vett täis, veega on kaetud ka vannitoa põrand (dtl 206). Asja materjalidest ei nähtu tõendeid, mis viitaksid muule veelekke põhjusele, puudutatud isik I ega II pole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis (Hoonetetehnohooldus OÜ 22.06.2023 akt, 04.07.2023 ülevaatuse akt 8165, videosalvestis korteris xxxx tuvastatud avariiolukorrast) loeb kohus tuvastatuks, et 22.06.2023 veelekke põhjuseks oli korteris nr xxxx sulgemata veekraan, mille tagajärjel voolas vesi üle vanni ääre ja põhjustas kahju korteris nr xxxx.
38.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
39.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik I korteriomandi omanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud hoolsuskohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS lõikes 1 sätestatut.
40.Kuna puudutatud isikule I kuuluvas korteris Xxxx toimus veeleke, mille tõttu sai veekahju korter nr xxxx, siis järelikult on korteriomandi xxxx omanik E. P. rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isikule I kuuluva korteris aset leidnud veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse
2-23-15562 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist alguse saanud veeleke võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku I poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikule tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku I omandisse kuuluvast korterist nr xxxx. Kui puudutatud isik I ei oleks oma hoolsuskohustust rikkunud, siis ei oleks kahju tekkinud.
41.Puudutatud isik I ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik I tõi esile, et tegi kohtueelselt ettepaneku asuda läbirääkimistesse kompromissi saavutamiseks ja teatas avaldajale oma kontaktandmed. Avaldaja ei olevat puudutatud isiku I kirjale kohtueelselt vastanud. Kohus selgitab, et kompromissiläbirääkimistest keeldumine ei mõjuta puudutatud isiku I vastutust teisele korteriomandi omanikule tekkinud kahju eest. Kahju kandnud korteri omanik ega tema kindlustusandja ei ole ühegi kehtiva seadusega kohustatud kahju tekitanud isikuga kompromissiläbirääkimisi pidama ja kompromissi sõlmima. Kompromiss sõlmitakse nii kohtueelselt kui kohtumenetluse käigus vabatahtlikult, kohus ei saa kompromissi sõlmimiseks kedagi sundida. Asjaolu, et avaldaja keeldus kohtueelselt kompromissi tingimuste läbirääkimistest, pole käesoleva asja lahendamisel oluline. Kohtule ei nähtu ka seda, et puudutatud isik I oleks kasvõi mingis ulatuses kahju hüvitanud.
42.VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isiku I vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega vastutab puudutatud isik antud juhul teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue puudutatud isiku I vastu. VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on puudutatud isiku I korterist alguse saanud kahjujuhtumi tekkinud kahju 3033 euro ulatuses hüvitanud (dtl 30), läks kahju hüvitamise nõue eelnimetatud ulatuses kindlustusandjast avaldajale üle.
43.Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et puudutatud isiku II (korteriühistu) juhatuse tegevusetus või tegevuse ebapiisav efektiivsus 22.06.2023 toimunud avarii lokaliseerimisel on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja selle ulatusega ning et puudutatud isiku I vastutus kahju hüvitamise eest peab olema jagatud võrdselt puudutatud isikuga II VÕS § 137 lg 3 alusel. VÕS § 137 lg 3 järgi, kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. VÕS § 137 lg 3 kommentaaride kohaselt annab lõige 3 kahjuhüvitise arvestamise reegli juhuks, kui üks kahju tekitajatest saab esitada vastutust välistava või piirava vastuväite (nt aegumine, vastutuse välistamise või piiramise kokkulepe), kahjustatud isikul on aga jätkuvalt võimalus esitada nõue ülejäänud solidaarvõlgnike vastu. Sätte eesmärk on tagada nimetatud juhtudel kahjustatud isiku omaosalus kahju kandmisel. Seega ei reguleeri VÕS § 137 lg 3 osavastutust kahju kandnud isiku ees. Asjakohane säte on VÕS § 63 lg 1, mille kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. VÕS § 63 lg 1 kommentaaride järgi osavõla raames tekib võlausaldajal iga osavõlgnikuga eraldi ja teistest sõltumatu võlasuhe, mille raames aset leidvad asjaolud, eelkõige kohustuse rikkumised, ei mõjuta võlausaldaja suhteid teiste osavõlgnikega.
2-23-15562
44.KrtS § 12 lg 1 on sätestatud, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei põhjustanud rikkumist puudutatud isiku II mõjusfääris olev asjaolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et veekahju sai alguse puudutatud isiku I omandisse kuuluvast korterist nr xxxx, nimelt sulgemata veekraani tagajärjel voolas vesi üle vanni ääre ja põhjustas kahju korteris nr xxxx. Seega pole puudutatud isik II rikkunud kaasomandi osa korrashoiu kohustust.
45.Sisuliselt heidab puudutatud isik I puudutatud isikule II ette, et väidetavalt tegutses puudutatud isik II ebaefektiivselt (liiga aeglaselt) 22.06.2023 veelekke toimumisel. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I etteheited alusetud. Olukorras, kus veekahju sai alguse öösel puudutatud isiku I omandisse kuuluvast korterist (sulgemata veekraan), on asjakohatu heita korteriühistule ette, et veepüstiku kinnikeeramine ei toimunud kiiremini. Korteriomandi nr xxxx omanik/elanik oli see isik, kes oleks pidanud avariiolukorrast teavitama, võtma kasutusele kõikvõimalikud meetmed kahju ärahoidmiseks/ kahju ulatuse piiramiseks. Seda enam, et kahju ei põhjustanud nt torustiku leke, vaid sulgemata veekraan, mille kinni keeramine oli korteri nr xxxx elaniku mõjusfääris. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks korteriühistu (puudutatud isik II) pahatahtlik viivitamine santehniku kohale kutsumisel/veepüstiku kinnikeeramisel. Sellel puuduks ka mistahes loogiline põhjus. Asjakohatu on ka etteheide, et korteriühistu juhatus oleks pidanud ise santehniku ülesandeid täitma ja püstiku kinni keerama.
46.04.07.2023 ülevaatuse akti 8165 kohaselt kirjutas kahju saanud korteri omanik V. L. alla lisainfole, mille kohaselt „22.06.2023 öösel 04.00 kuulsin kuidas laest voolab alla. Teatasime ühistule. Ühistule avas korter xxxx ukse alles sama päeva õhtul kell 16.00. Korter xxxx selgitas et oli unustanud vanni vee jooksma olles ise joobes.“ Puudutatud isiku II 05.01.2024 menetlusdokumendi kohaselt 22.06.2023 toimunud avarii avastas korteri xxxx omanik T. S., kes koheselt, kell 6.19 helistas hooldusfirmale Hoonetetehnohooldus OÜ telefonile xxxx ja teavitas avariist. Kell 6.30 santehnik oli juba kohal ja keeras veepüstiku kinni. Puudutatud isik II selgitas täiendavalt, et korteri xxxx omanik V. L. ise korteris ei ela. Korteris elab vana proua, kes sai juhtunust teada mõni aeg pärast avarii toimumist santehnikult ja juhatuse liikmelt, kes äratasid rahulikult magava proua. Seega V. L. ei saanud avariist juhatusele teavitada kell 4.00 hommikul.
47.Kohtu hinnangul ei võimalda ka puudutatud isiku I etteheited veelekke avastamise ja kõrvaldamise toimingute kronoloogia väidetav vastuolu tuletada puudutatud isiku II vastutust kahju põhjustanud sündmuse eest. Esiteks pole selge, kelle poolt oli 04.07.2023 ülevaatuse akt 8165 koostatud, kas kindlustusandja või kindlustusvõtja poolt. Teiseks pole ükski eelnimetatud isikutest 22.06.2023 veelekke sündmuse juures olnud ega toimunu asjaolusid otseselt tajunud. Seega on eluliselt usutav, et 04.07.2023 ülevaatuse akti 8165 koostamisel võisid olla mõningad ebatäpsused selles, kes ja millal oli veelekke avastanud ja korteriühistule teatanud. Eelneva kindlaks tegemine pole käesoleva vaidluse eset silmas pidades ka oluline, kuivõrd ei välistaks ega piiraks puudutatud isiku I vastutust tekkinud kahju eest.
48.Ka siis, kui eeldada, et alates veelekke avastamisest kuni püstiku kinnikeeramiseni kulus mõni tund, poleks ainuüksi sel põhjusel võimalik puudutatud isiku II vastutust kahju tekkimisel jaatada. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtub, et veelekke toimus öösel, mil kõik kortermaja
2-23-15562 elanikud (sh korteriühistu juhatus) eelduslikult magasid. Liiga optimistlik oleks eeldada, et keset ööd toimunud veeuputuse avastamine, santehniku kohale kutsumine ja püstiku kinnikeeramine võiks võtta ajaliselt kokku ca 15-20 minutit. Seda enam, et vastavalt asjas kogutud tõenditele, pole kahju põhjustanud korteri elanik veelekke kõrvaldamisele kaasa aidanud. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse puhul ei ole määravat tähtsust sellel, kes ja millal täpselt tuvastas ja teatas puudutatud isikule II veelekkest. Puudutatud isik I võttis omaks, et aadressil Xxxx asuv korter kuulub temale ja et 22.06.2023 toimus selles korteris veeleke. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et 22.06.2023 kell 6.30 oli koostatud Hoonetetehnohooldus OÜ akt ning menetlusosalistel puudub vaidlus asjaolus, et selleks hetkeks oli veepüstik kinni keeratud. Kohus nõustub avaldaja ja puudutatud isiku II seisukohaga, et kahju tekkimise eest vastutab üksnes puudutatud isik I.
49.Kohus ei hinda puudutatud isiku I väiteid seoses kahju saanud korteri omaniku V. L. poolt kindlustusandjale esitatud andmete väidetava ebatäpsusega ega väidetava kindlustuspettuse kahtlusega, kuivõrd need pole asja lahendamisel olulised. Kohus tuvastas eelnevalt, et 22.06.2023 veelekke põhjuseks oli korteris nr xxxx sulgemata veekraan, mille tagajärjel voolas vesi üle vanni ääre ja põhjustas kahju korteris nr xxxx. Puudutatud isik I võttis omaks, et aadressil Xxxx asuv korter kuulub temale ja ka seda, et 22.06.2023 toimus selles korteris veeleke. Kas, siis kuidas peaksid väidetavad ebatäpsed andmed mõjutama puudutatud isiku I vastutust tekkinud kahju eest pole puudutatud isik I selgitanud ega kohtu ette toonud.
50.Puudutatud isik heidab I korteriühistule ette, et rikutud on puudutatud isiku I õigust saada informatsiooni toimunud veeavarii kohta ja osaleda veeavariiga seotud menetluses. Puudutatud isik II on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on 22.06.2023 tehtud mitmeid kõnesid, sh korteriühistu juhatuse andmetel puudutatud isikule I kuulunud telefoninumbrile xxxx (dtl 205). Puudutatud isiku I 22.01.2024 menetlusdokumendi kohaselt puudutatud isiku II esindaja poolt toodud korteri xxxx telefonid ei kuulu talle. Kohus nõustub puudutatud isiku II seisukohaga, mille kohaselt KrtS § 46 lg 3 järgi on korteriühistul õigus lugeda korteriomaniku elu- või asukohaks korteriomandi asukoht, kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma eluvõi asukoha postiaadressi. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et oleks teatanud puudutatud isikule II enda muud kontaktandmed. Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik I selgitanud, millisel viisil oleks puudutatud isiku I teavitamine (mille riisikot kandis kontaktiandmete esitamata jätmise tõttu puudutatud isik I ise) ja tema osalemine kindlustusjuhtumi menetlemisel oleks kahju ulatust mõjutanud.
51.Kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole esitatud korteriomaniku nõuet korteriühistu vastu ühistu dokumentidega tutvumiseks, siis ei analüüsi kohus ega hinda tõendeid (vastavaid KÜ Punane 33 põhikirja tingimusi) seoses puudutatud isiku I vastuväitega, et korteriühistu on rikkunud puudutatud isiku I õigust veeavarii kohta informatsiooni saamiseks.
52.Avaldaja taotleb puudutatud isikult I kahju hüvitamist summas 3033 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega piisavalt tõendanud, et puudutatud isikule I kuuluvast korterist alguse saanud veelekke tõttu sai kahjustada korter nr xxxx (dtl 2125, 45-47, 49-159). Avaldaja on esitanud kohtule nimekirja vajalikest töödest ja sellega seotud kulude tasumisest (dtl 26-27, 30). Kohtul ei ole alust nimetatud tõendite õigsuses kahelda. Puudutatud isiku I väide, et avariieelse olukorra korteris xxxx oleks võinud taastada tunduvalt mõistlikuma summa eest, ei ole tõendatud. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, sh on paljasõnalised puudutatud isiku väited, et 1) Decoras on PVC põrandakatete hinnad on vahemikus 5,99-12,50 eurot; 2) Ehituse ABC valikus on firma Rasch tapeedid hinnavahemikust 4.70 – 7.40 eurot; 3) tapeedi hinnaks tänapäeva turutingimustes saab valida
2-23-15562 vahemikus 5-8 eurot rulli eest; 4) tapeetimistööde osas esikus tuleks lähtuda pinnast mitte üle 10,4 m2. Paljasõnaline on ka puudutatud isiku I vastuväide, et kahjustada saanud korteri tapeedi vahetuseks tuleks kasutada 8, mitte 14 rulli. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis eelnimetatud väidet tõendaks. Ka puudutatud isiku I arvutuse lähteandmed, nimelt et tapeedipaani keskmine laius on 0,7 m, on paljasõnaline. Väidete tõendamatusele on viidanud ka avaldaja. Puudutatud isikut I esindas menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu peaksid tsiviilkohtumenetluse pidamise põhimõtted (sh väidete tõendamise kohustus) puudutatud isikule I teadlikud olema.
53.Puudutatud isiku I hinnangul vajas korter xxxx remonti loomuliku amortiseerumise tõttu, mitte vaid 22.06.2023 toimunud avariiga seoses. Avaldaja tõi esile, et korter on viimati remonditud üsna ammu, 20-25 aastat tagasi ja väga amortiseerunud, sh tapeedid on pleekinud ja vanamoelised, põrandal olev linoleum on kulunud ja määrdunud, seinal on näha on määrdumis- ja kulumisjälgi, mis ei ole seotud veekahjustusega. Põrandakate on vigastustega, pleekinud ja kulunud. Kuivõrd avaldaja esitas piisavalt tõendeid nii kahjustuste ulatuste kui ka nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta, pidi puudutatud isik I konkreetselt esile tooma, millised hinnapakkumistes märgitud tööd on ebavajalikud, ning oma väiteid põhistama ja tõendama. Puudutatud isik I ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt, sh et saaks värvida, tapeetida ja vahetada põrandakatet üksnes veega kahjustatud kohtades, st osaliselt. Ainuüksi puudutatud isiku kahtluse põhjal ei saa teha järeldust, et mõni töö oleks kindlustusvõtja korteri parendamiseks, mitte endise olukorra taastamiseks. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks, et hüvitada korteriomanikule tekkinud kahju, peaks kahjustuste likvideerimiseks kasutama uusi ehitusmaterjale. Asjaolu, et korteriomaniku korter pareneks seetõttu, et kahjustuste likvideerimisel kasutatakse uusi ehitusmaterjale, ei ole kasu, mida saaks VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral poleks kahju likvideerimine üldse võimalik (vt ka Riigikohtu 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 17 ning Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt., lk 671).
54.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku I vastu kahju hüvitamise nõue summas 3033 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
55.Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et avaldaja on 11.08.2023 pöördunud kohtueelselt puudutatud isiku I poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks (dtl 32-34). 11.08.2023 nõudekirjas nõudis avaldaja puudutatud isikult tekitatud kahju tasumist hiljemalt 25.08.2023, hoiatades puudutatud isikut I nõude täitmata jätmisel ka viivisenõudest (dtl 33). Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt summas 3033 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2023 kuni 03.11.2023 ning viivisesumma on 69,80 eurot. Puudutatud isik I ei ole viivise
2-23-15562 arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab nimetatud viivise summa puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult I avaldaja kasuks vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule välja edasiulatuva viivise põhinõudest (3033 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2023 kuni põhinõude (3033 eurot) täitmiseni.
56.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati. Kuna kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu I täies ulatuses, siis jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Ka puudutatud isiku II menetluskulud jäävad puudutatud isiku I kanda, kuivõrd puudutatud isiku II tsiviilasja menetlusse kaasamist taotles puudutatud isik I (avaldaja vaidles taotlusele vastu). Kuivõrd kohus puudutatud isiku II vastutust kahju tekkimise eest ei tuvastanud ning tema kaasamist taotles just nimelt puudutatud isik I, siis on õiglane jätta puudutatud isikul II tekkinud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isiku I menetluskulud jäävad tema enda kanda.
57.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult I avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud kogusummas 594 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabiteenust 4 tunni ja 57 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Avaldaja menetluskulu 10.01.2024 seisuga on 644 eurot (50 + 594). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu (dtl 211). Puudutatud isik I ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
58.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (4 tundi ja 57 minutit) tervikuna põhjendatud ja vajalik. Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise
2-23-15562 esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 90 eurot/h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 445,50 eurot (4 h ja 57 min x 90).
59.Kohus mõistab puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 495,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 445,50 eurot. Hüvitatavatele menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku I poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495,50 eurot) tuleb puudutatud isikul I tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Puudutatud isik II palus mõista puudutatud isikult I välja õigusabikulud summas 420 eurot. Puudutatud isiku II 05.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 0,5 tundi esmasele konsultatsioonile kliendiga, 1 tund kohtudokumentidega tutvumisele ja analüüsile, 2 tundi korteriühistu seisukoha koostamisele avalduse ja puudutatud isiku I vastuse osas, seega kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Puudutatud isiku II esindaja ei ole vandeadvokaat ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Eelnevat arvestades leiab kohus, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 90 eurot/h. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on näidatud mahus (3,5 h) tervikuna põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku II vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud käesolevas menetluses on ajakulu (3,5 tundi) ja tunnihinda (90 eurot) arvestades seega kokku 315 eurot. Hüvitatavatele menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Seega mõistab kohus puudutatud isikult I puudutatud isiku II kasuks menetluskulud summas 315 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus puudutatud isiku II taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 315 eurot) tuleb puudutatud isikul I tasuda puudutatud isikule II käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.Kuna avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud jäävad puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata puudutatud isiku I menetluskulude rahalist suurust, sest teised menetlusosalised puudutatud isikule I menetluskulusid ei hüvita.
62.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.