IF P&C Insurance AS avaldus A. R. ja N. L. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusviis
Suuline menetlus- istung 15.01.2024
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: IF P&C Insurance AS, rk 10100168; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Puudutatud isikud: A. R., ik xxxx, elukoht: xxxx N. L., ik xxxx, elukoht: xxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada IF P&C Insurance AS avaldus A. R. ja N. L. vastu kahju hüvitamise nõudes
2.Välja mõista A. R.lt ja N. L.lt solidaarselt IF P&C Insurance AS kasuks põhinõue katteks 7950,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise katteks kokku 1091,12 eurot (s.h perioodi 11.11.2022- 03.08.2023 eest 590,44 eurot ja perioodi 04.08.2023 kuni 09.02.2024 eest 500,68 eurot).
3.Välja mõista A. R.lt ja N. L.lt solidaarselt IF P&C Insurance AS kasuks viivis alates 10.02.2024 põhinõude (7950,23 euro) tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude 7950,23 euro tasumiseni. Menetluskulud
4.Jätta puudutatud isikute kanda nende enda ja avaldaja menetluskulud.
Välja mõista A. R.lt ja N. L.lt solidaarselt IF P&C Insurance AS kasuks menetluskulude katteks 750 eurot, s.h. riigilõivu katteks 50 eurot ja õigusabikulude katteks 700 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, viitenumbriga 716250827.
6.Välja mõista A. R.lt ja N. L.lt solidaarselt IF P&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt (750 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Avaldaja nõue
1.03.08.2023 esitas IF P&C Insurance AS Viru Maakohtule avalduse A. R. ja N. L. vastu kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju nõudes. Avalduse kohaselt toimus 28.06.2022 puudutatud isikutele kuuluvas korteris Xxxx, veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada korteri Xxxx siseviimistlus. Xxxx korteri suhtes kehtis kindlustusleping (dtl 15), mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. Korteriomand oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C Insurance AS poolt. Varakahjust on koostatud 05.07.2022 vaatlusakt (dtl 18) ja kohtule on kahju tekkimisega seoses esitatud ka täiendava selgitusena korteriühistu kinnitus (dtl 116), mille kohaselt üleval korrusel oleva veetoru/vooliku purunemise tagajärjel valgus vesi alumise korterisse, mille tõttu vesi rikkus seinte ja lae viimistlused ja katted ning põrandad. Kannatanu köögis on keraamiline plaat seinast lahti ja mööbel pundunud nii seinal kui põrandal. Eeldatavalt ka aluspõrand vajab vahetamist. Mööblile võtab kannatanu ise pakkumise. Samuti on ülevaatusaktiga koos edastatud avaldajale pildid (dtl 20-58) kahjustustest. Vaatlusaktide ja piltide kohaselt said kahjustada korteri nr xxxx seinad, põrandad, laed ja mööbel. Veeavarii sai alguse korteris Xxxx, mille omanikud kahju põhjustamise hetkel olid puudutatud isikud (dtl 59). Seoses korteri xxxx kahjustamisega ja remondiga on avaldajale esitatud 07.07.2022 hinnapakkumine nr 2403 (dtl 60), kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 7369,23 eurot. Tööd teostati vastavalt allkirjastatud 12.09.2022 üleandmise aktile (dtl 63). Avaldajale edastati korteris xxxx teostatud remonttööde eest arve nr 92247 (13.09.2022) kogusummas 7184,23 eurot (dtl 64), mille avaldaja on tasunud vastavalt 14.09.2022 maksekorraldusele (dtl 65). Avaldaja selgitab, et arve esitati summas 7184,23 eurot, sest hinnapakkumises toodud summast, 7369,23 eurot, on maha arvestatud omavastutus 185 eurot, mille tasus kannatanu/kindlustusvõtja. Lisaks on avaldaja poolt korteri nr xxxx omanikule hüvitatud uus köögimööbel (mis vajas välja vahetamist) summas 766 eurot arve EI316171 alusel (dtl 66) ning vastavalt maksekorraldustele 12.09.2022 ja 14.09.2022 (dtl 67-68). Kokku on seega avaldaja kahju hüvitanud summas 7950,23 eurot (7184,23 + 766). Avaldaja saatis 31.10.2022 puudutatud isikutele tagasinõude (dtl 69), tuvastades enne seda nende kontaktandmed ja nende enda poolt rahvastikuregistripidajale antud meiliaadressid (dtl 111) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7950,23 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva. Puudutatud isikud avaldaja nõudele ei ole vastanud ega ka tasunud. Avalduse esitamise seisuga nõuab avaldaja puudutatud isikutelt kokku põhisummat 7950,23 eurot. Avaldaja arvestab VÕS § 113 lg 1 kohaselt viiviseid alates kahjunõude 31.10.2022 nõudekirja tasumise tähtajale so 10.11.2022 järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 03.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras: Tasumata Arvestus Arvestus kuni Viivitatud Viivise määr Viivis summa alates päevade arv päevas 7950,23 11.11.2022 31.12.2022
0,0219% 88,79
7950,23 7950,23
01.01.2023 01.07.2023
30.06.2023 03.08.2023
0,0287% 412,99 0,0328% 88,66 kokku 590,44 Seega võlgnevad puudutatud isikud avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 590,44 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivised ka TsMS § 367 kohaselt põhisummalt 7950,23 eurolt alates avalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja hinnangul on tõendatud puudutatud isikute poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt ning avaldusele lisatud tõendite kohaselt, korteriomandile asukohaga Xxxx, Aseri alevik, tekitatud kahju eest vastutavad puudutatud isikud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 115, § 492 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1, § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel, mistõttu avaldaja palub: --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 7950,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 590,44 eurot, kokku 8540,67 eurot; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks viivised tasumata põhivõlalt (7950,23 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlasktegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtuistungi järgselt 15.01.2024 esitatud viivisearvestuse kohaselt lisandub hagi esitamise seisuga väljaarvutatud viivisele viivis tasumata põhinõudelt perioodi 04.08.2023 kuni 09.02.2024 (kohtulahendi kuupäev) eest summas 500,68 eurot (dtl 126). Puudutatud isikute seisukoht
2.Puudutatud isikutele on avaldus, selle lisad, avalduse menetlusse võtmise määrus, milles sisaldus kohustus esitada omapoolne kirjalik seisukoht ja 13.11.2023 istungi aeg, kätte toimetatud mõlemale isiklikult 06.09.2023. 15.01.2024 istungi kutse on pärast kohtukordniku ja postiteenust osutava asutuse vahendusel toimunud ebaõnnestunud kättetoimetamise katseid jäetud mõlemale postkasti. Puudutatud isikud ei ole esitanud kirjalikku seisukohta ja ei ole ilmunud ka kohtuistungile. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.
Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu
8.jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):
1.teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2.teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
3.kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4.kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
5.rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomaniku eelnimetatud õigus on üle läinud kindlustusandjale.
4.Täidetud on kõik eelmises punktis nimetatud eeldused. Kuna veekahju toimus puudutatud isikute reaalosa/eriomandi pinnal ning veekraani näol on tegemist puudutatud isikute vastutusalas oleva seadmega, rikkusid puudutatud isikud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda oma eriomandit kasutades tegevusest (magama jäämine lahti jäetud veekraani juures), mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikud on rikkunud AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades.
5.Antud juhul puuduvad avaldajal andmed, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiksid puudutatud isikud vabaneda vastutusest. Tõendatud on, et kindlustusvõtjal tekkis kahju puudutatud isikute kohustuse rikkumise tagajärjel. Puudutatud isikute rikkumise ja tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos, sest kui puudutatud isikud oleks oma eriomandi pinnal, st korteris asunud veekraani hoidnud suletuna või seda ise ärkvel olles jälginud, st hoidnud töökorras, poleks kahju tekkinud.
6.Kohus loeb asjakohaseks kõik avaldusele lisatud tõendid, millede sisu, asjaoludega seostamine ja leheküljelised viited on ammendavalt esitatud käesoleva lahendi avaldust kajastavas punktis 1 ja mille siinkohal dubleerimiseks puudub menetlusökonoomiline vajadus.
7.Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja
käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikutele võib see tunduda põhjendamatult mahukas. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1).
8.Avaldaja tõendas (vt ka p. 6) puudutatud isikute korteris toimunud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju ulatust ja tehtud tööde vajalikkust KÜ aktiga, tehtud fotodega, hinnapakkumise ja tööde loeteluga, arvega ja selle tasumise maksekorraldusega.
9.Puudutatud isikud vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui nad tõendaks, et nende vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik I ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuva seadme - veekraani - üle järelevalvet ehk jätab selle lahti ja uinub. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav.
10.Kahju hüvitamisest vabanemiseks ei piisa sellest, kui puudutatud isikud sellega nõus ei ole. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, laieneb ka sellele menetlusliigile TsMS § 477 kohaselt TsMS § 230 lg 1 sätestatud nõue, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nii kahju tekkimine, selle suurus, kui ka põhjuslik seos on tõendatud kõigi menetlusse esitatud tõenditega. Puudutatud isikud ei ole soovinud menetluses mistahes vastuväiteid ja tõendeid esitada, ei kahju tekkimise ega selle ulatuse kohta.
Varakahju aktis on fikseeritud lekke koht ja ei ole vaidlust selles, et see on puudutatud isikutele kuuluv korteriomand. Korteriomanikel on seadusest tulenev kohustus kasutada oma vara selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike vara.
11.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isikud olnud nn ülemise korteri omanikud ja ei ole vaidlustanud veekraani lahti jätmist ja ei ole ümber lükanud avaldaja tõendit, mille kohaselt leke sai alguse justnimelt puudutatud isikute korterist, siis on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isikute korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Kohtu hinnangul on esitatud fotomaterjaliga eluliselt usutavalt tõendatud kahjustuse koht ja ulatus.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 11.11.2022 – 31.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on see 12,5% aastas.
13.Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 11.11.2022 (so puudutatud isikutele 31.10.2022 esitatud nõudekirjas märgitud tasumiseks antud tähtajale- 10.11.2022- järgnevast päevast) kuni avalduse koostamiseni 03.08.2023 summas 590,44 eurot ning perioodil 04.08.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 09.02.2024 summas 500,68 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud viivisearvestustega. Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 09.02.2024 seisuga kokku summas 1091,12 eurot (590,44 + 500,68). Arvestades avaldaja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 10.02.2024 kuni põhinõude 7950,23 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 6859,11 eurot (7950,23 – 1091,12).
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kulude solidaarselt puudutatud isikute kanda jätmisel on põhjendatud välja mõista riigilõivuna tasutud 50 eurot. 03.08.2023 ja 15.01.2024 taotluste kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 169 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 50 minutit, s.h dokumentide analüüs, avalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2,5 h, 13.11.2023 istungiks valmistumine ja osalemine- 1 h 20 min, 12.12.2023 täiendava selgituse koostamine, tõendite kogumine, analüüs- 1 h, 15.01.2024 istungiks valmistumine, sellel osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine- kokku 1 h. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 169 eurot on omistatav vandeadvokaatidest lepingulistele esindajatele. Mitteadvokaatidest esindajate puhul on kohtupraktikas väljakujunenult tunnitasu suuruseks loetud kuni 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulude osas lähtub kohus TsMS § 175 ja leiab, et avaldaja taotletud ajakulu, kokku 5 h 50 min, on kooskõlas asja mahukuse (tavapärane) ja keerukusega (ei ole õiguslikult keerukas ega erakordne) ning on põhjendatud kogu ulatuses. Tunnihinnana 120 eurot (käibemaksuta) arvestades kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt õigusabikulude katteks väljamõistmisele 700 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ning kohus rahuldab avaldaja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.