Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-18106
Tsiviilasi
ERGO Insurance SE hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5940 eurot 40 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. detsembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõhvi
vald,
Jõhvi
linn,
Kutse
tn
korteriühistu
apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised esindajad
Kirjalik menetlus ja
nende Apellant (kostja): Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 korteriühistu (rk 80468438); esindaja Paul Paas Vastustaja (hageja): ERGO Insurance SE (rk 10017013); esindaja Kairi Freiberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 korteriühistu kanda. Apellatsiooniastmes puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 17.11.2021 Viru Maakohtule hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 korteriühistu (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 5940,43 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 23.01.2021 aadressil Kutse 3, Jõhvi OÜ-le Peipus kuuluva sõidukiga Toyota Land Cruiser reg märgiga 667BHP (sõiduk) kahjujuhtum. Kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Sõiduk oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt sõidukikindlustuse lepinguga nr 2131375/9. Vastavalt sõidukikindlustuse lepingule hüvitas avaldaja sõiduki omanikule tekkinud kahju 5940,43 senti (5741,28 eurot sõidukikahju (5 941,28 eurot – omavastutus 200 eurot = 5 741,28) + 199,15 eurot asendusauto kulu = 5 940,43 eurot). Hageja on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel kostjale 16.04.2021 esitanud tagasinõude, mis tuli tasuda hiljemalt 26.04.2021. Kostja ei ole siiani nõuet tasunud, millega on puudutatud isik rikkunud omapoolset kohustust tasuda tekitatud varakahju. Lumesadu ja lumest puhastamata hoone katuselt lume alla kukkumine ei ole Eesti talvistes tingimustes vääramatu jõud. Katuse hooldamine oli kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Seega oli kostjal võimalik hoone katuselt lume alla kukkumist ette näha ning kahju ära hoida sellega, kui kostja oleks hoone katust piisaval määral puhastanud. Kuivõrd lumi kukkus katuselt, siis võib eeldada, et kostja ei olnud oma hoolsuskohustust kohaselt täitnud. Vastupidise tõendamise koorem lasub kostjal. Kostja väidetud 14.10.2016 majaelanikele antud hoiatus ei asenda kostja kohustust hooldada kaasomandi osa selliselt, et kaasomanikele ei tekiks kahju.
2.Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et tõendatud ei ole, kus kahjujuhtum toimus. Kui isegi lähtuda sellest, et kahju toimus Kutse 3 maja juures, siis kahjustatud sõiduki kasutaja V.I. on Kutse 3-2 kaasomanik. V.I. elab korteris juba ammu ja oli teadlik, et katuselt langeb lumi ja jää alla, kuid ikkagi parkis sõiduki maja ligidale. Maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Jõhvi Vallavalitsuse kinnitatud Jõhvi valla heakorra eeskirja (saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/12846963) § 20 punkti 21 kohaselt on valla territooriumil keelatud parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal. V.I. oli sõiduki parkinud haljasalale, st parkimiseks keelatud kohta ning majale ligemale kui 4 meetrit. Järelikult sai V.I. kahju ära hoida jättes sõiduki teadlikult ohtlikusse ja keelatud kohta parkimata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 22. detsembri 2022 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 5940,43 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 485 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 23.01.2021 toimus OÜ-le Peipus kuuluva sõidukiga Toyota Land Cruiser, reg märgiga 667BHP kahjujuhtum avalduses näidatud asukohas ja kas kostja vastutab kahju eest. Hageja on avaldanud, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Hageja on tõenditena esitanud OÜ Peipus 25.01.2021 kahjuhüvitise taotluse, mille jooniselt on nähtav kahjujuhtumi toimumise koht, sh hoone ja sõiduki paiknemine ning ka kahju põhjus. Esitatud on ka Maaameti kaardiregistri väljavõte, millest nähtub, et OÜ Peipus esindaja poolt deklareeritud sündmuskoht asub korteriühistu kinnistul. Hageja on selle asjaolu tõendamiseks esitanud ka fotod, mis otseselt ei näita seda, kus sõiduk kahjujuhtumi ajal paiknes, kuid koostoimes tunnistaja V.I. i ütlustega on võimalik tuvastada, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta katusel lund, parkis auto. Kuskil kell 5:00 hommikul vaatas aknast välja, kus seisis auto, kuulis mütsatust ja nägi auto katusel lund ja jääd. Tunnistajale näidati ka hageja poolt tõenditena esitatud fotosid ja tunnistaja kinnitas, et auto seisis aadressil Kutse 3, Jõhvi asuva maja juures. Maakohtul ei ole alust pidada selle asjaolu kindlaks tegemisel tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et sündmust ei näinud pealt ükski Kutse 3 elanik. Maakohus leidis, et tuvastatult on kahju tekkinud kostja kinnistul, seega vastutab kostja OÜ-le Peipus (mitte võimalikule Kutse 3-2 kaasomanikule V.I. ile) tekkinud kahju eest. Kostja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Lume katuselt alla langemine ei ole kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Kostja pidi ette nägema, et talvisel ajal võib katuselt alla langeda lund ja kostja pidi tagama, et kahju tekkimine kolmandale isikule oleks välistatud. Asjas üle kuulatud tunnistaja on selgitanud, et ka varem on maja katuselt lumi autodele kukkunud ja, et korteriühistu katuse koristamise ehk lume puhastamisega ei ole tegelenud. Kuna korterelamu katuse korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ning jää ja lumi kukkusid sõidukile ilma välise jõu rakendumiseta, ei ole kostja täitnud oma seaduslikku kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest sõiduki omanikule. Tunnistaja ütluste alusel ei saa teha järeldust, et maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Ka ei ole tunnistaja ütlused vastuolulised. Kostja tuginemine valla heakorra eeskirjale ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kahjujuhtum leidis aset kostjale kuuluval maa-alal. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et riskivastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostja vastutab tekkinud kahju eest. Asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et vastavalt sõidukikindlustuse lepingule hüvitas avaldaja sõiduki Toyota Land Cruiser, reg märgiga 667BHP omanikule tekkinud kahju 5940,43 eurot. Kahjuhüvitis on kostja poolt tasumata. Kostja ei ole hageja poolt hüvitatud kahju
suurusele vastuväiteid esitanud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kahjustatud sõiduk kuulus OÜ-le Peipus. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et asendusauto oli vajalik töö tegemiseks. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Seega, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud kahju 5940,43 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 485 eurot (riigilõiv 425 eurot ja dokumentaalse tõendi tõlkimise kulu 60 eurot).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel kinni pidanud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõttest, samuti kohtuotsuse motiveerimise nõuetest. Kostja leiab, et tunnistaja ütlused on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed. Kahjuhüvitise taotlus on koostanud ja hiljem selle kohta ütlusi andnud ainult V.I. , kes on kindlustushüvitise saamises huvitatud isikuks, sest V.I. on kahjustatud sõiduki omanikust äriühingu osanik, juhatuse liige ja kahjustatud sõiduki otsene valdaja. Hageja oleks pidanud esitama täiendavaid tõendeid kahju toimumise koha kohta. V.I. elab korteris juba ammu ja oli teadlik, et katuselt libiseb lumi ja jää alla, kuid ikkagi parkis sõiduki maja ligidale. V.I. , teades parkimiskoha ohtlikkusest, oleks pidanud jätma sõiduki maja juurde parkimata. Kohtule pole esitatud tõendit, mille kohaselt korteriomanikud oleks lubanud V.I. il parkida sõidukit maja kõrval olevale haljasalale. Kuni kinnistu omanik pole otsustanud teisiti, siis kehtib kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirang, mille kohaselt on Jõhvi valla heakorra eeskirja § 20 punkt 21 kohaselt valla territooriumil keelatud parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal. Parkimiskoha on V.I. loonud endale ise kinnistu kaasomanike nõusolekuta. Järelikult sai ja pidi V.I. kahju ära hoidma jättes sõiduki teadlikult ohtlikusse ja keelatud kohta parkimata. Kindlustus hüvitas tekkinud kahju, kuid jättis tähelepanuta, et kahju sai ära hoida V.I. , kes on sõiduki omanikuks oleva äriühingu osanik ja juhatuse liige. Juhatuse liikmest sõidukijuhi käitumise sõidukiomaniku firmale omistamisel tuleneb alus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 1, millel on tähtsust lepinguliste suhete korral ja mis on rakendatav juhtudel, kus isikut kasutatakse pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Selle sätte järgi arvestatakse võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 513 sätestatud või lepingus kokkulepitud täitmise kohustusest vabanemise aluste puhul ka juhatuse liikme süüd. Kostja on algusest peale olnud seisukohal, et kindlustusel polnud alust kahju hüvitamiseks.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole alust pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Kostja tuginemine valla heakorra eeskirjale ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kahjujuhtum leidis aset kostjale kuuluval maa-alal. Kostja on välja toonud, et ta on algusest peale olnud seisukohal, et kindlustusel polnud alust kahju hüvitamiseks. Selliseid vastuväiteid ei ole kostja varasemalt esitanud ja samuti jääb arusaamatuks kostja seisukoht juhatuse liikme süü osas kahju tekkimisel. Kõnealuse juhtumi osas ei ole tuvastatud V.I. i süüd kahju tekkimisel, mistõttu ei oleks ka hagejal alust olnud
keelduda kahju hüvitamisest. See ei oma antud asjas ka tähtsust, sest kui ka näiteks hageja oleks keeldunud kahju hüvitamiseks, siis oleks kannatanul otsenõue kostja vastu. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et kohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse norme ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, jõudis seisukohale, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme otsuse põhjendamisel (TsMS § 442 lg 8) ja tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 1). Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). Kuna ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud, ei hinda ringkonnakohus tõendeid uuesti TsMS § 652 lg 5 alusel. Hageja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel kostja vastu rahalise nõude, tuginedes sellele, et talle on üle läinud kindlustusvõtja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu (KrtS § 34 lg 3). Hageja nõue tuleneb asjaolust, et ehitiselt aadressiga Kutse 3, Jõhvi katuselt kukkus 23. jaanuaril 2021 lumi ja jää alla ja kahjustas hageja poolt kindlustatud sõidukit. Maakohus on õigesti hinnanud hageja nõuet VÕS § 1059 alusel.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus tuvastas ebaõigesti kahju toimumise aja ja koha. Kostja seisukoht, et tunnistaja V.I. ütlused on vastuolulised, kuna tunnistaja väitis, et õhtul ta ei näinud katusel lund ja jääd, samas öösel kukkuks lumi ja jää autole. Kostja teadmisel aga öösel jääd ei teki. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tegemist on tunnistaja V.I. selgitusega faktiliste asjaolude kohta. Asjaolu, et tunnistaja ei näinud jääd ja lund on usutav, muidu ei oleks ta autot maja lähedale parkinud. Maakohus tuvastas OÜ Peipus 25. jaanuari 2021 kahjuhüvitise taotluse, Maa-ameti kaardiregistri väljavõttele (millest nähtub, et OÜ Peipus esindaja poolt avaldatud sündmuskoht asub korteriühistu kinnistul), fotodele ja tunnistaja ütlustele tuginedes, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud: sõiduki omaniku asjale on tekitatud kahju; ehitise omanikud valitsevad suurema ohu allikat (ehitist); valitsemise käigus on realiseerunud risk – katuselt koristamata jää ja lumi on kukkunud ehitiselt alla; esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja ehitiselt jää ja lume kukkumise vahel: kui jää ja lumi poleks alla kukkunud, poleks sõidukile kahju tekkinud. Asjas on tõendatud, et kahju on tekkinud kostja territooriumil, kostja vastutab tekkinud kahju eest ning hageja on kahju sõiduki omanikule hüvitanud ja puuduvad vastuväited kahju suuruse osas. Kostja tuginemine valla heakorra eeskirjale ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kahjujuhtum leidis aset kostjale kuuluval maa-alal.
8.Maakohus tuvastas õigesti, et tunnistaja V.I. ütluste alusel ei saa teha järeldust, et maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Kostja kinnitas maakohtu menetluses korduvalt, et ta paigaldas enne
kahjujuhtumit hoiatusmärgid ja seetõttu põhjustas sõiduki omanik ise endale kahju. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Kostja lubas tõendid esitada, kuid ei teinud seda maakohtu menetluses ning ei esitanud taotlusi ega tõendeid ka ringkonnakohtule. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et hagejal puudub nõue, kuna kahju sai ära hoida V.I. , kes on sõiduki omanikufirma osanik ja juhatuse liige. Tegemist on asja menetlemise seisukohast asjasse mittepuutuva uue asjaoluga, millele kostja tugines esmakordselt maakohtus pärast asja sisulise arutamise lõppu (dtl 174) ja maakohus märkis lahendis, et ta ei arvesta pärast asja sisulise arutamise lõppu poolte esitatud uute seisukohtadega. Ringkonnakohus jätab kostja uued väited ka apellatsioonimenetluses tähelepanuta, kuna kostja väited ei annaks alust tuvastada, et hagejal puudub nõue, samuti ei ole hageja TsMS § 652 lg 4 alusel uue asjaolu lubatavust oma kaebuses põhjendanud ja hageja vaidles sellele vastu.
9.Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et kostja poolt maakohtule esitatud asjaolud annaksid aluse kaaluda kahjuhüvitise vähendamist. VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 25. mai 2015, nr 3-2-1-46-15, p. 12). Kostja väitis, et kahjustatud sõiduki kasutaja elab Kutse 3 elamus pikemat aega ja oli teadlik, et katuselt sõidab lumi ja jää alla (dtl 75). Tunnistaja V.I. ütlustega on tõendatud, et auto parkimise ajal ei olnud lumi ega jää katusel nähtavad. Hageja väitel kostja ei täitnud oma kohustust katust lumest ja jääst puhastada ja samuti ei teavitanud kahjujuhtumi eelselt elanikke ohust, puudusid piirdeid või muud ohust teavitavad märgid. Kostja vaidles sellele vastu, kuid ühtegi tõendit ei esitanud. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja väide, et sõiduki kasutaja pidi olema ohust teadlik ja seetõttu mujale parkima, alust kahjuhüvitist vähendada.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid ei tekkinud, seega puuduvad asjas hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.