Ergo Insurance SE hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5940, 43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ergo Insurance SE, registrikood: 10017013, asukoht: A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn Hageja esindaja: Kairi Freiberg, e-posti aadress: xxx Kostja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ, registrikood: 80468438, asukoht: Kutse 3, Jõhvi Kostja lepinguline esindaja: Paul Paas, e-posti aadress: xxx 10.11.2022 kohtuistungil; istungil osalesid hageja esindaja ja kostja lepinguline esindaja
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ergo Insurance SE hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ-lt Ergo Insurance SE kasuks kahju hüvitis 5940, 43 eurot.
3.Jätta menetluskulud Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ kanda.
4.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ-lt Ergo Insurance SE kasuks menetluskulud 485 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.(Hagi)avalduse asjaolude kohaselt toimus 23.01.2021 aadressil Kutse 3, Jõhvi sõidukiga Toyota Land Cruiser reg märgiga XXXXXX kahjujuhtum. Kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Sõiduk Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXXXXX oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt sõidukikindlustuse lepinguga nr 2131375/9. Vastavalt sõidukikindlustuse lepingule hüvitas avaldaja sõiduki Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXXXXX omanikule tekkinud kahju kogusummas 5 940,43 eurot (5 741,28 eurot sõidukikahju (5 941,28 eurot – omavastutus 200 eurot = 5 741,28) + 199,15 eurot asendusauto kulu = 5 940,43 eurot). Avaldaja on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel puudutatud isikule 16.04.2021 esitanud tagasinõude, mis tuli tasuda hiljemalt 26.04.2021. Puudutatud isik ei ole siiani nõuet tasunud, millega on puudutatud isik rikkunud omapoolset kohustust tasuda tekitatud varakahju. Avaldaja nõudeks on välja mõista puudutatult isikult avaldaja kasuks kahju summas 5 940,43 eurot.
2.03.01.2022 seisukohas märkis avaldaja, et avalduse lisa 1 kohaselt toimus juhtum aadressil Kutse 3, Jõhvi. Muuhulgas sisaldab lisa 1 joonist, millelt on selgelt arusaadav kahjujuhtumi toimumise koht, sh hoone ja sõiduki paiknemine. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kannatanule tekkis kahju vääramatu jõu või kannatanu enda tegevuse tõttu. Lumesadu ja lumest puhastamata hoone katuselt lume alla kukkumine ei ole Eesti talvistes tingimustes vääramatu jõud. Katuse hooldamine oli puudutatud isiku mõjupiirkonnas olev asjaolu. Seega oli puudutatud isikul võimalik hoone katuselt lume alla kukkumist ette näha ning kahju ära hoida sellega, kui puudutatud isik oleks hoone katust piisaval määral puhastanud. KrtS § 12 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Elamu aadressiga Kutse 3, Jõhvi korteriomanikud on loonud korteriühistu, mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1). Kuivõrd lumi kukkus katuselt, siis võib eeldada, et puudutatud isik ei olnud oma hoolsuskohustust kohaselt täitnud. Vastupidise tõendamise koorem lasub puudutatud isikul. Lisaks on avaldaja arvamusel, et 14.10.2016 majaelanikele antud hoiatus ei asenda puudutatud isiku kohustust hooldada kaasomandi osa selliselt, et kaasomanikele ei tekiks kahju. Täpsemalt on avaldaja seisukohal, et olukorras, kus puudutatud isik pidi teatud viisil tegutsema, kuid asendas selle tegevuse hoiatuskirja ja sisuliselt tegevusetusega, ei vabasta teda vastutusest kahju tekitamise eest. Kostja vastuväited
3.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ Ergo Insurance SE nõuet ei tunnista ja palub jätta avaldus rahuldamata. Leiab, et tõendatud ei ole kus kahjujuhtum toimus. Kahju toimumist ei näinud ükski Kutse 3 maja elanik. Kui isegi lähtuda sellest, et kahju toimus Kutse 3 maja juures, siis kahjustatud
sõiduki kasutaja V. I. on Kutse 3-2 kaasomanik, sest korter on ostetud abielu keskel. V. I. elab korteris juba ammu ja oli teadlik, et katuselt langeb lumi ja jää alla, kuid ikkagi parkis sõiduki maja ligidale. Maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Jõhvi vallavalitsuse poolt kinnitatud Jõhvi valla heakorra eeskirja (saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/12846963) § 20 punkt 21 kohaselt valla territooriumil on keelatud parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal. V. I. oli sõiduki parkinud haljasalale, st parkimiseks keelatud kohta ning majale ligemale kui 4 meetrit. Järelikult sai V. I. kahju ära hoida jättes sõiduki teadlikult ohtlikusse ja keelatud kohta parkimata. Menetluse käik
4.Kohus on Ergo Insurance SE avalduse Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes võtnud hagita menetlusse kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 ja juhindudes Riigikohtu lahendist nr 2-19-19561. 16.03.2022 kohtuistungil selgitas kohus täiendavalt asjaolusid, so, et nii kindlustusvõtjaks kui ka kannatanuks on OÜ Peipus, kes ei ole KÜ Kutse tn 3 liige. Seega ei ole tegemist hagita, vaid hagi menetlusega. Pooled nõustusid sellega ning kohus jätkas asja arutamist hagimenetluses (tl 101-102). 10.11.2022 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja V. I. ja lõpetati asja arutelu (tl 147-151). Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hageja nõue tuleb kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab sealhulgas kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS §-le 1059 ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ning sama seaduse § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset
valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tuvastatult on korterelamu aadressiga Kutse tn 3, Jõhvi korteriomanikud loonud korteriühistu (äriregistri väljavõte, tl 65), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1). KrtS § 34 lg-st 3 tulenevalt saab riskivastutuse sätete alusel esitada kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Hagejal Ergo Insurance SE on õigus esitada kahju nõue kostja, so Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kutse tn 3 KÜ vastu. Selles osas ei ole pooltel ka vaidlust. Kohus lahendab käesoleva vaidluse poolte poolt esile toodud asjaolude, esitatud tõendite ja asja arutamisel uuritu alusel, st, et kohtuvaidluse teesides esitatud uusi seisukohti kohus asja lahendamisel ei arvesta.
7.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 23.01.2021 toimus OÜ-le Peipus kuuluva sõidukiga Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXXXXX kahjujuhtum. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk oli kindlustatud hageja poolt sõidukikindlustuse lepinguga nr 2131375/9 (tl 11-12, tõlge tl 9-10; tl 13; 14-15). Asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et vastavalt sõidukikindlustuse lepingule hüvitas avaldaja sõiduki Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXXXXX omanikule tekkinud kahju kogusummas 5 940,43 eurot (5 741,28 eurot sõidukikahju (5 941,28 eurot – omavastutus 200 eurot = 5 741,28) + 199,15 eurot asendusauto kulu = 5 940,43 eurot; tl 14-15, 27, 28). Hüvitatava kahju suuruse osas on hageja esitanud tõendid, so Sildes Auto OÜ arve nr 03/03/21, maksekorraldus nr 1000100982021, Sildes Auto OÜ 25.01.2021 kalkulatsioon, Transporent OÜ arve nr 9475607535/00/M/00/N, maksekorraldus nr 1000072492021, Interlex OÜ arve nr 2021/1548, maksekorraldus nr 1000425132021 ja fotod (tl 16, 17, 18,-20, 21-23, 24-26, 27, 28, 36-60). Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale 16.04.2021 nõudekirja kahjuhüvitise tasumiseks, mis tuli tasuda hiljemalt 26.04.2021 (tl 29-31). Kahjuhüvitis on kostja poolt tasumata. Kostja ei ole hageja poolt hüvitatud kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks ja tõendatuks.
7.2.Poolte vahel on vaidlus selles kas kahjujuhtum toimus avalduses näidatud asukohas ja kas kostja vastutab kahju eest. Hageja on avaldanud, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on tõenditena esitanud OÜ Peipus 25.01.2021 kahjuhüvitise taotluse (tl 11-12, tõlge 9-10), mille jooniselt on nähtav kahjujuhtumi toimumise koht, sh hoone ja sõiduki paiknemine ning ka kahju põhjus. Esitatud on ka Maaameti kaardiregistri väljavõte, millest nähtub, et OÜ Peipus esindaja poolt deklareeritud sündmuskoht asub KÜ kinnistul (tl 111). Hageja on selle asjaolu tõendamiseks esitanud ka fotod (tl 35, 112-115), mis otseselt ei näita seda, kus sõiduk kahjujuhtumi ajal paiknes kuid koostoimes tunnistaja V. I.i ütlustega on võimalik tuvastada, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta katusel lund, parkis auto. Kuskil kell 5:00 hommikul vaatas aknast välja, kus seisis auto, kuulis mütsatust ja nägi auto katusel lund ja jääd. Tunnistajale näidati ka hageja poolt tõenditena esitatud fotosid ja tunnistaja kinnitas, et auto seisis aadressil Kutse 3, Jõhvi asuva maja juures (tl 147-148). Kohtul ei ole alust pidada selle asjaolu kindlaks tegemisel tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Seega, hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et kahjujuhtum toimus aadressil Kutse 3, Jõhvi ja kahju põhjuseks oli hoone aadressil Kutse 3, Jõhvi katuselt sõidukile kukkunud jää ja lumi. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et sündmust ei näinud pealt ükski Kutse 3 elanik. Kostja on seisukohal, et kuna kahjustatud sõiduki kasutaja V. I. on Kutse 3-2 kaasomanik (kinnistusraamatu väljavõte, tl 76-78) ja maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb
lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja, siis ei vastuta kostja tekkinud kahju eest. Tuvastatult on kahju tekkinud kostja kinnistul, seega vastutab kostja OÜ-le Peipus (mitte võimalikule Kutse 3-2 kaasomanikule V. I.le) tekkinud kahju eest. Kostja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kohtu hinnangul kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on defineerinud VÕS § 1059 kontekstis vääramatut jõudu autonoomselt kui erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud ning mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida (vt nt Riigikohtu 16.10.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03, p-d 12 ja 13; 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06, p 16). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul lume katuselt alla langemine kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Vääramatuks jõuks on ainult sellised loodusjõud, mida ei ole mõistlikult võimalik ette näha. Kostja pidi ette nägema, et talvisel ajal võib katuselt alla langeda lund ja kostja pidi tagama, et kahju tekkimine kolmandale isikule oleks välistatud. Katusel lume kontrollimine on kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu ja kostjal oli võimalik seda ette näha ning kahju tekkimist ära hoida sellega, et oleks lume katuselt ära koristanud. Asjas üle kuulatud tunnistaja on selgitanud, et ka varem on maja katuselt lumi autodele kukkunud ja, et korteriühistu katuse koristamise ehk lume puhastamisega ei ole tegelenud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta katusel lund, parkis auto. Kuskil kell 5:00 hommikul vaatas aknast välja, kus seisis auto, kuulis mütsatust ja nägi auto katusel lund ja jääd (tl 147-148). Seega, kuna korterelamu katuse korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ning jää ja lumi kukkusid sõidukile ilma välise jõu rakendumiseta, ei ole kostja täitnud oma seaduslikku kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest sõiduki omanikule. Tunnistaja on ka selgitanud, et 2006 aastal keelduti parkla ehitamisest ja tehti ettepanek parkida autod sinna kohta, kus õnnetus juhtus. Öeldi, et omal kulul puistake sinna killustikku ja parkige oma autod. Selline ettepanek oli tehtud koosolekul. Eelmise aasta detsembrist on pandud sildid, et seal ei tohi parkida, enne seda ei olnud seal mingeid silte (tl 147-148). Tunnistaja ütluste alusel ei saa teha järeldust, et maja elanikke oli juba 14.10.2016 hoiatatud, et katuselt langeb lumi ja seetõttu ei tohi sõidukeid parkida majale ligemale kui 4 meetrit ja haljasalale ning keelu rikkumisel kannab vastutust keelu rikkuja. Ka ei ole tunnistaja ütlused vastuolulised. Kohus on seisukohal, et kostja tuginemine valla heakorra eeskirjale ei oma käesoleval juhul tähtsust (mh eeskirja § 20 p 21 viitab sellele, et see kehtib valla territooriumil) kuna kahjujuhtum leidis aset kostjale kuuluval maaalal. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et riskivastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostja vastutab tekkinud kahju eest.
7.3.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et vastavalt sõidukikindlustuse lepingule hüvitas avaldaja
sõiduki Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXXXXX omanikule tekkinud kahju kogusummas 5 940,43 eurot (5 741,28 eurot sõidukikahju (5 941,28 eurot – omavastutus 200 eurot = 5 741,28) + 199,15 eurot asendusauto kulu = 5 940,43 eurot; tl 14-15, 27, 28). Hüvitatava kahju suuruse osas on hageja esitanud tõendid, so Sildes Auto OÜ arve nr 03/03/21, maksekorraldus nr 1000100982021, Sildes Auto OÜ 25.01.2021 kalkulatsioon, Transporent OÜ arve nr 9475607535/00/M/00/N, maksekorraldus nr 1000072492021, Interlex OÜ arve nr 2021/1548, maksekorraldus nr 1000425132021 ja fotod (tl 16, 17, 18,-20, 21-23, 24-26, 27, 28, 36-60). Lisaks viidatud tõenditele on tunnistaja selgitanud, et põhilised kahjud, mida mäletab olid: katus oli täielikult muljunud, salongis oli pehme ääristus katki, klaasis oli mõra, auto salongi laes oli juhtumispaneel välja kukkunud. Kindlustus kattis kõik kahjud ära. Asendusautot oli vaja selleks, et töö asub xxx Alutaguse vallas Peipsi järve ääres. Peab igapäevaselt tööle sõitma, kuna on firma omanik (tl 148-148p). Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale 16.04.2021 nõudekirja kahjuhüvitise tasumiseks, mis tuli tasuda hiljemalt 26.04.2021 (tl 29-31). Kahjuhüvitis on kostja poolt tasumata. Kostja ei ole hageja poolt hüvitatud kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus lisab siinkohal, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et kahjustatud sõiduk kuulus OÜ-le Peipus. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et asendusauto oli vajalik töö tegemiseks (tl 148 p). Seega, saab asuda seisukohale, et kahjustatud sõidukit kasutati majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli vajalik majandustegevuse jätkamiseks kasutada renditud asendussõidukit. Kohus on seisukohal, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui OÜ-le Peipus kuuluv auto ei oleks kortermaja katuselt alla kukkunud lume tõttu kannatada saanud, siis ei oleks sõidukile kahju tekkinud. Seega, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud kahju summas 5940, 43 eurot.
8.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 425 eurot ja dokumentaalse tõendi tõlkimise kulu 60 eurot, kokku 485 eurot (tl 154p). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 485 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.