2-23-5537/65 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Vxxxx esitas 12.04.2023 maksejõuetusavalduse ning 20.04.2023 parandatud maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal on 3 alaealist last, kes elavad koos temaga. Võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Võlgnik ei tööta. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis 482 eurot (lõpeb september 2023.a), töövõimetoetus 506 eurot, sotsiaaltoetus 34 eurot, peretoetus 650 eurot ja lastetoetused 260 eurot (80+80+100), kokku 1932 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1910 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääb 20 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 42 211,44 eurot. Võlgnik selgitas, et tema võlgnevused tekkisid umbes 5 aastat tagasi. Suurem osa laenusid on võetud ajal, mil võlgniku sissetulekud olid oluliselt väiksemad. Laenusid võttis võlgnik oma pere toimetuleku tagamiseks, sest võlgnik ei saanud tööl käia ning laste isadega oli läbisaamine heitlik. Esimese lapse isalt on kohus väljamõistnud elatise, kuid lapse isa elatist ei maksa. Teiste laste isa suhtes ei ole võlgnik kohtusse pöördunud. Võlgnik ei ole võimeline tasuma laenu tagasimakseid, sest koguvõlgnevus suureneb kiiremini, kui võlgnik jõuaks tagasi maksta. Samuti peab võlgnik tagama laste heaolu ja tegema nende ülalpidamiseks suuri kulutusi. Võlgnik plaanib uuesti tööle minna, kui kõik kolm last saavad lasteaeda. Võlgniku suhtes väljakujunenud majanduslik seisund ei ole ajutine. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 25.04.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. 23.05.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. 25.05.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et ta soovib ikkagi võlgade ümberkujundamist. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku suhtes võimalik kava koostada. Kava alusel saaksid võlausaldajad umbes 12 000 eurot, kuid pankrotimenetluses oleks selleks summaks ainult 1500 eurot. Kohus määras 26.05.2023 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 900 eurot, mille võlgnik oli kohustatud tasuma kolme osamaksena (300, 300 ja 300 eurot). Kohus rahuldas usaldusisiku taotluse tühistada võlgniku pangakontode ja sissetulekute arest kuni võlgade ümberkujundamise lõppemiseni. Võlgnik tasus nimetatud summad. 31.05.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 20.09.2023 määrusega kinnitas kohus võlgade ümberkujundamiskava ja määras kindlaks menetluskulud ja nende tasumise. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2023 määrusega kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebuse ja tühistas maakohtu 20.09.2023 määruse osaliselt resolutsiooni punktis 1 selles osas, millega kinnitati kohtutäitur Oksana Kutšmei nõude suurus võlgade ümberkujundamise menetluses ning täielikult resolutsiooni punktides 2-6 ja menetluskulude jaotuse punktides 1-4. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist palus maakohus usalduslikul esitada täiendav seisukoht tühistatud võlausaldaja nõude suurus kohta ja ettepanekud võlgade ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava. 09.01.2024 teatas usaldusisik, et arvestades kogu võlasummat, kohtu poolt kinnitatud kava mahtu, võlausaldajate seisukohti enne kava kinnitamist, Ringkonnakohtu seisukohta kohtutäituri tasude osas, võlgniku praegust majanduslikku ja tervislikku olukorda ning võlgniku arvamust, ei näe usaldusisik võimalust võlgade ümberkujundamise menetlusega jätkata. Usaldusisik leidis, et praeguses olukorras ja infoväljas tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on avaldanud usaldusisikule, et soovib antud olukorras edasi minna pankrotimenetlusega. Võlgnik kinnitas 18.01.2024 oma soovi kuulutada välja pankrotimenetlus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Vara ja võlgade nimekirja kohaselt, mille usaldusisik esitas kohtule 23.05.2023, oli võlgnikul kokku kohustusi 48 518,27 eurot, millest 41 617,95 eurot on põhinõuded ja 6900,32 eurot kõrvalnõuded. Põhinõuete hulka on arvestatud ka kohtutäiturite tasud summas 3528 eurot. Võlgnikule kuulub pangakontol olev jääk 72,48 eurot seisuga 12.05.2023. Võlgniku sissetuleku moodustab vanemahüvitis umbes 467,28 €, puuduva töövõime toetus päevamääraga 18,60 € (umbes 558 €), sotsiaaltoetus 34,01 € ja peretoetused 910 €. Muud vara võlgnikul ei olnud. Võlgnik andis usaldusisikule mõista, et ta saaks kohustuste katteks tasuda maksimaalselt 200 eurot. Kohtu põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 27 lg 1 p 2 sätestab: Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamismenetluse olukorras, kus võlgnikul olid suured makseraskused, kuid ta soovis usaldusisiku toel väga just nimetatud menetluse läbida ja võlausaldajatele mingiski osas oma kohustused täita. Kohus leidis, et esitatud võlgade ümberkujundamiskava ei arvestad piisavalt võlausaldajate huvidega ja pärast võlausaldajate ärakuulamist muutis kava ning pikendas algse kava täitmise aega. Arvestades võlgniku väikest sissetulekut ja mitut ülalpeetavat oli kava täitmine ka siis pingeline. Olukorras, kus ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtutäituri nõuded tuleb kavas täita suuremas summas kui algses kavas need täimiseks määratud oli, tuleks kava oluliselt muuta: kas pikendada veelgi kava täitmise aega või suurendada igakuist maksmisele kuuluvat summat. Kohtu hinnangul ei ole kumbki abinõu kasutatav: 20.09.2023 määruses kinnitas kohus nagunii kava 84 kuuks (7aastat), mis on oluliselt pikem aeg kui keskmiselt ümberkujundamiskavadel, ja kohtule esitaud info kohaselt oli võlgnikul võimalik igakuiselt kohustusi täita suuremas summas kui ca 200 eurot kuus. Usaldusisiku 09.01.2024 vastusest tuleneb, et võlgnikul puudub võimalus kava igakuiselt veel suuremas summas täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgade ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ja kohus jätab kava kinnitamata. FiMS § 37 lg 3 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;

2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-des 31 ja 45 sätestatule või 3) lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel. Käesolevalt on võlgnik avaldanud soovi, et kohus kuulutaks välja tema pankroti ja algataks kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning lähtudes 09.01.2024 täiendavast seisukohast, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrott. Võlgniku ainsaks varaks on puuduva töövõime toetus päevamääraga 18,60 € (umbes 558 €), sotsiaaltoetus 34,01 € ja eri liiki peretoetused 910 €. Kevadel 2024.a sai võlgnik veel aka vanemahüvitist 467,28 €. Võlgniku noorim laps saab 2024.a märtsis kahe aastaseks, mistõttu vanemahüvitist võlgnik käesolevalt enam ei saa ja ta pidi lapse 1,5 aastasek saamisel asuma tööle. Ärakuulamisel 25.05.2023 oli sellest ka juttu, et võlgnikul tuleb asuda tööle. Võlgniku kohustused on kokku 48 518,27 eurot, millest 41 617,95 eurot olid põhinõuded. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara väga olulisel määral ja puudub positiivne prognoos, et võlgniku sissetulek lähiajal oluliselt suureneks. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FiMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.02.2024 algusega kell 16.00 Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas. Võlausaldajatel on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1035 eurot (11,5h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 11,5h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 90€/tund. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab aga, et seadusandlusega tutvumise