2-23-5537/50 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.aprilliks 2024. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 1. oktoobriks 2030. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 1. novembriks 2030. Võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud jättis maakohus võlausaldajate endi kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1035 eurot ning määras, et 900 eurot tuleb välja maksta võlgniku tasutud ettemaksust. Maakohus mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu 135 eurot. Maakohus hindas võlausaldajate nõudeid ja leidis, et need tuleb kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Maakohus kinnitas kõigi võlausaldajate nõuete suurused esitatud kava järgi. Kõik ümberkujundatavad nõuded kuuluvad gruppi C ja kohtutäituri nõuded gruppi D. Avaldajal on ümberkujundamist vajavaid nõudeid kokku 45 309,45 eurot. Kavale on vastu vaielnud viis võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 15 613,46 eurot. Üks võlausaldaja nõustus kavaga. Kolm võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 29 695,99 eurot. Vastuväite on esitanud viis võlausaldajat üheksast. Maakohus leidis, et täidetud on FIMS § 26 lg 3 eeldused. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Võlgnik on sisuliselt maksejõuetu. Vaatamata realiseeritava vara puudumisele ja suhteliselt väikesele sissetulekule on võlgnik avaldanud soovi kasvõi osaliselt oma kohustusi täita. Seega on menetluse läbiviimine nii võlgniku kui võlausaldajate huvides. Võlausaldajate nõudeid on võimalik täita ainult võlgniku sissetulekutest, millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Seega pole pankrotimenetluses ega kohustustest vabastamise menetluses võimalik võlausaldajate nõudeid täita ehk nõuete täitmise ulatus on 0%. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete ühetaolist vähendamist ja osadena tasumist, millega kaasneks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine. Võlausaldajad saaksid algse kava täitmise korral 31,24% põhinõuetest. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus.

Maakohus, arvestades võlausaldajate vastuväiteid, pikendas FIMS § 26 lg 5 alusel kava täimise aega kahe aasta võrra. Võlgnik oli kava tähtaja pikendamisega nõus. Kava muutmise tulemusel tõuseb põhinõuete täitmise osakaal algses kavas määratud 31,24%-lt 43,75%-le. Võlausaldajate soov saada tagasi kogu põhivõlg on ebarealistlik. Maakohus selgitas, et enamikule võlausaldajatest pidi võlgnikule laenu andes olema teada võlgniku majanduslik seis ning muud kohustused. Võlausaldajatel endil oleks olnud mõistlik kaaluda, kas nad soovivad anda raha välja, kui on äärmiselt suur oht, et nad seda tegelikult tagasi ei saa või saavad tagasi vaid mingi osa sellest. Maakohus leidis, et kavas tuleb oluliselt vähendada täidetavaid põhinõudeid ja täitmise määraks jääb 43,75%. Kuna kohtu muudetud kavas vähendatakse kõigile võlausaldajatele täidetavaid põhinõudeid samas määras (nagu ümberkujundamiskavas), ei muutu võlausaldajate kohtlemine algse kavaga määratust halvemaks ja säilib võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kui kogunõude rahuldamise protsendimäär on kavasse märgitud erinevana, siis ei tähenda see ebavõrdset kohtlemist. Erineva täitmismäära põhjuseks on erinevas suuruses kõrvalnõuded ja neid vähendab kohus ühetaoliselt – kõigil võlausaldajatel täies ulatuses. Maakohus selgitas kohtutäituri vastuväite osas, et võlgade ümberkujundamise menetluses tavapärased täitemenetluse ja kohtutäituri seaduse sätted automaatselt kohaldamisele ei kuulu. FIMS § 21 lg-st 1 lähtuvalt on võimalik ümber kujundada kõiki võlgniku isiklikke võlgasid, seejuures kasutada ümberkujundamise viisidena tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et ka kohtutäituri põhitasu on võimalik ümber kujundada (Riigikohtu 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 25). Piiranguid kohtutäituri tasu nõuete ümber kujundamiseks pole. Seega on ka kohtutäituri nõuete ümberkujundamisel kasutada FIMS § 21 lg-s 1 märgitud viise, sh nõuet vähendada ka rohkem kui pooles ulatuses. Maakohus leidis, et võlgniku varalist seisundit arvestades on kohtu kinnitatav võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohtu muudetud kavas pikendatakse enamiku võlausaldajate tagasimakse perioodi: väiksemate nõuete puhul vähem (nt 1 kuult 2-le kuule), suuremate nõuete puhul aga rohkem (nt 60 kuult 84 kuule). Igakuine kogumakse jääb vahemikku 196-205 eurot. Eeltoodust tulenevalt kinnitas kohus ümberkujundamiskava.

Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõuded peaksid kuuluma rahuldamisele täies ulatuses ehk kokku 294,68 eurot (115,58+179,10). Menetluse alustamise tasu eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.1). Täitekulud kitsamas tähenduses on täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud muud vajalikud kulutused (TMS § 37 lg 1). Kohtutäitur ei pea katma neid kulusid enda vahendite arvelt. Kohtutäituri põhitasu tuleb vähendada proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega (vt Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-12019, p 18.2). Põhjendatud ei ole kohtutäituri põhitasu vähendamine nullini. OK Incure OÜ nõuded rahuldatakse kava järgi 37,42% ulatuses. Seega tuleks kohtutäituri põhitasu rahuldada samas ulatuses, st summas 1173,13 eurot (s.o 37,42% 3135,04 eurost). Maakohus viitas määruse põhjendustes, et enamik võlausaldajaid pidid võlgnikule krediiti andes olema teadlikud võlgniku majanduslikust seisundist ning muudest kohustustest ning et on äärmisel suur oht, et nad antud raha tagasi ei saa või saavad tagasi osaliselt. Erinevalt teistest võlausaldajatest täidab kohtutäitur seadusest tulenevaid ülesandeid, mille eest on seadusega ette nähtud tasu. Kui võlgnik peab õigeks alustada võlgade ümberkujundamisega alles pärast seda, kui tema suhtes on tehtud kohtulahend ja see on pööratud täitmisele, siis tuleb tal üldjuhul tasuda ka täitemenetlusega seotud kulud, sh kohtutäituri põhitasu. Seadusandja ei ole näinud ette võlgade ümberkujundamise menetluse korral võlgniku suhtes käimasolevate täitemenetluste lõppemist ega kohtutäituri teistsugust tasustamist. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb võlgnikul tasuda täitmisel olevast nõudest põhitasu võrdeliselt sissenõudja rahuldatava nõude osaga.

Antud tsiviilasjas on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid on vähendatud 100% ning põhinõuded rahuldatakse vastavalt proportsioonile. FIMS § 16 lg 3 alusel täitemenetlus peatatakse kohtu poolt, mitte ei lõpetata. Täitemenetluse peatamise korral ei ole kohtutäituril seadusest tulenevalt õigust jätkata täitetoimingutega ehk kohtutäituri töö on peatatud. Kohtutäituri viidatud KTS § 41 lg 3 reguleerib olukorda täitemenetluse ajal, mil täituril on õigus täitetoiminguid teha, tasub võlgnik ilma täituri vahenduseta nõude otse võlausaldajale. Võlgade ümberkujundamisel kujundatakse nõue ümber, seega kava järgi täidetud nõue ei ole enam selles kontekstis nõuetekohane täitmine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Antud tsiviilasjas ei ole kohtutäitur esitanud uut kohtutäituri põhitasu otsust pärast maksejõuetusmenetluse algatamist. Ebaõiglane oleks teiste võlausaldajate suhtes, kui kohtutäitur saaks tasu täitmise eest ajal, mil tal on keelatud täitetoimingute tegemine. Kuna võlgnikul on igakuiselt kindel summa, mis jagatakse proportsionaalselt vastavalt kavale kõigi võlausaldajate vahel, saaksid need võlausaldajad, kes on reaalselt raha välja laenanud, oluliselt vähem oma raha tagasi, sest märgatava osa võtaks sellest endale kohtutäitur. Kui muuta kavas kohtutäituri põhitasu võrdeliselt summadele, mida saavad sissenõudjad kavaga, väheneb kõigi teiste võlausaldajate saadav summa veelgi. Kuivõrd kohtutäitur on teinud oma tasu otsuse täitemenetluse algatamisel, siis võib esineda olukordi, kus kohtutäitur on juba enne maksejõuetusmenetluse algatamist sisse nõudnud summasid, mille arvelt on saanud rahuldatud nii võlausaldaja nõue kui täituri tasu. Samas on ka olukordi, kus täitur ei ole enne maksejõuetusmenetluse algatamist midagi sisse nõudnud. Seega tekib küsimus, mis on

11.Usaldusisiku selgitustest määruskaebusele nähtub, et ta on arvutanud ümber kohtutäituri tasu igas täitemenetluses vastavalt täitmise ulatusele ning määranud, et vähendatud summast kuulub ümberkujundamiskava alusel täitmisele 31,24%, mida maakohus suurendas kava pikendamise tõttu 43,74%ni. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäituri põhitasu ei tule ümberkujundamiskavas vähendada topelt: esmalt vähendada proportsionaalselt sisse nõutud summani ning seejärel vähendada saadud summat proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega. Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti KTS § 41 lg-ga 3 luua selge regulatsioon juhtudeks, kui võlgnik täidab nõude sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, kuid täitemenetlus on alustatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja täitmisteate võlgnikule kätte toimetanud ning arvatavasti on kohtutäituri tehtud toimingud üheks ajendiks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kuigi nõue tasutakse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud (Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri, lk-d 14–15). KTS § 41 lg 3 ei näe ette uue tasuotsuse tegemise kohustust. Samas kuna võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline täidetud (sh ümberkujundamiskavaga) summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine on seega põhjendatud üksnes proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega. Kohtutäiturite põhitasu nõudeid ei tule võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise tulemusena vähendada seega kaks korda, nagu on seda teinud usaldusisik. Selliselt on usaldusisik kava koostamisel ja maakohus kava kinnitamisel rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet (FIMS § 26 lg-s 2). Kohtutäitur on usaldusisikule oma seisukohas ümberkujundamiskavale eeltoodule viidanud ning leidnud, et ümberkujundamiskavas tuleb näha ette kohtutäituri põhitasude nõuete tasumist vähendatuna proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega. Kuivõrd usaldusisik ei esitanud maakohtule kohtutäituri seisukohta (rikkudes FIMS § 24 lg-t 3), ei ole maakohus ka põhjendanud, miks ta kohtutäituri seisukohaga tema tasu vähendamise osas ei nõustu. Maakohus on vastuseks kohtutäituri vastuväidetele küll selgitanud, et kohtutäituri põhitasu on võimalik vähendada, kuid ei ole toonud põhjendusi, miks on vajalik seda teha usaldusisiku taotletud viisil ja n-ö topelt.