Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused

esitamiseks, kuid kohtutäituri nõudekirjale kostja I ei vastanud. Kohtutäituri kinnitusel on kostjal I 6 nõuet kogusummas 13 091,79 eurot. Kostja I on töötu ja tema sissetulekuteks on peretoetused summas 910 eurot. Kostja I ülalpidamisel on 3 alaealist last. Kohtutäitur märkis, et täitemenetluse raames ei ole seisuga 04.12.2023 sissenõudja (hageja) nõuete rahuldamine võimalik, arvestades kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varasemalt algatatud täitemenetlusi. Kostjale I kuulus kinnistu (korteriomand) registriosaga nr xxxx, asukohaga Xxxx, milline kinnistu on 15.03.2022 kinkelepinguga kingitud kostja I poolt kostjale II (kinnistu on kingitud tasuta lähikondsele vastusooritust saamata). Kinnistu on kostja I ja kostja II elukohaks. Hageja märkis, et kui korter kingiti oli kostjal I juba võlad teiste võlausaldajate ees (so Bondora AS, OK Incure OÜ, jt vt hagi lisa 3). Kuna kostja I ei ole hoolimata kohtulahenditest ja täitemenetlustest enda rahalisi kohustusi täitnud ja kostjal I puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada, siis on TMS § 187 ja § 189 lg 1 eeldused täidetud ning kinkelepingu kehtetuks tunnistamine ja vara omandiõiguse tagasivõitmine põhjendatud (kinkeleping on sõlmitud 1.a 8 kuud ja 19 päeva enne hagi esitamist). Hagiavalduse ese on sõnastatud järgnevalt: 1) tunnistada kehtetuks V M (isikukood xxxx) ja A M (isikukood xxxx) vahel 15.03.2022. a sõlmitud korteriomandi kinkeleping, millega V M kinkis A Mle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx sisse kantud korteriomandi, asukohaga Xxxx (katastrinumber xxxx) koos selle oluliste osade ja päraldistega; 2) tunnistada, et A Ml on kohustus tagasi anda korteriomand asukohaga Xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx) omand V Mle ning anda nõusolek V M ülalminetatud korteriomandi omanikuna kandmiseks kinnistusraamatusse; 3) teha omaniku kande muudatus ja kanda V M korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna kinnistusraamatusse. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alustel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Asjaõigusseadus (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1155 eurot (735+420). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb menetluskuludelt solidaarselt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.