Alexers OÜ hagi X, Y ja OÜ Aleon Tehnika vastu hagejale kuuluva asja väljanõudmiseks kostjate valdusest või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aleon Tehnika apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Alexers OÜ (registrikood 11885220), lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janek Valdma Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja III (apellant) OÜ Aleon Tehnika (registrikood 11397555), lepinguline esindaja Janek Valdma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata OÜu Aleon Tehnika apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2023 kohtuotsus, millega maakohus rahuldas Alexers OÜu hagi OÜu Aleon Tehnika vastu muljurpurusti tagastamise nõudes, ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata Alexers OÜu nõue kohustada OÜd Aleon Tehnika tagastama Alexers OÜle muljurpurusti FORUS 370 (1997. a), seeria nr 221, kaal 15,5 t.
3.Jätta rahuldamata Alexers OÜu alternatiivne nõue mõista välja OÜlt Aleon Tehnika Alexers OÜu kasuks 15 600 eurot. 1(9)
4.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata Alexers OÜu nõuded solidaarselt X ja Y vastu, jättis menetluskulud Alexers OÜu ja X ning Y vahelises vaidluses Alexers OÜu kanda, mõistis Alexers OÜult X kasuks välja menetluskulud 292,50 eurot ja märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Alexers OÜu kanda.
7.1.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada X, Y ja OÜd Aleon Tehnika tagastama Alexers OÜle muljurpurusti FORUS 370 (1997. a), seeria nr 221, kaal 15,5 t.
7.2.Jätta rahuldamata Alexers OÜu alternatiivne nõue mõista välja Xlt, Ylt ja OÜlt Aleon Tehnika solidaarselt 15 600 eurot Alexers OÜu kasuks.
7.3.Jätta C ja Y menetluskulud Alexeres OÜu kanda.
7.4.Mõista välja Alexers OÜlt menetluskulu 292,50 eurot X kasuks.
7.5.Määrata kindlaks, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast.
7.6.OÜu Aleon Tehnika maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Alexers OÜu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. OÜu Aleon Tehnika menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Alexers OÜ (hageja) esitas 14.12.2021 Harju Maakohtule hagi solidaarselt X (kostja I), Y (kostja II) ja OÜ Aleon Tehnika (kostja III) vastu asja väljanõudmiseks kostjate valdusest. Hageja täiendas 26.04.2022 oma hagiavaldust alternatiivse nõudega kahju hüvitamiseks. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - Veo Pro OÜ (Veo Pro) omandas märtsis 2020. a muljurpurusti FORUS 370 (seade) ja viis selle 11.11.2020 remonti Rakse OÜsse; - 15.06.2021 soovis Veo Pro seadet kätte saada, kuid seda Rakse OÜu valduses ei olnud; - Veo Pro kuriteokaebuse kontrollimise käigus selgus, et kostja II maksis seadme remondi eest Rakse OÜle ning andis selle valduse kostjale III; - Prügi Pro OÜl (Prügi Pro) oli kostjaga III üürileping Hüüru külas Saue vallas mäe kinnisasjal (kinnisasi) asuva platsi rentimiseks; - Prügi Prol ei olnud üürivõlga; - hageja ostis 07.12.2021 Veo Prolt seadme hinnaga 15 600 eurot;
2(9)
- müügilepingu kohaselt seadme valdust koos lepingu sõlmimisega üle ei antud, sest müüjal asja valdust enam ei olnud, kuid omand läks hagejale üle. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid selle jätta rahuldamata.
2.1.Kostja II andmetel toodi seade Rakse OÜu enda poolt peale remonti kostja III kinnisasjale. Kostja II valduses seade või selle osad ei ole.
2.2.Kostjad I ja III tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja III sõlmis 01.05.2020 allüürilepingu Prügi Proga, andes viimasele osa kinnisasjast (platsi) allüürile; - esimese Prügi Pro üürimakse tähtaeg oli 05.06.2020 ja üürnik ei tasunud kordagi üüri kuni lepingu ülesütlemiseni; - Prügi Pro tekitas kinnisasjale lubamatu jäätmete ladustamisega kahju, mille hüvitamist nõuab kinnisasja omanik omakorda kostjalt III; - kostjad I ja III said alles hagist teada, et seade kuulus Veo Prole; - kostja III andis sellest teadasaamise järel 16.02.2022 Prügi Prole oma üürilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ning hoiatas lepingu ülesütlemisega, kui need jäetakse tähtaegselt täitmata; - võla suurus alates üürilepingu sõlmimisest 06.06.2020 kuni üürilepingu ülesütlemiseni 16.02.2022 on (21 kuud*600) 12 600 eurot; - Rakse OÜ saatis kostjale III arve selgitusega „Purustaja remont”, mis raamatupidaja poolt rutiinselt septembri esimestel päevadel 2021. aastal ära tasuti; - hiljem selgus, et tegemist on allüürniku masina remondiga; - Rakse OÜ tõi ise masina peale arve tasumist septembri esimestel päevadel 2021. aastal kinnisasjale tagasi ning see asub kinnisasjal osaliselt detailidena ning teises osas suurema korpusena. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi kostja III vastu ja jättis hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - Prügi Pro ja kostja III sõlmisid 01.05.2020 maa allrendilepingu kinnisasja kasutamiseks; - Veo Pro seaduslik esindaja VS viis 11.11.2020 Veo Prole kuuluva seadme Rakse OÜsse remonti, tööde teostamise tähtaega kokku ei lepitud ning hiljemalt 15.06.2021 selgus, et seade ei asu enam Rakse OÜu valduses; - seade asub Mäe kinnisasjal; - seadme viis tagasi kinnisasjale kostja II kostja I suuniste alusel; - hageja ja Veo Pro sõlmisid 07.12.2021 seadme müügilepingu hinnaga 15 600 eurot; - müügilepingu kohaselt seadet üle ei antud, sest müüjal asja valdust enam ei olnud, kuid pooled leppisid kokku omandi üleminekus; - müügileping nägi müüjale ette kaasaaitamiskohustuse seadme valduse taastamisel; - Kostja III andis 16.02.2022 kirjaga Prügi Prole täiendava tähtaja üürilepingust tuleneva üüri tasumise kohustuse täitmiseks ja esitas tingimusliku üürilepingu ülesütlemisavalduse, samuti nõude kahju hüvitamiseks.
3.2.Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 1, § 82 lg-le 1, § 83 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1. Seadus ei keela müüa asja, mis ei ole müüja valduses.
3(9)
Lepingupooled on omandiõiguse üleandmises kokku leppinud, seega on hageja saanud seadme omanikuks ja tal on nõudeõigus isikute suhtes, kelle valduses tema asi on. Hageja on tõendanud oma omandiõiguse seadmele. Allrendileping on üürileping VÕS § 271 mõttes. VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitise nõue. Pandiõigust võib rakendada olenemata sellest, kas pandiesemed on üürniku omandis või mitte, kuid pandiõiguse teostamise eelduseks on rahalise kohustuse olemasolu üürilepingu alusel (VÕS § 271 lg 1 ja § 292 lg 1), kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine (VÕS § 114 lg 1 ) ning asja (pandieseme) asumine üüritud asjal.
3.3.Iseenesest ei välista VÕS § 305 lg 1 pandiõiguse rakendamist ka üürniku omandisse mittekuuluvale asjale. Pandiõigust saab kohaldada üüritud asjal olevatele asjadele. Üürileandjal on võimalik teha takistusi üüritud asjal olevate esemete äraviimiseks, kui ta soovib pandiõigust teostada. VÕS § 305 lg 1 ei piira pandiõiguse teostamist üksnes üüri ja kõrvalkulude nõudega, vaid pandiõiguse teostamise aluseks saab olla ka üüritud asja kahjustamisest tulenev hüvitise nõue, sh üüritud asja korrastamisega tekkivad kulud. Pandiõiguse alusel saab maksma panna üksnes üürniku vastu suunatud kahjunõudeid, mitte kolmanda isiku poolt tekitatud kahju hüvitamist.
3.4.Esitatud tõendites esineb vastuolu. Seade oli Rakse OÜ valdusest väljas juba 15.06.2021, kuid üüri tasumise ja kahju hüvitamise nõude on kostja III esitanud hagejale alles 16.02.2022. Muid tõendeid pandiõiguse teostamise kohta ei ole kostjad esitanud. Kostja III sai pandiõigust teostada ajast, kui 16.02.2022 kirjas antud täiendav tähtaeg möödus. Seega oli seadme enda valdusesse võtmine enne 16.02.2022 kostja III poolt ebaseaduslik, sest täidetud polnud üüri tasumise nõude ja täiendava tähtaja andmise tingimus. Kostja III on esitanud tõendid selle koha, et ta on nõudnud üürivõla tasumist hagejalt 16.02.2022. Kostja III nõudekiri ei tõenda üürivõla olemasolu. Seda võib tõendada näiteks üüriarvetega või muude sarnaste tõenditega, seega ei ole täidetud ka pandiõiguse teostamise see eeldus. Kostja III ei ole tõendanud kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumisega. Lisaks on kostja III rõhutanud, et kahju tekitas kostjale III Prügi Pro, mitte müüja. Hageja viis oma seadme remondiks Rakse OÜu territooriumile ja andis selle viimase valdusesse hiljemalt 15.06.2021. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II ja Rakse OÜu juhatuse liikme SS tegevuse tulemusel anti seade Rakse OÜu valdusest kostja III valdusesse. Omaabi kasutamine on võimalik üüritud asjal asuvate esemete üüritud asjalt äraviimise takistamiseks, aga mitte üüritud asjale üürniku või mõne muu isiku omandis olevate esemete (tagasi)toomiseks. Selline tegevus ei ole VÕS § 305 kaitsealas. Ka ei ole kostja III hagejat pandiõiguse teostamisest teavitanud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja III poolt hageja seadme valdamine on ebaseaduslik ja kostjat III tuleb kohustada seade hagejale välja andma. Kuna kostja I ja kostja II hageja õiguseid ei riku, siis tuleb nende suhtes hagi jätta rahuldamata.
3.5.Asjas ei oma tähtsust see, et kostja II või kostja III tasusid Rakse OÜle seadme remondi eest. Ostjad ei ole rahalisi nõudeid ega tasaarvestusavaldusi hageja suhtes esitanud. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja alternatiivset kahju hüvitamise nõuet.
4(9)
3.6.Hagi rahuldamise tõttu kostja III suhtes jäid hageja menetluskulud kostja III kanda. Kostja I ja kostja II menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus hindas hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2460 eurot ja mõistis selle välja kostjalt III hageja kasuks. kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruseks hindas maakohus 292,50 eurot ja mõistis selle välja hagejalt kosja I kasuks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.
4.1.Maakohus on otsuses teinud mitmeid ekslikke faktijäreldusi ja jätnud menetlusnormi rikkudes vastu võtmata tõendi. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et seadme viis kinnisasjale kostja II ja kostja I suuniste alusel. Rakse OÜu juhataja SS seletab oma kirjalikus vastuses teabepäringule, et seadme tõi Rakse OÜsse VS (Prügi Pro ja Veo Pro juhataja) koos kostjaga II. Peale seda, kui VS lubatud varuosi ei toonud, töö eest raha ei maksnud ning telefonile ei vastanud, helistas SS kostjale II ning palus seadme ära viia. Seade toodi Rakse OÜu valdusest VS juhitud Prügi Pro / Veo Pro valdusse Mäe kinnisasjale 2021. aasta septembri alguses. Nimetatut tõendab 06.01.2023 teabepäring SSle ning viimase 12.01.2023 vastus. Kohus jättis e-kirjavahetuse menetlusõigust rikkudes vastu võtmata ning tõendina arvestamata. E-kirjavahetusest nähtub, et tõendites ei ole vastuolu. Kohus ei selgita otsuses, millist õiguslikku tähtsust omab järeldus, et seade oli Rakse OÜu valdusest väljas juba 15.06.2021 ning üüri tasumise ja kahju hüvitamise nõude on kostja III esitanud hagejale alles 16.02.2022. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, et kostja III sai pandiõigust teostada alates 16.02.2022 kirjas antud täiendava tähtaja möödumisest ja seadme varasem kostja III valdusesse võtmine oli ebaseaduslik. Maakohus ei viita ühelegi tõendile, millel põhineb väide, et kostja III on seadme oma valdusse võtnud, ning ei ole põhjendanud, mis õiguslik tähendus sellel on. SS kinnitab, et seade saadeti (ja osaliselt viidi SSe poolt isiklikult) Mäe kinnisasjale 2021. aasta septembri alguses. Peale seda toimetas VS oma firmadega (Veo Pro ja Prügi Pro) kinnisasjal edasi ja seade oli viimase valduses. Rakse OÜu, VS ja kostja II suhted ei puutunud kostjatesse I ja III.
4.2.Kohus rikkus menetlusnormi, kui ei võtnud vastu tõendit – e-kirjavahetust SSga. Hageja kordab vastuväites maakohtu tegevusele toodut. Kokkuvõttes tekkis menetluses olukord, kus kohus lubas hagejal asendada Soomes elava tunnistaja ütlused videoklipiga, kuid kostjal ei lubanud esitada sama tunnistaja kirjavahetust. Sellega rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõendi esitamine ei oleks menetlust venitanud. Kostja III palub ringkonnakohtul võtta vastu 06.01.2023 teabepäringu SSle ja tema vastuse ning tõendiga arvestada. Kostja III ütles üürileandjana üürilepingu viivitamatult üles, kui sai hagist teada, et seadme omanik on hageja. Kostjad II ja III ei rakendanud omaabi. Seadet ei toodud kinnisasjale kostja III valdusse. Kinnisasjal tegutsesid Prügi Pro ja Veo Pro, kes olid kinnisasja valdajad.
5(9)
Hageja esitatud üürilepingu digidokumendil puudus kostja allkiri, mistõttu esitab kostja III igaks juhuks mõlema poole allkirjaga faili. Üürivõlga võis kostja tõendada ka üürilepinguga ega pidanud selleks esitama arvet. Kinnisasja reostamisest tuleneva kahjunõude suurus on tänaseni ebaselge. Samas puudus poolte vahel vaidlus, et Prügi Pro kinnistut reostas ja kahju tekitas. Kuna kostjal III on seadmele üürileandja pandiõigus, ei ole seade tema valduses ebaseaduslikult. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus seadme väljaandmise nõude kostja III vastu rahuldas, menetluskulud hageja ja kostja III vahel jaotas ning kostjalt III hageja menetluskulud välja mõistis. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostja III vastu rahuldamata. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud hageja ja kostja III vahel. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kostjate I ja II vastu, jättis menetluskulud hageja ja kostjate I ning II vahelises vaidluses hageja kanda, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 292,50 euro ulatuses ja märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 toodud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
8.Üürileandja pandiõigus tekib VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomisega ja see ei eelda sissenõutavate nõuete olemasolu (RKTKo 20.12.2011, nr 3-2-1-127-11, p 10). Kostja III pandiõigus seadmele tekkis hetkest, kui ta sõlmis üürilepingu Prügi Proga ja seade asus kinnisasjal (VÕS § 305 lg 3). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et pandiõigust võib rakendada olenemata sellest, kas pandiesemed on üürniku omandis või mitte, kuid pandiõiguse teostamise eelduseks on rahalise kohustuse olemasolu üürilepingu alusel (VÕS § 271 lg 1 ja § 292 lg 1) ning asja (pandieseme) asumine üüritud asjal. Maakohtu seisukoht, justkui tuleks pandiõiguse tekkimiseks anda võlgnikule täiendav tähtaeg, ei põhine seadusel.
9.Asjaoludest ilmneb, et seade asus kinnisasjal kuni 11.11.2020 ja seejärel toodi see kostja III väidete kohaselt septembri esimestel päevadel 2021. aastal uuesti kinnisasjale. Pooled ei väida ja see ei tulene ka asjaoludest, et kostja III oleks seadme kinnisasjalt eemaldamise korral 2020. aastal pidanud seda kinni või kasutanud omaabi (VÕS § 307 lg 1 mõttes). Pandiõigus lõpeb ühe kuu möödumisel asja eemaldamisest teada saamisest üürileandja poolt, kui üürileandja ei ole enne seda esitanud asja väljanõudmiseks hagi kohtusse (VÕS § 307 lg 3). Selliseid asjaolusid asjas esile ei ole toodud, seega lõppes pandiõigus seadmele kuu aega peale selle remonti viimist ehk 11.12.2020.
6(9)
10.Kostja III pandiõigus sai tekkida seadme uuesti kinnisasjale toomise hetkest. Maakohus tuvastas, et seade viidi kinnisasjale ja see asub seal.
11.Kostja on selgitanud, et seade toodi kinnisasjale septembri esimestel päevadel 2021 ja hageja ei ole seda asjaolu iseenesest vaidlustanud. Nimetatut kinnitavad ka asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid.
11.1.Hageja on esile toonud, et Prügi Pro esitas politseile kuriteoavalduse seoses seadme kadumisega ja selle käigus andsid kostja II ja SS selgitusi, et seade on kostja III valduses, kes soovib selle üürileandja pandiõiguse teostamiseks müüa.
11.2.Politsei teatest kriminaalasja algatamata jätmise kohta (I kd, tl 18-19) nähtub, et politsei kogus esialgse uurimise käigus 01.11.2021 materjalid, millele tuginedes jättis kriminaalmenetluse algatamata. Samast tõendist nähtub, et eelnevalt oli politsei üle kuulanud Rakse OÜu seadusliku esindaja SS ja kolmanda isiku KK. Need isikud avaldasid politseile, et seade asub kostja III valduses, kes kasutab üürileandja pandiõigust ja kavatseb selle võlgade katteks realiseerida. Tõend on kooskõlas Rakse OÜu kostjale III 01.09.2021 esitatud arvega seadme remondi eest (I kd, tl 54), mille kohaselt tuli see tasuda samal päeval. Rakse OÜu seadusliku esindaja SS vastusest kostja III lepingulise esindaja päringule (I kd, tl 51-53) nähtub SS selgitus, et remondiarve saadeti kostjale III, kes selle tasus, [selle järel] viis transpordifirma seadme põhiosa kinnisasjale, SS viis mõned väiksemad tükid järele. Tunnistaja VS ütluste kohaselt (I kd, tl 122) käis ta koos hageja esindajaga [KKle kuuluvas] talus septembris või oktoobris, kuhu purustaja enne võlgnevuse tasumist remondiettevõtte poolt oli viidud, kuid talus seda enam ei olnud Tõenditest saab järeldada seda, et remondifirma esindaja lasi transpordifirmal seadme põhiosa remondiarve tasumise järel kinnisasjale tagasi viia ja viis mõned väiksemad komponendid ise järele. Tõenditest ei tulene, et seadme valdus oleks kellelegi üle antud. Seega maakohtu tuvastatu, et seadme viis kinnisasjale kostja II kostja I suuniste alusel ja see anti tagasitoomisel kostja valdusesse, ei põhine tõenditel.
11.3.Kokkuvõttes on tõendid kooskõlas kostja III menetluses esitatud väidetega, et seade toodi kinnisasjale peale remondiarve tasumist ja tõenditest saab teha järelduse, et seade asus üürileandja kinnistul alates septembri esimesest poolest 2021 ja vähemalt enne hagi esitamist.
12.Asja lahendamisel ei ole oluline, mis asjaoludel seade kinnisasjalt minema viidi, mis remondi käigus toimus, kes remondi eest maksis ja kes selle kostja III kinnisasjale tagasi tõi. Kui ka kostja III tasus Rakse OÜ esitatud arve alusel Veo Pro võlgnevuse ja seade toodi kinnisasjale tema korraldusel, ei ole see tegevus seadusega vastuolus. Asja tagasitoomisel kinnisasjale tekkis kostjal III kui kinnisasja omanikul uuesti seadmele pandiõigus (VÕS § 305 lg 3).
13.Õige on maakohtu järeldus, et seoses reostusega kahju tekkimist endale ei ole kostja III tõendanud. Maakohus leidis siiski ebaõigesti, et kostja III pidanuks üürilepingust tulenevate üürniku täitmata kohustuste tõendamiseks esitama sellekohased arved. Kostja III sai kohustuste suurust tõendada ka üürilepinguga.
14.Hageja pidi tõendama, et Prügi Prol ei olnud üürilepingust tulenevat võlga. Prügi Pro ja Veo Pro juhatuse liige on VS, kes andis asjas tunnistajana ütlusi. Ütluste kohaselt olid tal suulised lepingud, mida ta on täitnud ja kõik summad, mis vaja, on makstud (I kd, tl 122 pöördel). Ütlused on üldist laadi ja nendest ei saa teha järeldust, millistest konkreetsetest
7(9)
lepingutest ja milliste kohustuste täitmisest tunnistaja räägib. Lisaks räägib tunnistaja suulisest lepingust. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et üürileping sõlmiti kirjalikult. Nimetatu on tõendatud hageja enda esitatud maa allrendilepinguga (I kd, tl 9-11). Lepingu on allkirjastatud üksnes Prügi Pro seaduslik esindaja, kuid selle kirjalikku sõlmimist on kostja III kinnitanud (06.12.2022 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:03:41, I kd, tl 120 pöördel). Seetõttu ei saa tunnistaja VS ütlustega lugeda tõendatuks, et Prügi Prol olid täidetud allüürilepingust tulenevad kohustused ja tal ei olnud üürivõlga.
15.Nagu maakohus õigesti leidis, võis kostja III teostada pandiõigust ka asjadele, mis üürnikule ei kuulunud, kui ta nende tegelikust omanikust ei teadnud (VÕS § 305 lg 3). Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et tõendites on vastuolu, kuna seade ei olnud remontija valduses juba 15.06.2021, aga üüri tasumise ja kahju hüvitamise nõude esitas kostja III hagejale alles 16.02.2022. Ilmselt on maakohus pidanud silmas täiendava tähtaja andmist mitte hagejale, vaid Prügi Prole. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole pandiõiguse tekkimiseks vaja anda üürnikule kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Maakohus jättis aga tähelepanuta kostja III väite, et viimane sai omandiõiguse kuulumisest hagejale teada alles hagiavaldusest. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud. Seejärel andis kostja III allüürnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja selle täitmata jätmisel ütles lepingu üles. Kostja III talitas sellisel viisil seetõttu, et vastasel korral oleks üürileandja pandiõigus lõppenud (VÕS § 306 lg 4). Seega ei ole kostja III väidetes või esitatud tõendites vastuolu.
16.Kui lähtuda asjaolust, et kostja III sai alles hagiavaldusest teada, et seadme omanik on hageja, et saanudki ta teda enne hagi esitamist teavitada. Samuti ei oma teavitamata jätmine siinsel juhul vastupidiselt maakohtu seisukohale õiguslikku tähendust.
17.Kostja III on esile toonud, et Prügi Pro rikkus allüürilepingust tulenevat üüri tasumise kohustust ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja III arvestuse kohaselt oli võla suuruseks üürilepingu ülesütlemise hetkel 12 6000 eurot ja hageja ei ole kostja arvestuskäigule vastuväiteid esitanud. Kostjal III on üürileandja pandiõigus asjale ja tal on õigus pandiõiguse teostamiseks asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks (VÕS § 307 lg 1 I lause). Õigus asju kinni pidada tähendab eelkõige kostja III nõuet, et pandiõigusega koormatud seade jääks kinnisasjale. Kostjal III puudub kohustus seade hagejale välja anda. Hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna seade ei ole hävinenud ja selle asukoht kinnisasjal on teada.
18.Seadme väärtus koos käibemaksuga on hagi kohaselt 15 600 eurot. Seega ei ole see oluliselt väärtuslikum kui kostja III nõue üürniku vastu. Isegi, kui seade oleks tagatavast nõudest oluliselt väärtuslikum, ei tähenda see iseenesest seda, et üürileandja peaks pandiõiguse teostamisest loobuma. Näiteks kui pandiõigusega on koormatud üks asi, mille väärtus on tagatavast nõudest oluliselt suurem, ei saa tekkida küsimust sellest, kas üürileandja peaks pandiõigust teostama vähemate asjade või muu asja suhtes (RKTKo 23.03.3016, nr 3-2-1-3-16, p 3). Asjas ei ole esile toodud, et üürileandja pandiõigusega oli koormatud veel muid asju, mille väärtus olnuks kohasem üürileandja pandiõiguse teostamiseks.
19.Kolleegium ei pea vajalikuks võtta asja juurde apellatsioonkaebuses esitatud tõendeid, kuna asjaolude kohta, mida kostja III tõendada soovib, on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (TsMS § 238 lg 1 p 2).
8(9)
19.1.Kostja III on palunud võtta vastu igaks juhuks üürilepingu, et tõendada selle poolte digiallkirjadega sõlmimist. Kuna toimikus oleval lepingul (I kd, tl 9-11) on Prügi Pro esindaja allkiri ja kostja III on kinnitanud menetluses enda poolt lepingu allkirjastamist, puudub üürilepingu vastuvõtmiseks vajadus.
19.2.Puudub vajadus vastu võtta ka kostja III esitatud e-kirjavahetust, millega kostja soovib tõendada asjaolu, et seade toodi kinnisasjale tagasi 2021. aasta septembri esimeses pooles. Ringkonnakohus on selle asjaolu tuvastanud teiste tõendite alusel. Järelikult oli asjas esitatud piisavalt seda asjaolu tõendavaid tõendeid ja täiendavate tõendite esitamiseks puudus vajadus.
19.3.Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks vastata ka apellatsioonkaebuse seisukohtadele, kas maakohus rikkus tõendit vastu võtmata jättes menetlusnorme.
20.Kokkuvõttes ei kuulu hagi kostja III vastu rahuldamisele. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.