Advokaadibüroo Sorga OÜ hagi Osaühingu FINGAL vastu 855 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1203,84 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Advokaadibüroo Sorga lepinguline esindaja Rein Pärtel
(registrikood 16139800),
Kostja Osaühing FINGAL (registrikood 10571620), seaduslik esindaja X Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Advokaadibüroo Sorga OÜ hagi.
2.Välja mõista Osaühingult FINGAL Advokaadibüroo Sorga OÜ kasuks 855 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 203,49 eurot ja viivis põhinõudelt (855 eurot) määras 0,1% päevas alates 24.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Osaühing FINGAL kanda. Mõista Osaühingult FINGAL Advokaadibüroo Sorga OÜ kasuks välja menetluskulud 1738 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Osaühingul FINGAL tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata Advokaadibüroo Sorga OÜ taotlus määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks täitemenetluses 10 päeva kohtutäiturilt kohtuotsuse ja muude täitemenetluse dokumentide Osaühingule FINGAL kättetoimetamisest arvates.
5.Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 20.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Advokaadibüroo Sorga OÜ (hageja) esitas 17.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes mõista Osaühingult FINGAL (kostja) välja 855 eurot ja lisanduv viivis. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.07.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis üle nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.07.2023 Harju Maakohtule hagi, paludes välja mõista kostjalt 855 eurot ja viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 31.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.03.2022 kliendilepingu, mille alusel andis kostja hageja juures töötavale vandeadvokaat Margus Sorgale ülesande esindada kostjat tsiviilasjas nr 2-22-104781. Pooled leppisid kokku advokaadi tunnitasus 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja osutas kostjale perioodil 19.05.2023–29.05.2023 õigusabi 8,75 tundi, mille eest väljastas 29.05.2023 kostjale arve summas 1575 eurot koos käibemaksuga. Kostja aktsepteeris arve nelja tunni ulatuses tasudes hagejale 720 eurot. Arvel esitatud ülejäänud ajakulu ei ole kostja aktsepteerinud. Hageja palus välja mõista kostjalt tasumata 855 eurot ja viivise põhinõudelt lepingus kokkulepitud määras 0,1% päevas alates 31.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-104781 oli mahukas ja alates jaanuarist 2023 esindas hagejat mainitud vaidluses lisaks advokaat M. Sorgale ka teine lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik advokaadibüroost HansaLaw. Alusetu on kostja väide, et hageja osutatud õigusabi maht peab olema ligilähedane teise esindaja osutatud õigusabi kestusega. Advokaat J. Leppik osales protsessis strateegilise nõustajana. J. Leppik osutas kostjale õigusabi, kuid ta ei teinud samapalju tööd nagu hageja. Vandeadvokaat M. Sorga tegi esindajana ära kogu sisulise töö. M. Sorga ja J. Leppik ei teinud sama tööd topelt.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et alates jaanuarist 2023 kasutas ta tsiviilasjas nr 2-22-104871 samaaegselt kahte lepingulist esindajat: lisaks vandeadvokaat M. Sorgale esindas kostjat vandeadvokaat J. Leppik. Kostja aktsepteeris hageja 29.05.2023 arvel esitatud õigusabi toiminguid nelja tunni ulatuses ja
tasus hagejale 720 eurot koos käibemaksuga. Kostja teine esindaja J. Leppik osutas kostjale hagejaga samal perioodil õigusabi mahus 4,47 tundi ja kostja hinnangul ei saanud hageja õigusabi maht olla suurem kui teisel esindajal. Kostja on tasunud hageja õigusabi kulutused mahus, millised on lähedased J. Leppiku õigusabi kulude suurusele. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Pooled sõlmisid 22.03.2022 kliendilepingu advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 mõttes. Lepingu p 2.3 järgi pidi advokaat tegutsema tööülesannete täitmisel vajaliku hoolsusega, kuid ei taga konkreetse tulemuse saavutamist. Seega ei leppinud pooled kokku saavutatavas tulemuses ja leping vastab käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Advokatuuriseaduse sätete kõrval tuleb kohaldada ka käsunduslepingu regulatsiooni. Sama järeldus tuleneb ka AdvS § 55 lg-st 3.
6.AdvS § 55 lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 60 lg 1 sätestab, et advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus. Sama sätte lg 4 kohaselt tasub klient advokaadibüroo pidajale tasu kokkulepitud viisil ja arve alusel. AdvS § 61 lg 1 p 1 järgi määratakse tasu ajatasuna (tunnitasu). VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
7.Pooled leppisid kokku, et hageja juures töötav vandeadvokaat M. Sorga osutab kostjale õigusalast nõustamist seoses kostja hagiga aktsiaseltsi Haljala Soojus vastu (tsiviilasi nr 2-22-104781; lepingu p 1.1-1.2). Kostja kohustus maksma õigusteenuse eest tasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Tasu tööülesannete täitmise eest arvestatakse vastavalt advokaadibüroo töötajate poolt tööülesande täitmiseks kulunud ajale ning vastavalt kehtivatele tunnihindadele, kaasa arvatud vajalik reisi- ja ooteaeg. Reisi- ja ooteajad tasustatakse tunnihinnast 50% ulatuses (lepingu p 3.1 esimene ja teine lause). Advokaadibüroo esitab kliendile perioodiliselt arve, mis sisaldab tasu tööülesannete täitmise eest ja sellega seotud kulusid. Klient kohustub arve tasuma advokaadibüroo pangaarvele arvel märgitud tähtaja jooksul (lepingu p 3.2; dtl 37–40).
8.Hageja väljastas 29.05.2023 kostjale arve, mille kohaselt osutas advokaat M. Sorga perioodil 19.05.2023–29.05.2023 kostjale õigusteenust 8,75 tundi. Arve järgi pidi kostja maksma tasu 1575 eurot koos käibemaksuga (dtl 41). Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt hõlmab arve nii õigusteenust (nt seisukohtade esitamine, istungil osalemine), kui ka advokaadi sõiduaega istungile Tallinnast Rakvere kohtumajja ja tagasi (dtl 42).
9.Kostja tasus 29.05.2023 arve osaliselt summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Kostja põhjendas arve osalist tasumist selliselt, et lisaks advokaat M. Sorgale oli kostjal tsiviilasjas nr 2-22-104781 ka teine lepinguline esindaja vandeadvokaat J. Leppik. Hageja arvel esitatud perioodil osutas J. Leppik kostjale õigusabi 4,47 tundi. Seetõttu oli kostja seisukohal, et ka M. Sorga õigusabi ajakulu pidi olema ligiläheduses mahus nagu teisel esindajal.
10.Kohus leiab, et kostja väiteid ei anna alust keelduda 29.05.2023 arvel toodud summa maksmisest. Kostja ei ole väitnud, et M. Sorga ei oleks teinud käsitletaval arvel välja toodud toiminguid arvel näidatud kestusega. Seega tuvastab kohus, et M. Sorga osutas perioodil 19.05.2023–29.05.2023 õigusabi kokku 8,75 tundi. Kostjal on kohustus maksta tasu M. Sorga õigusabi eest vastavalt ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Asjaolu, et teine esindaja osutas
kostjale mainitud perioodil õigusteenust väiksemas mahus, ei anna alust jätta hageja arve maksmata. Hageja on selgitanud, et vandeadvokaat J. Leppik osales tsiviilasjas nr 2-22-104781 strateegilise nõustajana. M. Sorga tegi aga kogu sisulise töö ära. Seetõttu oligi M. Sorga õigusteenuse ajakulu suurem, kui J. Leppikul. Olukorras, kus M. Sorga on täitnud tööülesandeid 29.05.2023 arvel toodud mahus, ei ole kostjal õigust keelduda tasu maksmisest viitega sellele, et tema hinnangul pidi M. Sorga õigusabi ajakulu olema ligiläheduses mahus nagu teisel esindajal. Seega on kostjal AdvS § 55 lg 1, § 60 lg 4, VÕS § 619, lepingu p-de 3.1 ja 3.3 alusel kohustus maksta tasu M. Sorga osutatud teenuse eest vastavalt teenuse kestusele tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
11.Asjaolu, et hageja saatis 31.05.2023 kostjale väiksema arve (dtl 91–94), ei anna alust väita, et hageja oleks osaliselt oma nõudest loobunud. Hageja selgitas, et ta oli kompromissi korras valmis vähendama 29.05.2023 arve alusel nõutavat tasu. Kohus ei ole tuvastanud hageja tahet osaliselt nõudest loobuda.
12.Kostja on tasunud hagejale 29.05.2023 arve alusel 720 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnetava summa 855 eurot koos käibemaksuga (1575 eurot – 720 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on lepingu p-d 3.1 ja 3.3, AdvS § 55 lg 1, § 60 lg 4, VÕS § 619, § 100, § 108 lg 1.
13.Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja viivise lepingus sätestatud määras 0,1% alates 31.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu 4.1 sätestab, et kliendi poolt lepingu punktis 3.3 nimetatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on advokaadibürool õigus peatada tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja pidada kinni kliendi ülesandel koostatud dokumendid kuni kliendi poolt arve täies ulatuses tasumiseni (dtl 37–40).
14.29.05.2023 arve tasumise tähtaeg oli 30.05.2023. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 855 eurot lepingus sätestatud määras 0,1% päevas alates 31.05.2023 kuni 23.01.2024 kokku 203,49 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 24.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on lepingu p 4.1 ja VÕS § 113 lg 1 esimene lause.
15.Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).
16.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 12.07.2023 ning 28.09.2023. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagi tagamise tagatisena tasutud 192,10 eurot, kohtutäituri tasu 168 eurot ning õigusabikulud 2550 eurot.
17.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
18.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ning hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), millised tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla
tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
20.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks ka hagi tagamise tagatiselt tasutud tagatis 192,10 eurot. Kohus leiab, et hagi tagamiselt tasutud tagatise näol ei ole tegemist menetluskuluga, mille hüvitamise kohustus lasuks kostjal. Tagatise tasumise eesmärgiks on kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning hagejal on õigus see tagasi saada, kui tagatise andmise põhjus ära langeb ning kostjal kahju tekkinud ei ole (TsMS § 195 lg 1).
21.Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud kohtutäituri tasu 168 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 5), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
22.Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu kokku 1650 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot kokku 11 tundi.
23.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
24.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 11 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
25.Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja perioodil 01.07.2023 kuni 12.07.2023 teinud menetlustoiminguid kokku mahus 8 tundi. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja keerukust, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud menetlustoiminguid tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 5 tundi. Ülejäänud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on käesolevas menetluses seega põhjendatud ja vajalikud kokku mahus 8 tundi.
26.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1738 eurot (riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + kohtutäituri tasu 168 eurot + õigusabikulud 1200 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
27.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
29.Hageja palus TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks täitemenetluses 10 päeva kohtutäiturilt kohtuotsuse ja muude täitemenetluse dokumentide kostjale kättetoimetamisest arvates. Hageja ei ole selgitanud, miks on vaja määrata otsuse täitmise tähtaeg täitemenetluses seaduses sätestatust erinevalt (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25). Kohus ei näe vajadust kalduda kõrvale seaduses sätestatud regulatsioonist täitemenetluses otsuse täitmise tähtaja osas. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaeg täitemenetluses hageja palutud viisil.
30.Harju Maakohus rahuldas 20.07.2023 määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis kostja arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes 3842 eurot ulatuses (dtl 152–156). Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).
31.Kohus selgitas 09.08.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.